Obsah (9)

§ 428§ 429§ 432§ 62§ 61§ 168§ 173§ 174§ 175

2-05-17640/34 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17640/34 (endine tsiviilasja

§ 428

lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega põhi- ja kostja loobumisega vastuhagist. Menetluskulude jaotus 1. Põhihagi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud

§ 62

lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud; § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulu väljamõistmise maksimummäär on 5 % hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Hageja menetluskulud kuuluvad kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 61

lg 1 p 1 ja 62 lg 2 alusel summas 160 krooni, millest 70 krooni on pool menetluses tasutud riigilõivust ning 80 krooni tasu õigusabi eest, s.o 5% hagihinnast, kostjalt väljamõistmisele. 2. Vastuhagi Vastuhagi on esitatud 12.04.2006.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, v.a juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5 000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Sama 2 2-05-17640/34 määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
2. Kohus, tutvunud vastuhagis kostja taotlusega kohtukulude vastuhagis hagejalt väljamõistmiseks summas 3 540 krooni, leiab, et kantud kohtukulude määr ei ole põhjendatud. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kostja tasunud menetluse käigus hagejale põhivõla. Selle kohased kohtu kirjalikud tähelepanekud on hageja jätnud tähelepanuta ning sisuliselt põhjustanud oma käitumisega vaidluse jätkumise. Arvestades eelnevat ning samas arvestades asja mahtu ning keerukusastet, kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohus peab võimalikuks vastuhagis kostja õigusabikulude väljamõistmist vastuhagis hagejalt hagihinnast 10% ulatuses, s.o 160 krooni. Riigilõivu tagastamine

§-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja 3 järgi kuulub hageja ja kostja esindajatele tagastamisele pool nende poolt hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust alljärgnevalt: - 70 krooni MP´e arveldusarvele nr XXX Sampo Pangas. Riigilõiv tasutud 29.09.2005, kogusummas 470 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX selgitusega „oü hagi kohtusse MK 50.-; AK 140.-; OÜ 280.-”. - 125 krooni OÜ arveldusarvele nr XXX Hansapangas. Riigilõiv tasutud 12.04.2006, kogusummas 250 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX, selgitusega „AK-Vastuhagi”. Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a määruse nr 140 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud ametnik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Maire Lukk Kohtunik 3