lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud 29.01.2007.a saabus kohtule ID hagi SD’i vastu abielulahutuse ja lahusvaraks tunnistamise nõudes. 01.02.2007.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest lisama hagiavaldusele tõendid vara väärtuse kohta ja tasuma täiendavat riigilõivu vastavalt hagetava vara väärutusele. Hageja kõrvaldas kohtu osundatud puudused 23.02.2007.a, mistõttu võttis kohus 14.03.2007.a määrusega hagiavalduse menetlusse. 1 2-07-3576 XXX Tallinna Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid , mil pooled lõpetasid ühise majapidamise ja üksteise toetamise. Pooled elavad küll koos, kuid seda seetõttu, et puudub eraldi elamise võimalus. Abieluliste suhete taastamist hageja võimalikuks ei pea, kuna kostja tarvitab alkoholi, ei tunne huvi hageja toimetuste vastu ning ei soovi abielu jätkamist. 18.06.1995.a omandas hageja ostu-müügi lepingu sõlmimise teel korteri aadressil XXX, Tallinn. 07.11.2000.a müüs hageja korteriomandi Aktsiaseltsile. Kostja nõusolekut tehinguks tõendab tema allkiri ostu-müügilepingul. Peale abieluliste suhete lõppemist 02.06.2003.a ostis hageja korteriomandi Aktsiaseltsilt tagasi, mida peab perekonnaseaduse §15 lg1 alusel oma lahusvaraks. Kuna hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist, palub ta lahutada poolte vahel XXX sõlmitud abielu ja tunnistada hageja nimele registreeritud korteriomandi tema lahusvaraks. 04.09.2007.a toimunud istungil taotles hageja esindaja asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta. Kostja seisukoht 04.09.2007.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud 13.06.2007.a. Mitteilmumise seaduslikust takistusest kostja kohtule teatanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et asja arutamiseks määratud kohtuistungile mitteilmumisel, võib kohus teha kas tagaseljaotsuse, lahendada asja sisuliselt, või lükata asja arutamise edasi. Kohtu põhjendused
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 04.09.2007.a toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja sisulise otsuse tegemist.
lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tulenevalt
lg-st 2, ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid ning kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kohus on seisukohal, et asja sisulist lahendamist takistavad asjaolud puuduvad. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus. PKS § 28 lg 4 kohaselt ei lahutata perekonnaseisuasutuses abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. 2 2-07-3576 PKS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 p 3 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja väidete kohaselt ei tule kostja abielu lahutama Perekonnaseisuametisse, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja tarvitab alkoholi, ei tunne huvi hageja toimetuste vastu ja ei soovi abielusuhete säilitamist. Tulenevalt eeltoodust peab hageja abielu jätkamist võimatuks. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Tulenevalt PKS § 15 lg-st 1 on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja on saanud korteriomandi aadressil Tallinn, XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) omanikuks XXX sõlmitud müügilepingu alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt lõppesid poolte abielulised suhted juba XXX mistõttu on korteriomand omandatud pärast abieluliste suhete lõppemist. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et poole vahel XXX sõlmitud abielu tuleb lahutada ja korteriomand aadressil Tallinn, XXX tuleb tunnistada hageja lahusvaraks. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda. Raivo Einula Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.