Obsah (8)

§ 193§ 222§ 231§ 275§ 232§ 230§ 218§ 173

2-05-15035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult 04. detsember 2006, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht T

) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

§ 193

lg 1 sätestas, et kui kohustise mittetäitmise või mitte nõuetekohase täitmise eest on määratud leppetrahv (trahv, viivis), siis hüvitatakse kahju selles osas, mida ei katnud leppetrahv (trahv, viivis).

§ 222

lg 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

§ 231

lg 1 sätestas, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

§ 275

sätestas, et laenajal on õigus täita ja laenutaja on kohustatud täitmise vastu võtma ka enne tähtaega.

1. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS ERA Pank ja kostja vahel sõlmiti 04.07.1997 krediidileping nr 7LL-139-040797 summas 100 000 krooni krediidi kustutamise tähtajaga kuni 09.07.
3. Lepingust tuleneva nõude tagamiseks oli ette nähtud vallaspandi seadmine xxx 10.01.2001 sõlmis AS ERA Pank ja AS xxx. Grupp nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutati kostja nõue summas 76 047.23 krooni AS-le xxxI. Grupp. Nimetatud poolte vahel sõlmiti 18.01.2001 üleandmis-vastuvõtmisakt nr 1-
4. 18.01.2001 sõlmiti ka AS xxx. Grupp ja hageja vahel nõude loovutamise leping nr 77-01-01, mille alusel omandas hageja nõude kostja vastu.
5. Hageja väidetel omandas ta nõude loovutamise leping nr 77-01-01 alusel nõude kostja vastu summas 76 047.23 krooni, mis koosneb laenusumma jäägist summas 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgi tasumata intressidest summas 859.02 krooni ning viivisest summas 150.72 krooni. Seisuga 23.09.2004 on kostja võlgnevus 219 163.54 krooni, millest võla põhiosa on 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgne intressivõlgnevus 18 917.25 krooni ja viivis 125 210.79 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt tagastas ta peale lepingu sõlmimist 11.07.1997 AS-le ERA Pank pangasisese ülekandega 53 402 krooni samale arveldusarvele nr 150123022255, millelt laen väljastati. Asjaolu, et tasutud summa oli üle kantud haginõude aluseks oleva krediidilepingu nr 7LL-139-040797 järgi saadud laenu osaliseks tagastamiseks kinnitab fakt, et kostjal ei olnud ERA Panga ees teisi kohustusi. Laenu osaliseks tagastamiseks pöördus kostja krediidilepingu sõlminud panga filiaali juhataja xxx poole, kes andis selleks nõusoleku, samuti oli juttu sellest, et suurema osa laenu kohesel tasumisel ei ole vajadust ka 4 2-05-15035 pandilepingut sõlmida ning laenuosakonnas tuleb koostada uus maksegraafik. Samuti sai kostja põhimõttelise nõusoleku laenu tagastamise tähtaja lühendamiseks ning laenu ja intresside tagasimakse summa 1 213.28 muutmata jätmiseks. Laenuosakond väljastas kostjale uue maksegraafiku, mille kohaselt tasumata laenu jäägiks oli 46 598 krooni ning laenu tagastamise tähtajaks 09.04.
6. Nimetatud graafiku alusel on kostja laenu tagastanud. Kostja teostas viimase tagasimakse 09.12.2000 põhivõlgnevuse osas summas 713.03 krooni, kokku koos intressidega 1213.28 krooni. Kostja võtab õigeks, et tal jäi tasumata alates 09.01.2001 neli viimast makset, mis tasumata põhivõlana moodustab 4 199.92 krooni ja tasumata intressid 64.38 krooni, kokku 4 262.30 krooni.
7. Kohus on teinud järelepärimise AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldurile ja saadud vastuse kohaselt (tl 169-170) on kohtu poolt nõutud andmete osas käesolevaks ajaks möödunud seaduses sätestatud finants ja raamatupidamise alaste ülddokumentide säilitamise seitsme aastane tähtaeg. AS ERA Pank (pankrotis) dokumente säilitaval arhiivihoidjal puuduvad perioodi kohta juuli 1997 algdokumendid, kuna need käesoleval ajal arhiivis säilitamisele ei kuulu seoses eelnimetatud tähtaja möödumisega. Vastuseks kohtu järelpärimisel (tl 153, 153 pöördel) on AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldur xxx teatanud, et eeltoodud põhjustel puuduvad tal andmed selle kohta, kas kostja xxx oli seisuga 11.07.1997 AS ERA Pank ees mistahes muid kohustusi peale 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste. AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihalduri selgituste kohaselt puudub kostja poolt 11.07.1997 tehtud maksekorralduses selgitus makse põhjuse kohta, samuti ei nähtu panga kontol laekumise kandest makse sisu avavat selgitust ega ole lisatud muid panga poolseid selgitusi. Eeltoodust tulenevalt teatab AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldur, et tal puudub võimalus selgitada, mis kohustuste katteks pank kõnealuse kohustuse vormistada võis ja kas see võis olla seotud varemsõlmitud krediidilepinguga. Samuti puuduvad pankrotihalduril andmed, mis viitavad sellele, et pank oleks arvestanud 11.07.1997 laekunud 53 402 krooni 04.07.1997 krediidilepingu kohase kostja kohustuse täitmisena.
8. Tunnistaja xxx 16.10.2006 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kostjal õigus ilma liigse bürokraatiata osa laenust tagastada, sest ta oli panga töötaja ja kuna kostja maksis suhteliselt kiiresti üle poole laenust tagasi, siis jäi laenu tagatis vormistamata. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi kostja laenu osamakseid tasuma korralikult, sest kui seda ei tehtud, pöörduti otse tunnistaja, kui panga Tallinna regiooni direktori poole. Tunnistaja ütluste kohaseltkostjal AS-ist ERA Pank teisi laene võetud ei olnud.
9. Kohus leiab, et kuna puuduvad andmed selle kohta, et kostja xxx oli seisuga 11.07.1997 AS ERA Pank ees mistahes muid kohustusi peale 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste ning selle kohta, et kostja poolt 11.07.1997 tasutud 53 402 krooni oleks tasutud mõne muu kohustuse katteks (tl 169-172) ning tunnistaja xxx ütluste kohaselt puudusid kostjal mistahes muud kohustused ja tunnistajale teadaolevalt tagastas kostja suhteliselt kiiresti üle poole võetud laenust, siis tuleb tulenevalt toimingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 3 tõlgendada kahtluse korral tehingut kohustatud isiku, s.o käesoleval juhul kostja kasuks. Toimingu tegemise ajal kehtinud

§ 275

kohaselt oli laenajal õigus täita ja laenutaja oli kohustatud täitmise vastu võtma ka enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kostja poolt 11.07.1997 tasutud 53 402 krooni 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingust nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste täitmiseks. 5 2-05-15035

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt on viimane lepingujärgne tagasimakse 09.12.2000 seisuga põhivõla osas summas 713.03 krooni, koos intressidega 1 213.28 krooni tasutud hilinemisega 15.01.
3. Tunnistaja xxx 16.10.2006 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kostjal, kui panga töötajal, õigus osa laenust tagastada ja üldjuhul tehti uus laenugraafik uuele summale, tunnistaja teada sõlmiti kostjaga uus laenugraafik. Laenugraafikute sõlmimine oli laenuosakonna töötajate ülesanne ja sinna pidi kostja minema. Tunnistaja ütluste kohaselt jälgis laenuosakond maksete laekumist ja kui kellelgi jäi makse tasumata, siis teatati sellest tunnistajale. Kohus leiab, et kuna tunnistaja oli tema sõnade kohaselt 1993-1999.a AS ERA Pank Tallinna regiooni juhataja ja direktor ning menetlusosalised nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole, siis oli ta isikuks, kellel oli ülevaade panga toimingutest ning isikutest, kellel oli panga ees kohustusi, samuti kohustuste suurusest. Kuna AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihalduri vastuse kohaselt puuduvad pangal andmed, mis viitavad sellele, et pank oleks arvestanud 11.07.1997 laekunud 53 402 krooni 04.07.1997 krediidilepingu kohase kostja kohustuse täitmisena ja tunnistaja xxx ütluste kohaselt pidi kostjaga uus laenugraafik sõlmitama ning tulenevalt toimingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 3 tulenevast põhimõttest, et kahtluse korral tõlgendatakse tehingut kohustatud isiku, s.o käesoleval juhul kostja kasuks, siis leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb võtta 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 krediidi tagastamise ja intresside tasumise graafikuna aluseks kostja poolt esitatud maksegraafik (tl 82-83).
4. Kuna poolte ahel puudub vaidlus selles, et kostja on täitnud krediidilepingut graafikujärgselt kuni 09.12.2000 tasumisele kuuluva makseni ja kostja on õigeks võtnud, et tal on tagastamata laenu 4 kuu eest, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt kostja esitatud maksegraafikule tagastamata laenu summas 4 199.92 krooni, intresse summas 64.38 krooni, kokku 4 264.30 krooni.
5. Krediidilepingu nr 7LL-139-040797 (tl 10-17) p 7.
6. kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei tagasta krediidisummat või ei tasu intressi lepingu lisas fikseeritud graafikujärgseks tähtpäevaks, loeb kreeditor vastava tähtaegselt tagastamata krediidisumma ja tähtaegselt tasumata intressi viivisvõlgnevuseks, millelt kostja on kohustatud tasuma viivist 0,5 % kalendripäevas. Kuna kostja oli vastavalt tema poolt esitatud krediidilepingu järgsele maksegraafikule kohustatud tagastama laenujäägi koos intressidega hiljemalt 09.04.2001 ja puudub vaidlus selles, et kostja ei ole nimetatud kohustust kuni käesoleva ajani täitnud ning kuna hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis krediidilepingu nr 7LL-139-040797 järgsete maksetega viivitamise eest krediidilepingus kokkulepitud suuruses. Kostja poolt kuulus vastavalt krediidilepingu tingimustele igakuiselt tasumisele 1 213.28 krooni. Lepingujärgne viivis ühe tasumisega viivitatud päeva eest nimetatud summalt on 6,0664 krooni. 09.01.2001 tasumisele kuulunud kuumaksega summas 1 213.28 krooni on kostja käesolevaks ajaks viivituses olnud 2 154 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 13 067.02 krooni. 09.02.2001 tasumisele kuulunud summa 1 213.28 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 123 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 12 878.96 krooni. 09.03.2001 tasumisele kuulunud summa 1 213.28 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 095 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 12 709.10 krooni. 09.04.2001 tasumisele kuulunud summa 624.46 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 092 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis kalendripäevas 3,1223 krooni, 6 2-05-15035 kokku nimetatud summalt 6 531.85 krooni. Kokku kuulub kostjal tasumisele lepingujärgne viivis tähtajaks maksete tasumata jätmise eest 45 186.93 krooni.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingust tulenev viivis. Kostja leiab, et alusetu ja põhjendamatu on hageja viivise nõue, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kostja hinnangul on tegemist hageja enda ükskõikse käitumisega. Kostja on leidnud, et kuna

§ 232

kohaselt loetakse kreeditor viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku poolt pakutud nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest või ei teinud tegusid, mille teostamiseni võlgnik ei saanud oma kohustusi täita ning

§ 230

lg 3 kohaselt ei loeta võlgnikku viivitanuks kuni kohustust ei saa täita kreeditori viivituse tagajärjel. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta alles 13.12.2002 hageja kirjast teada sellest, et hageja on omandanud nõude tema vastu (tl 74).

§ 218

sätestab, et kui võlgnikule ei teatatud asetleidnud nõude loovutamisest, siis temapoolset kohustise täitmist esialgsele kreeditorile loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile. Kohus leiab, et ka asjaolu, et kostja ei teadnud nõude loovutamisest, ei anna alust lepingujärgsete maksetega viivitamiseks, sest kostja pidanuks sellisel juhul tasuma lepingujärgseid makseid esialgsele võlausaldajale. Ka kostja vastuväide, et hageja ei selgitanud talle võla tegelikku suurust ja ei esitanud maksegraafikut, et kostja saaks võla lõplikult tasuda (tl 74, 75), ei anna kohtu hinnangul alust kostjale lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Järelikult oli kostjal kohustus lepingust tulenev kohustus täita tähtaegselt ja asjaolu, et hageja hinnangul oli võlgnevuse suurus erinev summast, mida kostja pidas lepingujäägiks, ei andnud kostjale alust jätta tasumata laenujäägi osa, mis tema hinnangul tasuda tuli. Kostja on tunnistanud, et sai teada hageja poolt nõude omandamisest teada 13.12.2002 kirjast ning hiljem on väitnud, et ei saanud täita lepingujärgseid kohustusi, kuna tal puudus hageja arveldusarve number. Kohus leiab, et kuna hageja 13.12.2002 teade sisaldab andmeid hageja arveldusarve kohta (tl 31), siis on ka nimetatud kostja vastuväide põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna eelnimetatud asjaolud ei anna alust lepingujärgsete summade tasumata jätmiseks, siis kuulub viivis kostjalt täies ulatuses väljamõistmisele.

1. Pooled on palunud vastaspoolelt välja mõista kohtukulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.
2. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik Harju Maakohtu 04.12.2006 kohtuotsus jõustus 16.10.2007 Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2007 kohtuotsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga: Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2006 otsus kostjalt väljamõistetud viiviste osas, vähendades vastavat summat 40 922,63 krooni võrra, ning menetluskulude jaotamise osas. Lugedes xxx 7 2-05-15035 xxx OÜ xxx kasuks väljamõistetud viiviseks 4264, 30 krooni. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: Mõista xxx välja OÜ xxx kasuks 8528 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend kaheksa) krooni ja 60 senti. Mõista OÜ-lt xxx välja xxx kasuks kohtukulu 12331(kaksteist tuhat kolmsada kolmkümmend üks) krooni ja 60 senti. Ülejäänus osas jätta kohtuotsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Väljavõte õige: Anne Reiman nooremreferent 22.10.2007 8