§ XXX6 lg 1). XXX ja XXX kinnistute katastriüksuse plaanidega (t.l. 56-57), kogumis AÜ katastriüksuse plaaniga ja sellel oleva XXX Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi 21.02.2007.a selgitusega (t.l. 55) ja piiriportokollidega (t.l. 58-59) loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: kinnistu XXX piiritähistused on piiripunktid nr XXX,XXX, XXX ja XXX; kinnistu XXX piiripunktid on XXX, XXX, 17 ja 18; kinnistud XXX ja XXX piirnevad aiandusühistu liikmete ühiskasutuses oleva maaga, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikmete ehitiste juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana. Kinnistule XXX avalikult teelt juurdepääs nähtub ja on tõendatud ka järgmiste tõenditega nende kogumis: katastrikaarti väljavõttega (t.l. 60), Maanteeameti kodulehekülje maainfo teenuse väljatrükkidega (t.l. 61-64) koosmõjus katastriüksuse plaaniga (t.l. 55) millest 3 nähtub, et hageja ja OÜ kinnistute näol on tegemist kõrvuti asetsevate naaberkinnistutega, millel on ühised piiripunktid XXX ja XXX. Seega on XXX kinnistu omanikul võimalus pääseda oma kinnistule avalikult teelt ja ta ei pea kasutama selleks hageja kinnistut. Hageja nõuded tuvastada kahju tekitanud isikud, hüvitada kahju, tuvastada omandiõigust rikkunud isik ja kohustada teda edaspidi vältima omandiõiguse rikkumist tema kinnistult ülesõiduga on suunatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ja omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus VÕS §-s 1043 sätestatust, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kinnistu piirile ehitatud teepiirde näol on tegemist naabrite ühiskasutuses oleva piirirajatisega, mille kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (
§ XXX1 lg 1). Kahju tekitamise on õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 105 lg 1 p 5). Piirirajatise kõrvaldamine on VÕS § 105 lg 1 p 5 sätestatud õigusvastane tegu. Asjaolu, et EA kõrvaldas vaidlusaluse piirirajatise (teepiirde) on tõendatud tunnistajate SP ja SP ütlustega (t.l. 2 ja 3), samuti tunnistaja SP ütluste kohaselt tema poolt sündmustest tehtud fotodega (t.l. 12, 13) nende kogumis. Tunnistaja SP ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 01.06.2006.a helistas tunnistaja isa (hageja) tunnistajale seoses sellega, et naaber (kostja) oli tema kinni parkinud hageja krundile. 01.06.2006.a oli piirdeaed alles, EA vastas tunnistaja küsimusele, et parkis auto hageja kinnistule, kuna piire on ebaseaduslik ja tal on õigus kasutada teed omal äranägemisel. Järgmisel päeval helistas isa uuesti, et EA koos töömehega eemaldab piiret. Kohale jõudes ei näinud tunnistaja küll ei naabrit ega töömeest, kuid piire oli maha võetud ja kostja auto oli pargitud kostja kinnistule. Tunnistaja SP ütlustega loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: telefonivestluses 25.07.2006.a kinnitas kostja, et temal oli õigus kinnistu teepiire maha võtta, kuna ta ei pääsenud muidu oma kinnistule, et tal oli moraalne õigus oma kinnistule pääseda; kostja tunnistas 07.11.2006.a telefonivestluses, et ta lõhkus piirde. Telefonivestluse toimumine on tõendatud kõnede eristustega (t.l. 43-45), millest nähtub, et 25.07.2006.a ja 07.11.2006. helistati nr-le 505 4095 ja tunnistaja SP ütlustega selle kohta, et telefonid nr-tega XXX ja XXX on tema kasutuses. Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et telefoninumber XXX on kostjate kasutuses või et telefonivestlused toimusid muul teemal. Kahju suuruse loeb kohus tõendatuks OÜ hinnapakkumisega (t.l. XXX), mille kohaselt läheks piirdeaia taastamine koos kinnitusdetailidega maksma 3’811.- krooni ja nimetatud summa kuulub kostjatelt väljamõistmisele VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 lg 1 alusel. Nimetatud normid sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. EA on nähtuvalt äriregistri avaliku teabesüsteemi andmetest juhatuse liige ja ainuosanik. Hoolimata nimetatud isikute formaaljuriidilisest eristatavusest (EA kui füüsiline isik ja OÜ kui juriidiline isik) on EA võimalus teostada oma tahet OÜ kaudu. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul tõusetuda küsimust kohustatud isikute erinevusest. EA tahe OÜ juhatuse liikmena on omastatav OÜ-le ja vastupidi. Seega kuulub kahju väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt (VÕS § 65 lg 2 ja 3). Kostjad on omavoliliselt rikkunud hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule sellega, et kasutavad OÜ kinnistule sõiduks teed üle hageja kinnistu, omamata selleks hageja nõusolekut. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt nimetatud rikkumisest hoidumist edaspidi (
alusel), kuivõrd nimetatud sätte kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise 4 kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kostjad ei ole väitnud, et nad edaspidi üle hageja kinnistu ei sõida, seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd käesolev vaidlus puudutab ja hageja nõue on suunatud sellele, et kostjad ei ületaks OÜ kinnistule minemiseks hageja kinnistut, tuleb nõue rahuldada nimetatud ulatuses. Kohus ei analüüsi järgmisi käesolevas asjas esitatud tõendeid: fotod õunapuudest (t.l. 9-10), kuna kahju hüvitamise nõuet nimetatud osas pole hageja esitanud; maaüksuse plaan (t.l. 14), piiripunktide mahamärkimise akti (t.l. XXX), kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust piiride osas; hageja poolt esitatud fotot (t.l. 11) ja plaane (17-19), kuna tegemist on illustratiivse materjaliga. Menetluskulud TsMS § XXX2 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.