3-06-2255/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2007, Jõhvi 3-06-2255 V L kaebus Virumaa Tervisekaitsetalituse peale 20.10.2006 tehtud mõõtmiste tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
2. aprill 2007 V L ja Virumaa Tervisekaitsetalituse esindajad Olga Smolina ja Marianna Selivanova Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.11.2006 esitas V L Virumaa Tervisekaitsetalituse peale Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2). Selles ning 03.01.2007 (t.l. 46) ja 26.03.2007 (t.l. 74-75) antud selgitustes märkis kaebaja, et Virumaa Tervisekaitsetalitus on rikkunud tema põhiseaduse § 18 ja 28 tulenevaid õigusi ning ta soovib 20.10.2006 teostatud mõõtmistulemuste kehtetuks tunnistamist, Virumaa Tervisekaitsetalitusele ettekirjutuse tegemist ja 1 570 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidete kohaselt hakkas novembris 2001 tema elukohaks olevas Tallinna mnt. 42 majas tööle gaasikatlamaja, mis põhjustas kogu kütteperioodi kestel tugevat müra. 15.11.2002 tehti müra taseme määramiseks mõõtmised, 19.10.2004 tehti uued mõõtmised ja ettekirjutus korteriühistule, kuid Virumaa Tervisekaitsetalitus pole täitnud oma rahvatervise seaduse § 16 lg. 1 p. 1 ja 3 tulenevaid kohustusi ega andnud tähtaegu müra kõrvaldamiseks, kontrollinud ettekirjutuse täitmist, vastanud avaldustele ja peatanud gaasikatlamaja ebaseaduslikku tegevust. 20.10.2006 tehtud mõõtmiste kohta väitis kaebaja, et need tehti ühes režiimis ilma küttesõlme kontrollimise ja ekspertiisi tegemiseta ning kandsid tegevusetuse õigustamise eesmärki. Virumaa Tervisekaitsetalitus ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses (t.l. 93-96) kaebust, palus seda mitte rahuldada ja väitis, et läbiviidud mõõtmised näitavad kaebuse esitaja eluruumides esineva müra jäämist lubatud normi piiridesse. Vastuses leiti, et kaebaja on tühistamisnõude adressaadiga 1 eksinud, pole tõestanud mürataseme ületamist ega selle seost talle tekitatud kahjuga. Seejuures selgitati rahvatervise seaduse § 8 lg. 2 p. 17 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr. 42 tuginedes, et Virumaa Tervisekaitsetalitus tegeleb elanikelt saabunud kaebuste lahendamisega ning kirjeldati V L poolt esitatud kaebuste menetlemise käiku. Kohtuistungil jäi V L kirjaliku kaebuse väidete juurde, palus täiendavalt hüvitada tervisele tekitatud varalised kulutused ja kokku 905 krooni suuruse menetluskulu. Ta väitis, et mõõtmised näitavad normide ületamist, kuid Virumaa Tervisekaitsetalitus pole midagi ette võtnud ja katlamaja töötab ilma kasutusloata siiani. Virumaa Tervisekaitsetalituse esindajad jäid samuti kirjalikult väidetu juurde. Olga Smolina leidis, et nad on toiminud vastavuses oma põhimäärusega, mille kohaselt tuleb kaebuse saamisel minna asjaolusid kontrollima, vormistada akt, tellida seejärel mõõtmised, vormistada otsus ning rikkumiste avastamisel ka ettekirjutus. Seejuures ta märkis, et 11.10.2005 on kontrollitud ettekirjutuse täitmist, kaebaja ise kinnitas müra puudumist ja kogu järgneva kütteperioodi jooksul ei laekunud temalt kaebusi. Marianna Selivanova juhtis tähelepanu asjaolule, et 23.02.2005 oli kaebaja elutoas müra ka siis, kui katlamajas pump üldse ei töötanudki. KOHTU PÕHJENDUSED V L on oma kaebuses esitanud kolm erinevat nõuet - tühistamise, kohustamise ja kahju hüvitamise nõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 p. 1 kehtestatu võimaldab tühistamisnõude esitada ainult haldusakti peale. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006 teostatud müra mõõtmine on Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna tellimusel teostatud menetlustoiming ja 27.10.2006 koostatud protokoll selle tulemusi fikseeriv dokument. Kuna pole tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse haldusaktiga, ei saa halduskohus mõõtmise tulemusi ega neid fikseerivat dokumenti tühistada, vastav taotlus tuleb rahuldamata jätta ning puudub vajadus ka toimingute õiguspärasuse hindamiseks. Sotsiaalministri 20.12.2001 määrusega nr. 141 kinnitatud “Virumaa Tervisekaitsetalituse põhimääruse” § 7 kohaselt on selle talituse üheks tegevusvaldkonnaks müra taseme terviseohutus. Sama põhimääruse § 8 p. 8 ja § 9 p. 4 sätestatuga on talitusele pandud elanike tervisekaitsega seonduvate kaebuste lahendamine ning antud õigus teha rikkumiste avastamisel ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks, kontrollida täitmist, määrata trahve ja rakendada muid riikliku sunni vahendeid. Põhimõtteliselt sama tuleneb kaebaja poolt viidatud rahvatervise seaduse § 16 lg. 1 loetletud järelevalveametnike õigustest ja kohustustest. Kõige varasem kaebusele lisatud V L pöördumine Virumaa Tervisekaitsetalitusse kannab kuupäeva 02.02.2005 (t.l. 7). Kaebusele antud vastuse kohaselt kaebas ta müra üle juba 08.10.2004 (t.l. 94). Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et 27.04.2005 (t.l. 16) on Virumaa Tervisekaitsetalitus koostanud otsuse, mille kohaselt ületas müra kaebaja elukohas lubatud norme. Selle ja muude mõõtmistulemuste alusel on palutud korteriühistult teavet müra vähendamiseks rakendatud meetmetest (t.l. 99 ja 124) ning koostatud ettekirjutusi (t.l. 103, 127 ja 131). Samuti on talitus V L mõõtmiste tulemistest ja rakendatud meetmetest teavitanud (t.l. 21, 76, 100, 118, 125, 128, 141 ja 146), korteriühistule pandud ülesannete täitmist kontrollinud (t.l. 112, 129, 132), seda kinnitavaid dokumente kogunud (t.l. 104105,113-115, 126 ja 133-135) ning korteriühistule trahvihoiatuse teinud (t.l. 130). Seega ei vasta tõele kaebaja väited selle kohta, et Virumaa Tervisekaitsetalitus on olnud tema kaebuste lahendamisel tegevusetu ja pole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Eespool juba viidatud põhimääruse § 9 p. 5 sätestatu kohaselt võib talitus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ja mitte lubada ehitiste, tehnoloogiate ja masinate rakendamist ning nende objektide kasutuselevõtmist, kui nad ei vasta tervisekaitse nõuetele, samuti tühistada selleks varem antud kooskõlastus, kui 2 rakendamise käigus on sellised asjaolud ilmsiks tulnud. Virumaa Tervisekaitsetalituse kinnituste kohaselt ei ole temalt KÜ Tallinna mnt. 42 paigutatud gaasikatlamaja kasutusloale kooskõlastust palutud ja ta pole seda andnud (t.l. 188). Eelnevalt juba viidatud dokumentidest nähtuvalt tegi talitus 31.03.2005 toimunud mõõtmiste kohta 04.04.2005 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaboris koostatud protokolli alusel KÜ Tallinna mnt 42 koguni kaks ettekirjutust ja tuvastas seejärel, et tema nõudmised on täidetud. 05.10.2005 kinnitas müra puudumist oma allkirjaga ka V L ise (t.l. 133). Kohtuistungil väitis talituse esindaja, et järgneva kütteperioodi jooksul nad V L müra kohta enam kaebusi ei saanud ja kaebaja möönis seda (t.l.190). Tema kaebusele lisatu tõendab pöördumisi ainult õiguskantsleri poole ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (t.l. 2223). Viimatinimetatust tulenevad mõõtmised 20.10.2006 kaebaja eluruumis (t.l. 142-145) ja 25.01.2007 naaberkorteris (t.l. 149-154) müra taseme kohta kehtestatud normatiivide ületamist ei kinnita. Seega ei olnud Virumaa tervisekaitsetalitusel mingit põhjust oma põhimääruse § 9 p. 5 tulenevate kohustamiste ja keelamiste rakendamiseks ning alus teda kohustava ettekirjutuse tegemiseks puudub ka halduskohtul. Lisaks juba käsitletud nõuetele soovib V L veel ka oma tervisele tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. Selle seaduse § 7 lg. 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Sama seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab isikule võimaluse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kontrollima, kas toimunu üldse saab anda alust kahjunõude esitamiseks, kas kaebajale on tekkinud tema poolt väidetud kahju, kas kahju tekitajana nimetatud haldusorgan on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ning kas just see on olnud kahju tekkimise põhjuseks. Eespool juba esitatud kohtu järelduste kohaselt ei ole Virumaa Tervisekaitsetalitus olnud kaebaja kaebuste menetlemisel tegevusetu ning tema käitumine oli vastavuses sellega, mida vastav põhimäärus ette näeb. Kaebuse väidetest nähtuvalt moodustavad V L poolt nõutava varalise kahju talle erinevatel aegadel osutatud meditsiiniteenuste ja õigusabi eest tasutud summad (t.l. 177-180) ning mittevaralise kahju müra tagajärjel toimunud tervise halvenemine. Samas ei kinnita miski, et need kulud ja väidetav tervise halvenemine on vähimalgi määral seotud Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusega müra kohta esitatud kaebuste menetlemisel ja kohtuistungil väitis kaebaja hoopis, et vajab kahjuhüvist selleks, et sõita Euroopasse uuringutele ja saada sealt reaalset hinnangut oma tervisele (t.l. 189). Samuti möönis kaebaja, et ta on juba 1990 aastast alates invaliid ja tema töövõime kaotuse protsent pole selle aja jooksul muutunud (t.l. 189). Seda kinnitavad ka talle 28.12.1998 välja antud pensionitunnistuse kanded (t.l. 34). Asjaolu, et pooled haiglas viibimistest ja arsti vastuvõtul käimistest langevad kütteperioodi välisele ajale (t.l. 178-180), on vastuolus kaebaja enda kohtuistungil (t.l. 189) ja tema perearsti tõendis (t.l. 28) esitatud väitega, et tervis halveneb sügis-talvisel kütteperioodil ega kinnita põhjuslikku seost müra, sellest väidetavalt tekkinud tervise halvenemise ja Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevuse vahel. See seos on üks kahju hüvitamise kohustuslikest eeldustest ja tuleneb otseselt riigivastutuse seaduse § 12, mille kohaselt peab kahju seda kandnud isikule hüvitama üksnes see isik, kelle õigusvastase tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole ühelgi V L poolt esitatud nõudel alust ning need tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Virumaa Tervisekaitsetalituse esindajad kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 3 191), jäävad poolte võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda jätta. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 10.10.2007 Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2007 kohtuotsusega nr. 3-062255, millega jäeti Tartu Halduskohtu 03.05.2007 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 4