KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-1569/05 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2005.a. Narva Narva Linnakohtu kohtunik IRIS KANGUR Kohtuasi TG vastuhagi JG vastu korteriomandi ühisvaraks tunnistamise ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2004.a., 22.06., 01.12.2005.a. Istungil osalenud isikud volikirja alusel Vastuhagi hageja TG / EL / /ja tema esindaja Olga Närgi Vastuhagi kostja JG / ja tema esindaja Sergei Razguljajev volikirja alusel Sekretär Anna Ditman Tõlk Natalja Kabanova Resolutsioon jätta vastuhagi rahuldamata Jätta rahuldamata TG vastuhagi JG vastu tunnistada korteriomand Narva ühisvaraks ja muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 10137 all teises osas märkides teise kinnistusomanikuna TG. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus tehakse teatavaks Narva Linnakohtu kantselei kaudu 16.12.2005.a. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega linnakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamisest teatada 10 päeva jooksul kirjalikult Narva Linnakohtule. Kohtumenetluse käik Narva Linnakohtu
- detsembri 2005.a. määrusega on tsiviilasjast nr 2-436/03 JG hagis TG vastu ühisvara jagamise nõudes eraldatud TG vastuhagi JG vastu kinnistusraamatusse kande tegemise nõudes iseseisvaks menetluseks. Hageja nõue ja põhjendus Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 26.08.1995.a. Abielu jooksul omandasid pooled 16.05.2000.a. korteri Narva. 2001.a. alguses korraldas korteriühistu ehitise Narva maa erastamist ning kinnistusraamatusse kandmist. 23.05.2001.a. oli kinnistusregistrile esitatud kinnistamisavaldus.
- märtsil 2002.a. lahkus kostja perest ning sellest ajast saadik on pooltel abielusuhted lõppenud. 15.11.2002.a Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1836/02 on poolte abielu lahutatud. 2003.a. tasus hageja erastamiskulud iseseisvalt, kuna jätkas korteriomandi valdamist ning kasutamist. 29.01.2003.a. oli kinnistusraamatusse tehtud kanne omaniku kohta. Omanikuna oli märgitud ainult kostja kuna kinnistusraamatusse kandmise ajal oli abielu juba lahutatud. Kokkuleppele kostjaga hageja kohta kinnistusraamatusse kande tegemise kohta jõuda pole olnud võimalik. Hageja leiab, et kuna pooled omandasid korteriomandi abielu jooksul, siis antud vara peab pidama ühisvaraks. Hageja palub tunnistada korteriomand aadressil Narva ühisvaraks ja muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 10137 all teises osas märkida teise kinnistuomanikuna TG. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja omandas abielu ajal vallasasjana Narva asuva korteri hinnaga 23 100 krooni järelmaksuga, mida tõendab 16.05.2000.a. ostu-müügi leping, not. Reg
- Järelmaksu tasumise aeg oli 60 kuud. Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg 16.08.2000.a., tasumise viimane tähtaeg 16.05.2005.a. Linnavara ja Majandusameti 13.08.2004.a. tõendist nr 1.6/2903, 10.08.2004.a. seisuga moodustab võlgnevus 16.05.2000.a. ostu-müügi lepingust tuleneva järelmaksu tasumise kohustuse osas 25 643.36 krooni. Linnavara- ja Majandusameti 17.08.2004.a. tõendist nr 1.6/2944 kohaselt on järelmaksu kohustused, mis on sätestatud 16.06.2000.a. ostu-müügi lepingust not. Reg 4718 eluruumi aadressil Narva erastamiseks, JG poolt täielikult täidetud Korteriomand aadressil Narva tekkis pärast abielu lõppemist ning kuulub üksnes kostjale. Kui ehitis on muutunud maatüki oluliseks osaks, siis ei saa ehitise ja maatüki omandit lahutada. Seega ei ole kohtul alust lugeda vaidlusalust korterit vallasasjana ühisvara hulka kuuluvaks asjaks ja selle korteri lahutamiseks elamumaast, mille omanikuks on alates 29.01.2003.a. kostja JG, mil kinnistusraamatusse tehti vastav kanne. Kostja leiab, et hagejal puuduvad seaduslikud alused korteriomandi aadressil Narvas ühisvaraks tunnistamiseks, samuti sel alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohtu korras enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist võib nõuda üksnes omaniku abikaasa. Hageja esitas kohtusse hagi alles 02.12.2004.a., ehkki abielusuhted lõppesid juba märtsis 2002.a. ning poolte abielu lahutati 15.11.2002.a. Praegusel hetkel ei ole hageja kostja abikaasa. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. 2 Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on 23.05.2001.a. kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.01.2003.a. korteriomandi, registriosa nr 10137, omanikuna JG. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 64-1 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tekib kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega. Kuna tegemist oli korteriomandi esmakinnistamisega, siis on tuvastatud, et enne kinnistusraamatusse kandmist 29.01.2003.a. ei olnud tekkinud ka korteriomandit Narva. Kohus leiab, et poolte poolt tasutud järelmaksu kohustused ja erastamiskulud on tasutud võlaõigusliku lepingu alusel ja nende tasumine iseenesest ei tee olematuks asjaõigusliku tehingu ja kinnistusraamatusse kandmisega tekkinud omandiõigust korteriomandile. Ei ole võimalik lahutada korteriomandist eraldi korteriit ennast ja korteri juurde kuuluvat maad ja nende soetamiseks tehtud kulutusi. Narva Linnakohtu otsusega
- novembrist 2002.a. tsiviilasjas nr 2-1836/02 on poolte abielu lahutatud. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud tunnistada korteriomand poolte ühisvaraks, sest korteriomand ei ole tekkinud poolte abielu kestel. PkS § 17 lg 5 järgi kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Perekonnaseadus sätestab otsesõnu, et kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, siis enda kinnisasja ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist saab nõuda teine abikaasa. Seega saaks sellise nõude kohtusse esitada üks abikaasa teise abikaasa vastu, kui ebaõige kandega oleks rikutud teise abikaasa õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja ei ole enam abielus. Seega leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud, sest kinnistusraamatu kanne ei riku hageja õigusi, kuna hageja ei ole enam kostja abikaasa ja tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat õigust nõuda enda enda ühisomanikuks tunnistamist korteriomandile ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: abielulahutuse otsus, hooneregistri tõend, 16.05.2000.a. järelmaksukohustuste kiri ja kiri järelmaksu kohustuste täitmise kohustuste tähtaegade kohta, Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti tõendid 3 06.08, 13.08, ja 17.08.2004.a., kinnistamisotsus, ostu-müügileping, kinnistusregistri väljavõte, hageja konto väljavõtted, KÜ Rahu tõendid nr 15, 18 ja
- Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on kohtuotsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda, kostja kohtukulude nimekirja esitanud ei ole. Hagi on jäetud rahuldamata eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 60, 226 lg
- Kohtunik Iris Kangur 4