3-07-788/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2007, Jõhvi 3-07-788 G. M kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 18.04.2007 ettekirjutuse nr. 1012519528 tühistamiseks
2. mai 2007 G. M esindaja Aleksandr Gamazin ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja Veljo Uustal Resolutsioon
3. Jätta G. Mi kaebus täies ulatuses rahuldamata
4. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vaneminspektor Marina Fanfora koostas 18.04.2007 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg. 1, § 8 lg. 1, § 10 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 4 , § 11 lg. 1, § 14 lg. 1 ning § 15 lg. 1 viidates ettekirjutuse nr. 1012519528 (t.l. 4). Selles leiti, et Venemaa kodanik G. M viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta ja kohustati teda 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 24.04.2007 Eesti Vabariigist lahkuma. 20.04.2007 esitas G. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2), palus talle tehtud ettekirjutus tühistada ning leidis, et see rikub tema õigust perega elada ja tähtajalist elamisluba Eestis taotleda. Ta väitis, et esitas oktoobris 2001 kõik vajalikud dokumendid tähtajalise elamisloa saamiseks, kuid Siseministeeriumi käskkirjaga keelduti selle andmisest. Seejuures ta märkis, et on viimase 20 aasta jooksul pidevalt Eestis elanud, omas tööd Narva teatris “XXX”, on alates 2005 abielus L. N, ei ole end Kodakondsus- ja Migratsiooniameti eest varjanud ja püüdis perioodiliselt elamisloa taotlusi esitada. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses (t.l. 24-27) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning märgiti, et lahkumisettekirjutuse tühistamisega ei teki kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tal tuleb sellest hoolimata siit lahkuda. Riigikohtu lahendile nr. 3-4-1-2-01 tuginedes märgiti, et põhiseadus ei anna välismaalasele õigust Eestisse elama asuda ja ebaseaduslikult elama jääda ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemise, nende viibimise ja riigist lahkumise üle. Veel märgiti, et G. M on Venemaal sündinud, omab kehtivat Vene Föderatsiooni kodaniku passi ja sissekirjutust XXX, 1 1 ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema Eestis viibimine pole saanud olla seaduslik, sest 10.02.1997 kuni 10.02.2007 oli tal sissesõidukeeld. Vastuses ei nõustutud ka mittevarjamise kohta esitatud väitega ja märgiti, et kaebaja asukoht oli teadmata, 30.01.2007 ei õnnestunud teda abikaasa elukohast leida, telefoni teel kokku lepitud kuupäeval ta välja ei ilmunud ja 18.04.2007 tuli ta ametisse toimetada isiku kinnipidamise määruse alusel. Kohtuistungil jäi G. M esindaja Aleksandr Gamazin kirjaliku kaebuse väidete ja nõude juurde, kuid möönis, et kaebajal pole dokumente, millised tõendaksid tema Eestis viibimise seaduslikkust. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja Veljo Uustal jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ega lisanud sellele midagi olulist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja kinnituste (t.l. 21, 30 ja 52) kohaselt on G. M Vene Föderatsiooni kodanik, kes ei oma Eestis viibimiseks viisat, elamisluba ega ka mingit muud seaduslikku alust. Välismaalaste Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluseid reguleerivad välismaalaste seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Nimetatud seaduse § 9 lg. 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, milleks võib olla elamisluba, viisa või välislepingust, seadusest, Vabariigi Valitsuse otsusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus Eestis viibida. Kohustust Eestist välja sõita reguleerib väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, mille § 2 lg. 1 sätestab samuti, et välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning ilma selleta on tal keelatud Eestis viibida. Välismaalaste seaduse § 5’ lg. 2 kehtestab, et kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik taotluse läbivaatamise ajal. Kuna G. M pole kehtivat viisat või elamisluba, ei oma tema suhtes mingit tähendust asjaolu, et 20.04.2007 on ta koostanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks (t.l. 21). Tema varasema sarnase taotluse on siseminister oma 04.07.2002 käskkirjaga nr. 301 (t.l. 40-43) rahuldamata jätnud. Peale selle haldusakti teatavakstegemist ei olnud kaebajal enam seadusest tulenevat alust Eestisse jäämiseks ega ole siin jätkuvaks viibimiseks. Seega oli Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohustatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg. 1 ja § 11 lg. 1 tulenevalt vormistama G. M kui Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Selliste juhtumite puhuks pole seaduseandja andnud ametiasutusele mingit kaalumisõigust ja eelnevalt nimetatud seaduse § 7 lg. 4 sätestatu võimaldab jätta ettekirjutuse tegemata vaid sellisele välismaalasele, kes lahkub Eestist seitsme päeva jooksul pärast viibimisaja lõppemist ning sama seaduse § 17’ lg. 1 üksnes keelab välismaalase saatmist riiki, kuhu väljasaatmine võib kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklites 3 tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja, et tema volitajal pole Eestisse jäämise õigustuseks esitada muid põhjuseid, kui perekondlikud asjaolud (t.l. 52). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 tulenev igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu põhiõigus ja samas sättes on sõnaselgelt kehtestatud, et sekkumine on seaduses sätestatud juhtudel lubatud. Rahvusvalelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on iga riik õigustatud ise otsustama välismaalaste riiki lubamise, riigis viibimise ja sealt väljasaatmise. Neist põhimõtetest ega ka Eesti Vabariigi põhiseadusest ei tulene välismaalasele piiramatut õigust Eestis viibimiseks ja siia elama asumiseks. Kuna lahkumisettekirjutus ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, ei pea ametnik selle tegemisel hindama isiku seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega saa kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraelulistele suhetele. Seepärast ei omanud vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel ega oma ka käesoleva kaebuse lahendamisel vähimatki tähendust need põhjused, mis G. M väidab endal Eestis viibimiseks olevat ja tema perekondlikud või muud 2 2 eraelulised asjaolud võivad arvesse tulla vaid lahkumisettekirjutuse tegelikul täitmisel. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg. 3 sätestatu nimelt võimaldab tõendatud ja välismaalasest sõltumatu mõjuva põhjuse olemasolu korral lahkumisettekirjutuse sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni mitte kohaldada. Käesolevas kohtuasjas pole aga kaebaja ühtegi arvestatavat põhjust oma Eestist lahkumise võimatuse kohta tõendanud ja tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutust ei saa kuni kohtuotsuse jõustumiseni täita üksnes talle kohtumäärusega antud esialgse õiguskaitse tõttu. Kuivõrd vaidlusalune ettekirjutus oma sisult õiguspärane ja selle tegemisel on järgitud ka kõiki väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 11 lg. 5 ja 6 sätestatud vorminõudeid, puuduvad õiguslikud alused ettekirjutuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3