TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-985 Otsuse kuupäev 13.09.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Linda Tikk (Ristitee Talu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.02.2007.a käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ja 13.04.2007.a vaideotsuse nr 12-14/37 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Linda Tikk Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon 1.Rahuldada Linda Tikk kaebus. 2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.02.2007 käskkiri nr 1-3.11/107 p 16 ja 13.04.2007 vaideotsus nr 12-14/37. 3. Välja mõista PRIA-lt Linda Tikk kasuks riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 19.05.2006.a esitas FIE Linda Tikk (Ristitee talu) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 11006390411 ebasoodsamate piirkondade toetuse, ühtse pindalatoetuse ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse, mahepõllumajandusliku tootmise, Natura alade toetuse ja ohustatud loomatõu kasvatamise toetuse saamiseks. Ühtset pindalatoetust taotleti 496,03 hektarile. Ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 23.08.2006.a viidi PRIA poolt kaebuse esitaja juures läbi kohapealne kontroll, septembris kontrolliti ja mõõdeti lisaks põlde nr 08R-2, nr 02R-5 ning nr 1 05R-2. Kõikide põldude mõõtmistulemuste kohta koostati ühtne kontrollaruanne nr 06006539-001. Põldude mõõtmise juures viibis L. Tikk´u esindaja Koit Tikk. Kontrollaruande nr 060065-39-001 sai kaebuse esitaja kätte 21.12.2006.a. Kontrollaruandest selgus, et taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus on üle 20 % ehk 90,54 ha. 28.12.2006.a esitas Linda Tikk PRIA-le pretensiooni kontrolli tulemuste kohta. Pretensioonis paluti saata kaebuse esitajale ka septembris toimunud põldude kontrollaruanne ning kontrolli käigus fikseeritud põldude piirid. Samuti paluti teostada uuesti kontroll tegeliku põllu pindala kindlakstegemiseks põllumassiivil nr 143652155301asuval põllul nr 08R-3 ja põllumassiivil nr 43352073067 asuval põllul nr 01R-1 perioodil kui veetase kaebuse esitaja piirkonnas ei ole kõrgem kui Kroonlinna 0. Põllumassiivil nr 643451986694 asuv põld nr 07R paluti lugeda ka 2006.a põlluks, millele on taotletud eelpoolnimetatud toetusi. PRIA pikendas oma 08.01.2007.a kirjaga nr 2-1/183 (tlk.20) esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra (s.o kuni 01.02.2007.a). 08.02.2007.a anti välja PRIA peadirektori käskkiri nr 1-3.11/107, millega määrati kaebuse esitajale osaliselt ühtne pindalatoetus summas 143 623,75 krooni. Käskkirja kohaselt loeti toetuskõlbulikuks (kindlakstehtud pind) 405,49 ha, taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus seega 90,54 ha. Euroopa Komisjoni määruse 1973/2004 art 138 lg 1 alusel vähendati toetust taotletud ja kindlakstehtud pindade vahe kahekordse väärtuse võrra taotletud ja kindlakstehtud pindade erinevuse tõttu 3-30%. Toetuse maksmise aluseks olevaks pinnaks määrati käskkirjaga 224,41 ha. Ühtset pindalatoetust vähendati veel heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu 4441,97 krooni võrra. Linda Tikk esitas PRIA 08.02.2007.a käskkirja nr 1-3.11/107 peale vaide, mis PRIA 13.04.2007.a vaideotsusega nr 12-14/37 (kaebuses ekslikult nr 12-14/97) rahuldati osaliselt põllu nr 07R osas. L. Tikk ei nõustunud PRIA poolt välja antud haldusaktidega ning esitas 11.05.2007.a kohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.02.2007.a käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ja PRIA 13.04.2007.a vaideotsuse nr 12-14/37 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja vaidleb PRIA 13.04.2007.a vaideotsusele nr 12-14/37 ja 08.02.2007.a käskkirjale nr 1-3.11/107 vastu ja leiab, et need rikuvad tema õigust saada ühtset pindalatoetust. Ristitee Talu enamike põldude kohapealne 2006.a kontroll toimus 21-23.08.2006.a ja kolme põllu osas septembri alguses. Kontrolli juures viibis kaebaja esindaja Koit Tikk. Vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004.a määruse 796/2004 art 28 lg 2 ja art 30 lg 2, millele viidatakse ka vaideotsuses, võetakse peale kontrollaruande koostamist sinna allkiri, et kontrollitaval on võimaldatud kontrolli juures olla ja antakse talle võimalus märkuste esitamiseks. Augustis tehtud kontrolli lõpus võeti kontrollaruande 2-le esimesele lehele Koit Tikk´u allkiri, kuid septembris toimunud kontrolli järel seda ei tehtud. Mõlemal korral ei näidatud kaebajale ega Koit Tikk´ule mõõtmistulemuste osa (kontrollaruande Lisa
- l)ega kaarte, kus on näha mõõtmisel fikseeritud kindlaks tehtud maa piir. Küll aga seletasid inspektorid Laid ja Saarna, et kui viga on üle 3%, saadetakse mõõtmistulemused ja neid on võimalik siis vaidlustada. 2 Kaebajale kontrollaruande ärakirja ei saadetud ja ta uskus, et viga on alla 3%, mil ei kasutata tootja suhtes sanktsioone. Kaebuse esitajal tekkis õiguspärane ootus, et kõik on korras. Kontrollaruanne saadeti kaebajale alles 21.12.2006.a. Siis selgus, et kaebaja poolt taotletud ja kindlaks tehtud pinna erinevus on üle 20 % ehk 90,54 ha. PRIA peadirektori 08.02.2007.a käskkirjaga nr 1-3.11/107 määrati Ristitee Talule osaliselt 2006.a ühtset pindalatoetust summas 143 623,75 krooni. Vaideotsuse 13.aprillist 2007.a nr 12-14/37, mis on tehtud nii kontrollaruande kui vaidlustatava käskkirja osas ühtsena, sai kaebaja kätte 14.04.2007.a. Kaardid kontrolltulemustega 18. septembrist 2006.a sai kaebaja kätte alles l7.04.2007.a koos käsitsi kirjutatud kaaskirjaga „Vabandame, et kaardid hiljem saadame". Seega on kaebajani jõudnud võimalus tutvuda 2006.a kontrolli tulemustega alles 8 kuud hiljem ja sedagi osaliselt, sest puudub septembris läbiviidud kontrolli akt, mis tõestaks selle kontrolli nõuetekohast läbiviimist vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004.a määruse 796/2004 art 28 lõikele 2 ja art 30 lõikele 2. Väär on vaideotsuses esitatud väide, et kõikide põldude mõõtmistulemused on kajastatud kontrollaruandel nr 060065-39-001, sest septembris mõõdetud põldude kohta kontrollaruanne puudub ja sellele ei ole kaebuse esitaja esindaja Koit Tikk saanud anda oma allkirja ega lisada tähelepanekuid nagu nõuab Euroopa Komisjoni 21.04.2004.a määrus 796/2004 art 28 lõige 2. Koit Tikk´u allkiri on ainult kontrollaruandel nr 060065-39-001 kuupäevaga 23.08.2006.a. Kontroll on valesti hinnanud põldu nr 01R-l (taotletud pind 41,75 ha), mille toetusõiguslikuks pindalaks mõõdeti 20,61 ha, sest toetusõigusliku pinna hulka PRIA poolt ei arvatud ala, mida pidevalt katab üleujutusvesi ning sellistel aladel ei ole võimalik täita toetuse saamiseks vajalikke tingimusi. PRIA väide on väär, sest need alad ei ole pidevalt üleujutatud, vaid on nn soolakud ja alad, mis on ainult suurvee ajal üleujutatud, kuid suvel katab neid alasid väga kvaliteetne taimestik ja seega on neil võimalik karjatada loomi jne. Selle ala hooldamise eest on makstud eelnevatel aastatel ja ka 2006.a loodushoiutoetust karjatamise eest. Septembrikuus kontrolliti põllumassiivil 43652155301 põldu nr 08R-2 (taotletud pindala 109,6 ha), mis mõõdeti kohapealse kontrolli käigus kolmeks lahustükiks ning põllu nr 08R-2 alal esines suur pilliroostik, mida toetusõigusliku pinna hulka ei mõõdeta. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega. Pilliroog on kõrreline heintaim, mis on väärtuslik sööt veistele ja hobustele, keda nendel aladel karjatatakse kaebaja poolt ja on seda tehtud keskkonnatingimustest tulenevalt Hiiumaal aastasadu. Igal aastal kasvab uus pilliroog ja kui 2006.a ei olnud see ala ühtlaselt karjatatud ja söödud, siis saab seda käsitleda tegemata tööna, mitte pinnana, mis ei ole toetusõiguslik ja mille eest karistatakse Euroopa Komisjoni määruse 1973/2004 art 138 lg 1 alusel. Pärast kontrollimise käigus mõõtmistulemustega kaartide saamist 18. aprillil, s.o. peale vaideotsuse saamist sai kaebaja alles teada, et taotletud pinnast on mõõdetud välja kaardil silmaga nähtavad tegelikult heas põllumajanduslikus korras olevad alad. Ilma kaarte nägemata ei saa kaebaja kasutada oma õigusi, sest ta ei tea, mis tegelikult kontrollid põldude mõõtmise käigus tegid. Ainult arvulised pinnaerinevused ei ütle tootjale midagi. Tootja võib näiteks arvata, et ta on eksinud toetusõigusliku pindala määramisel, sest teatavasti mereäärsetel aladel on seda väga raske tavalisel inimesel teha ilma GPS-ta ja kui seda ka teha, 3 ei ole see PRIA jaoks autoriteet. Seetõttu ei saanud kaebaja vaides vaidlustada veel põldude mõõtmise käigus antud hinnanguid. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et tema kaasamata jätmine ja taotluste mittearvestamine on teinud võimalikuks olukorra, kus haldusorganile ei olnud haldusakti andmise ajal teada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu võeti vastu haldusakt, mis ei ole faktiliste asjaoludega vastavuses ega õiguspärane. PRIA peadirektori 08.02.2007.a käskkiri nr 1-3.11/107 anti välja enne kontrollaruandele esitatud vaide peale koostatud vaideotsust. Seetõttu loeb kaebaja, et teda on sisuliselt jäetud menetlusse kaasamata ja seetõttu ei saanud ta haldusmenetluses realiseerida enda ärakuulamisõigust. Menetlusse kaasamata ja ärakuulamata jätmisest tingituna ei ole kaebajal teada haldusorgani kaalutluse põhjused sellise sisuga haldusakti andmiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi vaideotsuses väidetakse, et kontrollakt ja käskkiri kokku tagavad faktilise motiveerituse, siis käskkirjas ei ole preambulas viidatud vastavale kontrollaktile. Paremas tulbas toodud määrused nr 51 ja 49 ei ole käskkirja aluseks olevates dokumentides ära toodud. Mis määrustega on tegu jääb arusaamatuks. Käskkirjas ei ole ära toodud põllu pindalad, kus on avastatud puudusi, küll aga on eraldi välja toodud toetussumma vähendamine, mille arvutuslikust käigust ei ole võimalik aru saada. Samuti on toetuse maksmise aluseks olevaks pinnaks märgitud 224,41 ha, mis on kummaline kuna sel juhul on vähendatud toetusõiguslikku pinda 271,62 ha võrra, pinna erinevus on käskkirjas toodud ainult 90,54 ha. Kokkuvõttes võib öelda, et PRIA peadirektori 08.02.2007.a käskkiri nr 1-3.11/107 on segaselt vormistatud ja seepärast ei ole ka arusaadavad motiveeritus ja kaalutluse põhjused. Tuginedes ülaltoodule palub kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.02.2007.a käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ja PRIA 13.04.2007.a vaideotsus nr 12-14/37 ning teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmiseks. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja majandusüksuses viidi läbi kohapealne kontroll 21.-23. augustil 2006.a. Septembris kontrolliti ja mõõdeti lisaks põlde nr 08R-2, nr 02R-5 ning nr 05R-2. Kõikide põldude mõõtmistulemused on kajastatud kontrollaruandel nr 060065-39-001, mille väljatrükk on kaebajale edastatud. Kontrollaruande põhivormi (vorm PTV.K502) moodustavad kaks lehte, millel on toodud kohapealse kontrolli üldandmed. Põhivormist saadetakse taotlejatele inspektori poolt omakäeliselt vormistatud ning inspektori ja taotleja poolt allkirjastatud kontrollaruande koopia. Kontrollaruande lisad, muuhulgas lisa 1 (põldude kontroll-leht) trükitakse välja toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteemist, kuhu on eelnevalt sisestatud kontrollaruande lisadel olevad andmed. Seega kajastab põldude kontroll-lehe väljatrükk samasid andmeid, mis inspektori poolt omakäeliselt vormistatud põldude kontroll-leht. Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteemist välja trükitud kontrollaruande lisa nr 1 ei pruugi koosneda samast arvust lehtedest, kui põhivormile märgitud kohapeal vormistatud lisa nr 1. Põldude kontroll-lehel on kajastatud kõik kaebaja majandusüksuses (nii augustis kui septembris toimunud) kontrollitud põldude kontrolli tulemused. Euroopa Komisjoni 4 796/2004/EÜ art 28 lõike 2 kohaselt saab taotleja eeskirjade eiramiste leidmisel kontrollaruande koopia. Käesoleval juhul toimus kolme põllu kontrollimine küll hiljem kui ülejäänud põldude kontrollimine, kuid ka nende põldude osas edastati kaebajale kontrolli tulemused kontrollaruandega nr 060065-39-001. Nimetatud kontrollaruanne vormistati lõplikult pärast septembris toimunud kohapealset kontrolli ning kontrolli tulemused edastati kaebajale ühtsena. Põllumassiivil nr 45451910652 asuvat põldu nr 02R-5 (taotletud pindala 0,64
- ha)ja põllumassiivil nr 43352073067 asuvat põldu nr 05R-2 (taotletud pindala 1,00
- ha)mõõdeti kohapealse kontrolli käigus GPS- seadmega ning põldude pindaladeks mõõdeti vastavalt 0,68 ha ning 0,82 ha. Pärast kohapealset kontrolli analüüsiti kontrolli tulemusi EAGIS programmi abil ning selgus, et nimetatud põllud ei asu täies ulatuses registrisse kantud põllumassiivide pinnal. Kuna põldude looduslikud piirid kulgesid põllumassiivide piiridest väljaspool, ei loetud põllumassiivide piire ületanud põldude osasid toetusõiguslikeks ning põldude toetusõiguslikeks pindaladeks märgiti vastavalt 0,54 ha ja 0,64 ha. PRIA kasutatavad GPS seadmed on vastavalt kehtestatud korrale kalibreeritud ning seega ei ole alust nende mõõtmistulemusi kahtluse alla seada. Põllumassiivil nr 43352073067 asuva põllu nr 01R-1 (taotletud pindala 41,75
- ha)toetusõiguslikuks pindalaks mõõdeti kohapealse kontrolli käigus 20,61 ha. Toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud ala, mida katab pidevalt üleujutusvesi. Üleujutatud alad ei kuulu tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa hulka ning sellistel aladel ei ole võimalik täita toetuste saamiseks vajalikke tingimusi. Kaebaja ei ole pindalatoetuste taotlusele märkinud põldu nr 08R-3. Nimetatud põllumassiivil nr 43652155301 asub põld nr 08R-2 (taotletud pindala 109,6 ha), mis mõõdeti kohapealse kontrolli käigus kolmeks lahustükiks. Põllu nr 08R-2 alal esines suur pilliroostik, mida toetusõigusliku pinna hulka ei mõõdetud. Põllu nr 08R-2 pinnal mõõdeti kolme karjatatava ala suurus (lahustükkide pindaladeks mõõdeti 59,49 ha, 1,26 ha ja 0,92 ha). Vaidlustatud haldusaktis on kirjas, miks määrati kaebajale toetus osaliselt. Osalise määramise põhjuseks oli taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikkel 30 lg 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa (seda peab saama kasutada tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt), mille alla aga võsastunud ja pilliroostunud maa ei kuulu. Kohapealase kontrolli läbiviimisel lähtutakse nõudest, et toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Kaebaja võsastunud ja pillirooga kaetud maa ei vastanud nimetatud nõuetele. Asjaomane riik ehk Eesti Vabariik ei ole kehtestanud erisust, et pilliroostunud ja võsastunud alad oleksid kasutatavad liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt. Põllumajandusloomade võsas või roostikus karjatamine ei saa olla võrdväärne nende karjatamisega heinamaal või karjamaal (erinev on saadav söötühikute hulk jne). Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks. Samuti ei muuda ühtse pindalatoetuse mõistes toetusõiguslikuks maad asjaolu, et sellele on makstud loodushoiutoetust. 5 Kaebaja osas tehti 2006. aasta ühtse pindalatoetuse osalise määramise ja maksmise otsus 08.02.2007.a PRIA peadirektori käskkirjaga nr 1-3.11/107. Asjaolu, et selleks ajaks ei olnud PRIA läbi vaadanud kaebaja 28.12.2006.a esitatud vaiet, ei muuda nimetatud käskkirja õigusvastaseks. Vaide esitamisega ei kaasne pindalatoetuste taotluse menetlemise peatumine. Juhul, kui vaie rahuldatakse, vaadatakse tehtud toetuste otsused uuesti läbi. PRIA peadirektori 08.02.2007.a käskkiri nr 1-3.11/107 tehti võttes arvesse selle tegemise hetkeks tuvastatud faktilised asjaolud. Väär on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole teda ära kuulatud. Ärakuulamisõigus on kaebajale tagatud kontrollaruandele (toimingule, millega tuvastati haldusakti andmiseks vajalikud faktilised asjaolud) märkuste lisamise võimalusega ning vaide esitamise võimalusega. Puudus vajadus kaebajat veel täiendavalt ära kuulata. PRIA on analüüsinud vaides toodud vastuväiteid. Haldusaktist (PRIA peadirektori 08.02.2007. a käskkirjast nr 1-3.11/107) nähtuvad põhjused, miks on taotleja ühtset pindalatoetust vähendatud. Samuti on kaebajale teatavaks tehtud kontrollaruande sisu, millest nähtuvad taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevused ning avastatud puudused. Käskkiri koos kontrollaruandega tagab käskkirja faktilise motiveerituse. Vaidlustatud haldusaktis on olemas viited õiguslikele alustele ning põhjused, mille alusel on kaebaja taotletud toetust vähendatud. Seega on alusetu kaebaja väide, et haldusaktis puudub haldusakti andmise faktiline alus. Haldusakti väljaandmisel oli kaebaja teadlik, milliste tema põllupindade osas olid toimunud vähendamised ning koosmõjus kaebajale saadetud kontrolli tulemustega pidi haldusakt olema kaebajale arusaadav. Vastustaja palub jätta Linda Tikk´u kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebuse esitaja põhjendustega, et PRIA on rikkunud nii käskkirja väljaandmise menetluses kui vaide läbivaatamisel haldusmenetluse nõudeid, mis võisid viia ebaõigetele otsustele. Vastavalt HMS §-le 56 lg 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Kaebaja märgib, et vastustaja poolt 21-23.augustil 2006 ja 03.septembril 2006 kohapeal läbiviidud kontrolli käigus rikuti eeskirju, kontrollimise kohta ei koostatud kohapeal nõuetekohast aruannet ega esitatud seda kaebajale õigeaegselt. Käskkiri, millega kaebajale määrati taotletud pindalatoetust osaliselt, on antud PRIA poolt välja 08.02.2007. Põldude kohapealne kontrollimine PRIA poolt viidi läbi 21.-23.08.2007. Lisaks teostati kolme põllu osas kohapeal kontrollimine septembri alguses. Kontrollaruanne mõlema kontrollimise kohta on PRIA poolt koostatud ühine, kandes 21-23.08.2006 kuupäeva. Mõlema menetlusosalise seletusega leidis kinnitamist, et ei augustikuus ega septembrikuus läbiviidud kontrollimise kohta kohapeal kontrolllehti ei koostatud ega kontrollimise tegelikke tulemusi taotlejale tutvumiseks ei esitatud. Kontrollimise juures viibinud taotleja esindajale K.Tikkule tutvustati ainult aruande kahte esimest lehte, kuid kontrollimise tulemusi ei 6 esitatud. Samas septembrikuu kontrollimise kohta üldse kohapeal mingeid dokumente ei koostatud ega taotlejale neid ei tutvustatud. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artiklile 28 lg 1 koostatakse kohapealse kontrollimise kohta kontrolliaruanne, mis võimaldab läbi viidud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Artikli 28 lg 2 kohaselt antakse talupidajale võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramiste leidmisel saab talupidaja kontrolliaruande koopia. Sama säte sisaldab ka põhimõtet et kui kontrollide tulemusena avastatakse eeskirjade eiramisi, antakse aruandele allakirjutamise õigus enne, kui pädev asutus teeb järeldused leidudest mis tahes tulenevate vähendamiste või väljaarvamiste suhtes. Analoogsed põhimõtted on kirjas ka sama määruse artiklis 48. Antud juhul esitati kontrolliaruanne kaebajale alles 21.12.2006.a. so 4 kuud hiljem kontrollimisest. 23.08.2006 K.Tikku poolt allkirjastatud aruannet ei saa lugeda kontrolliaruandeks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 EÜ artikli 48 lg 1 nõuete mõistes. K.Tikkule esitati allkirjastamiseks aruanne ilma lisadeta, so ilma kontroll-lehtedeta. Kontroll-lehed sisaldavad aga just kõige olulisemat informatsiooni, see on kontrollimise tulemusi. Kontrollaruandes fikseeritakse reaalne olukord, mida kasutatakse toetuse määramisel. Vastustaja on oma selgitustes märkinud, et põldude kontroll-lehe väljatrükk sisaldab samu andmeid, mis inspektori poolt omakäeliselt vormistatud põldude kontroll-leht. Kuid kaebuse esitaja puhul kohapeal kontroll-lehti ei koostatud ega saadud seega neid ka taotlejale tutvustada. Kaebaja väitel ei saatnud vastustaja kontrollimise tulemusi ka hiljem, vaid vastustaja saatis aruande alles tema taotluse järel. Samas tuleb märkida, et kaebaja sai tervikliku kontrolliaruande kätte enne toetuste määramist, ning tal oli seega aega ja võimalust aruannet vaidlustada, mida kaebaja ka koheselt tegi. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Peale kontrollaruande saamist (21.12.2006), esitas kaebaja 28.12.2006 PRIA-le pretensiooni kontrolli tulemuste kohta (tlk.57). 08.01.2007 saatis PRIA kaebajale teatise, et tema poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega pikendatakse 30 päeva võrra, so kuni 01.02.2007. Lubatud tähtaja jooksul aga vaiet läbi ei vaadatud. Ilma kontrollimise kohta esitatud vaiet (pretensioon) lahendamata võttis PRIA, aluseks võttes vaidlustatud kontrolli tulemusi, 08.02.2007 vastu käskkirja, millega rahuldas taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Seejärel esitas kaebuse esitaja PRIA-le 05.03.2007 uue vaide, vaidlustades 08.02.2007 käskkirja Ttlk.59-61). Viimases vaides on ka märgitud, et selle ajani ei ole tema 28.12.2006 vaiet läbivaadatud ega sellele vastatud. Vaideotsus mõlema vaide kohta tehti alles 13.04.2007 (tlk.21-23). Vastustaja tegevusest järeldub, et tegelikkuses PRIA esitatud vaideid enne toetuste kohta käskkirjade andmist läbi ei vaata. PRIA esindaja seletuse kohaselt ei ole PRIA võimeline vaiete suure hulga tõttu neid lahendama, vaid selle asemel saadetakse koheselt teade vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta 1 kuu võrra. Nähtuvalt antud asja menetluse käigust, ka selle aja jooksul vaiet läbi ei vaadata, vaid toetuse andmine või mitte andmine otsustatakse taotleja vastuväidetega tutvumata, rääkimata nende arvestamisest. Antud juhul ei tutvustatud taotlejale kontrollimise lõpus kontrollimise tulemusi, taotlejal ei olnud kohapeal võimalik oma vastuväiteid esitada, peale taotleja nõudmist saadeti taotlejale kontrolliaruanne, kuid ka sellele esitatud vaie vaadati PRIA poolt läbi alles enam kui kolm kuud hiljem. Kohapealse kontrollimise kohta koostatud kaardid, mis kajastavad samuti kontrollise tulemusi, saadeti 7 kaebajale alles 17.04.2007.a. Seega ei täida seadusega taotlejale võimaldatud vaide esitamine oma eesmärki, vaie kontrollimise tulemuste kohta vaadatakse läbi mitu kuud hiljem peale taotluse suhtes otsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et kuna taotleja poolt oli esitatud pretensioon kontrolli tulemuste kohta, hiljem ka vaie käskkirja kohta, oleks vastustaja pidanud ära kuulama vaide esitaja vastuväited ning selgitama välja kõik haldusakti andmiseks vajalikud ja olulised asjaolud enne haldusakti andmist. Seda aga ei tehtud, ei enne käskkirja tegemist ega ka hiljem vaide menetlemise käigus. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta esitatud teave arvesse. Taotlejate poolt esitatud pretensioonide ja vaiete läbivaatamata jätmist ei saa põhjendada vastustaja haldussuutmatusega, so sellega, et teatud perioodidel suure vaiete hulga tõttu ei suudeta neid õigeaegselt läbi vaadata. Kohus on seisukohal, et taotlejate vaided tuleb koheselt läbi vaadata ja nendesse tähelepanelikumalt suhtuda, seda enam, et PRIA käskkirjad ei ole piisavalt motiveeritud, millele on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud 27.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06. Käskkirja motiveerimatus on antud juhul tinginud selle, et vastustaja poolt jäi nii kaebuse esitajale kui kohtule selgitamata, mis põhjustel on vaidlustatud käskkirjas vähendatud toetussummat veel 4659,71 krooni võrra. Vähendamise alusena on märgitud – vähendamine ÜPT heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu (PRIA peadirektori käskkiri 15.06.2005 nr 1-3.1/231). Kontrolliaruandes ei ole heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumist välja toodud. Käskkirjast ei selgu, kuidas summa 4659,71 krooni on saadud, seda enam, et PRIA peadirektori käskkirja, mis on märgitud toetuse vähendamise alusena, avalikustatud ei ole. Seega ei ole käskkiri ei toetuse taotlejale ega ka kohtule kontrollitav. Kontrollilehtede järgi on taotluses märgitud 496,03 hektarist toetusõiguslikuks loetud 405,49 hektarit. Kuid ainult nelja põllu puhul on kontrolllehele märgitud avastatud puuduse kood, kuigi toetuskõlbulik pind võrreldes taotluses märgituga on mõõtmisel saadud erinev enamatel juhtudel. Ka põllu nr 01R-1 puhul, kus taotletav pind on olnud 41,75 ha, ja toetuskõlbulik pind on mõõdetud 20,61 ha, ei ole kontrollija poolt märgitud, milles puudus ehk rikkumine seisnes. Vaideotsuses on märgitud, et toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud ala, mida pidevalt katab üleujutusvesi ja sellistel aladel ei ole võimalik täita toetuse saamiseks vajalikke tingimusi. Kuid vastustaja on jätnud eelnevalt arvestamata ja kontrollimata kaebuse esitaja väited ja tõendid selle kohta, et need alad ei ole pidevalt veega üleujutatud, vaid suvel karjatatakse neil loomi, et need alad on tegelikkuses kasutuses olevad alad. Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 EÜ artikli 30 lg 2 kohaselt võib põllumajandusliku maatüki pindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutuses olev maa. Kaebuse esitaja on esitanud K.Kaueri 2005 aastal koostatud magistritöö Rsititalu maadel asuvate rannaniitude kohta (tlk.34-50), samuti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed veetaseme amplituudi kohta nende piirkondade osas (tlk.65), milledest nähtub, et Ristitee talu rannaniidud on karjatatavad alad ning neil aladel on veetaseme osas suured kõikumised. Ka esitas kaebuse esitaja PRIA poolt 2007 a kohta väljastatud põllumassiivide kaardid, kus põllu 01R-1 osas on ka eelpool väljatoodud mittetoetuskõlbulikud alad endiselt põllumassiivi hulka märgitud. 8 Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud haldusmenetluse normide rikkumised võisid viia ebaõigetele lahendustele, mistõttu kohus tühistab Linda Tikk poolt vaidlustatud PRIA 08.02.2007 käskkirja nr 1-3.11/107 p 16 ning 13.04.2007 vaideotsuse nr 12-14/37. L.Tikk on esitanud ka taotluse, et kohus teeks PRIA-le ettekirjutuse Ristitee talule ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamiseks ja välja maksmiseks täies ulatuses. Kohus ei pea võimalikuks nimetatud taotlust rahuldada, kuna kohus tühistab käskkirja ja vaideotsuse menetlusnormide rikkumisest tulenevalt, hindamata, kas kaebaja toetuse taotlused kuuluvad lõpplahendusena rahuldamisele või mitte. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuulub kaebaja poolt kantud riigilõiv 80 krooni vastustajalt väljamõistmisele. Eda Muts kohtunik 9