3-06-1580 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2006. a Jõhvi Haldusasja number 3- 06-1580 Haldusasi Härjapea Taarausuliste j

§ 3

lg 2 ja § 55 lg 1 sätteid ehk Otsus 21 ei vasta eelnimetatud sätetest tulenevatele nõuetele. 6) kehtestatud detailplaneering ja selle alusel rajatav tuulepark kahjustaks oluliselt taara- ja maausuliste usuliste toimingute läbiviimist. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist ning menetluskulu summas 7590 krooni välja mõistmist vastustaja Kunda Linnavolikogult kaebaja kasuks. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isikuna Maa-amet ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele vastu. Kunda Linnavolikogu ja Maa-amet paluvad jätta Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebuse rahuldamata. Vastustaja palub välja mõista kaebajalt menetluskulu summas 26 904 krooni vastustaja kasuks. Kunda LV

1. juuli 2006 otsuse nr 21 “Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu kehtestamine” puhul on tegemist detailplaneeringu valmidust ehk planeeringu-menetlust lõpetava haldusaktiga, mille andmise õigus on üksnes kohaliku omavalitsuse volikogul. Vastustaja ja Maa-amet on seisukohal, et vaidlustatud otsuse õiguslik motivatsioon on piisav, kontrollimaks, kas Kunda Linnavolikogul oli õigust haldusakti anda või mitte. Detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud konkreetsel juhul esitatud mitte otsuses, vaid teises menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon, millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on Kunda LV
2. juuli 2006 otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna veebilehelt. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, veebilehelt nähtavas seletuskirjas faktilised alused. Kuigi Kunda linna arengukavas ei ole märgitud Hiiemäge, on arengukava punktis 6.4.7 (Linnaplaneerimine) seatud eesmärgiks Kunda hoonestusala detailplaneeringutega kaetuse suurendamine, et tagada mitmekesine asukohavalik ettevõtetele ja elamuehitusele. Probleemina nähakse detailplaneeringute vähesust ja lahendusena eesmärgi saavutamiseks just detailplaneeringute koostamist. Kaebaja seisukohti ja vastuväiteid on planeerimismenetluse ajal mitmel korral arutatud Kunda Linnavalitsuses, kuid sobiva kompromissini pole jõutud. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Kunda linnas Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest nähtub selgelt, milliste kaebaja ettepanekutega on arvestatud, millistega mitte. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isik Maa-amet on seisukohal, et Otsuse 21 vastuvõtmisel on linnavolikogu teostanud vajalikul määral ja piirides diskretsiooni, mis 3 3-06-1580 nähtub nii detailplaneeringu seletuskirjast kui ka Otsuse 21 eelnõu seletuskirjast ja detailplaneeringu dokumentatsioonist. Kõik kaalutlused ja põhjendused, mida Linnavolikogu Otsuse 21 vastuvõtmisel kaalus ja arvestas, nähtuvad detailplaneeringu ja Otsuse 21 seletuskirjadest ja detailplaneeringu dokumentatsioonist. Ei ole põhjendatud kaebaja väited

§ 3

lg 2 ja § 55 lg 1 sätete rikkumise kohta Linnavolikogu poolt Otsuse 21 vastuvõtmisel. Haldusakt on kohane, vajalik ning ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Otsus 21 ei kahjusta kultuurimälestist ega too endaga kaasa Hiiemäe hävimist. Kaebuses toodud põhjendus kaebaja õiguste rikkumise ja vabaduste piiramise (õigemini taara- ja maausuliste usuvabaduse piiramise) kohta ei ole tõendatud. Vastustajale pole teada, et Kunda linna territooriumil tegutseks kaebaja esindus või mõni taara- ja maausuline. Ei ole ka teada ühestki kaebuses kirjeldatud usutalitusest või -toimingust Hiiemäel. On tavapärane, et usuühingud teatavad oma tegutsemisest kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 49,23 ha ning rajatava tuulepargi alla jääks üksnes 1,4 ha-line maa-ala, mis on oluliselt väike võrreldes kogu planeeringualaga. Lisaks peab vastustaja vajalikuks märkida, et Hiiemägi jätkub umbes sama suurel territooriumil ka ViruNigula vallas. Ei ole põhjendatud kaebuse väide, et kehtestatud detailplaneering ja selle alusel rajatav tuulepark kahjustaks oluliselt taara- ja maausuliste usuliste toimingute läbiviimist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tugineb toimiku 3-06-1580 materjalidele, sh Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringule ( töö nr 679/05), Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ( töö nr 679/05) ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Halduskohus lahendab kõigepealt Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebeõiguse küsimuse (I osa) , seejärel Kunda Linnavolikogu otsuse motiveerimise (II osa) ja sisulise õiguspärasuse küsimuse (III osa). PlanS § 26 lg 1 sätestab: "Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi." Tsiteeritud säte laiendab oluliselt isikute kaebeõigust võrreldes kuni

1. detsembrini 2002 kehtinud Planeerimis- ja ehitusseadusega. Selle varasema seaduse § 26 lg 1 nägi ette kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks selgesõnalise kaebeõiguse üksnes neile isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud. Kehtiva PlanS § 26 lg 1 sõnastusest ilmneb selgesõnaliselt, et kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks on isikul kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast HKMS § 7 lg-st 1 tuleneb, et tühistamis- või kohustamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaid avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks piisab isiku põhjendatud huvist. Üldjuhul näevad ka eriseadustes paiknevad erisätted kaebeõiguse kohta ette, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et rikutud on tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib halduskohtusse kaebuse esitada, siis juhindutakse samuti HKMS § 7 lg-st
2. 4 3-06-1580 PlanS § 26 lg 1 järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib PlanS § 26 lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Halduskohus märgib ka, et Eesti ühines keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (nn Arhusi konventsioon)
3. aastal ning ratifitseeris selle
4. aasta
5. juunil. Ülemaailmselt jõustus konventsioon
6. oktoobril. Konventsiooni artikkel 9 kohustab poolt tagama õiguse pöörduda kohtusse. Samas on selline õigus diferentseeritud olenevalt sellest, kas tegemist on: • õigusega keskkonnainfole (lõige 1); • õigusega osaleda otsustamises (lõige 2); • õigusega vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega (lõige 3). Kirjeldatu alusel on kaebuse esitajal kaebeõigus. II. Detailplaneeringu kehtestamise motiveerimine

§ 56lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum (halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6;
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02). Viimati mainitud otsuses leiti, et "haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt" (p 11). Haldusakti teooria kohaselt on võimalik ka põhjenduste esitamisest loobuda, kui eelneva menetluse käigus on akti andmise aluseks olnud asjaolud menetlusosalistele teatavaks tehtud. Samuti ei pea haldusorgan põhjendama kõiki menetlusosaliste esitatud seisukohti, vaid piisab, kui on selge, millistest kaalutlustest haldusorgan otsuse tegemisel lähtus. Kaebaja vaidlustab Kunda Linnavolikogu 05.07.2006 otsuse nr 21 põhjusel, et see ei sisalda faktilist motivatsiooni ega ka viidet dokumendile, kust seda motivatsiooni leida. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isiku Maa-ameti kirjalikes vastustes kaebusele leitakse, et detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud konkreetsel juhul esitatud mitte otsuses, vaid teises menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon, millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on Kunda LV
5. juuli 2006 otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna veebilehelt. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, veebilehelt nähtavas seletuskirjas faktilised alused. Halduskohus ei nõustu vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isiku Maa-ameti ülaltoodud väidetega. Üheks haldusõiguse, täpsemalt haldusmenetluse põhimõtteks on menetluse efektiivsuse nõue (

§ 5lg 2), mis kahtlemata seab piirid ka haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele.

5 3-06-1580 Kuid efektiivsuse põhimõte ei saa õigustada täielikku loobumist motiveerimisest, nagu see on toimunud käesoleval juhul. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Kunda Linnavolikogu vaidlustatud aktiga kehtestatud detailplaneeringu kohaselt rajatakse planeeringuga hõlmatud 49,23 ha suurusele Hiiemäe maaüksusele kolm Nordex N-90 tüüpi tuulegeneraatorit, võimsusega à 2,3 MW ja koguvõimsusega 6,9 MW. Haldusasja materjalide kohaselt tegi ettepaneku detailplaneeringuks OÜ Beta- Est Holdings (vt. Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering -töö nr 679/05 materjale). 04.07.2005 sõlmiti tööettevõtuleping töövõtja OÜ Hendrikson & Ko ja tellija Kunda Linnavalitsuse vahel ( taotleja OÜ Oceanside) Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu koostamiseks ja finantseerimise üleandmiseks. Planeerimismenetluse käigus on koostatud : 1.Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, mille on Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 29.11.2005.a. korraldusega nr 36-14/107 „Kunda linnas Hiiemäe maaüksusele katastritunnusega 34501:008:0034 kavandatava tuulepargi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine” heaks kiidetud. 2.Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mis on Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 28.06.2006.a. korraldusega nr 36-1-4/46 „Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine” heakskiidu saanud. Halduskohus märgib, et nimetatud korralduses juhiti tähelepanu asjaolule, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei ole planeerimisdokumendi sisule ja tasandile viidates käsitletud Hiiemäe maaüksusest väljapoole jäävate alade sobilikkust tuulepargi rajamiseks. Viimane tähendab, et tuulegeneraatorite püstitamiseks võib Kunda linnas ja selle lähiümbruses leiduda alternatiivseid kultuurilooliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivamaid asukohti. Korralduses märgiti ka kavandatava tuulepargi rajamise võimaliku elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seireks meetmed ( 3 meedet): 2.1.Kõik vajalikud pinnase- ja kaevetööd tuleb läbi viia arheoloogilise järelevalve osalusel; 2.2.Ehitusjärgselt tuleb vähemalt kolme aasta jooksul, võrreldavat tehnikat kasutades, määrata muutused nahkhiirte populatsioonis. Nimetatud ajaperioodil tuleb lisaks eeltoodule regulaarselt loendada tuulikute mõjualas hukkunud nahkhiired ja linnud, määrates sealjuures nende liigilise kuuluvuse; 2.3.Ehitusjärgselt tuleb instrumentaalselt mõõta tuulikute poolt põhjustatud müra erinevatel tuulekiirustel. 3.Kuna planeeritaval alal asub Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud arheoloogiamälestis ohverdamiskoht “Kunda Hiiemägi” (reg nr 10290), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri

1. septembri 1997 määrusega nr 59, siis on arheoloog Tõnno Jonuksi poolt läbi viidud arheoloogilised uuringud, kelle aruande ja Muinsuskaitse Nõukogu arheoloogiamälestiste alalise ekspertnõukogu otsuse alusel on Muinsuskaitseamet 02.12.2005.a. kirjaga nr 1.1-7/875 „Kunda Hiiemäe tuulikupargi detailplaneeringu kooskõlastus” kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering tingimuslikult ( 4 tingimust ): 1)pinnasetööd on lubatud vaid Muinsuskaitseametiga eelnevalt kooskõlastatud arheoloogilise järelevalve all; 2)enne ehitustööde algust tuleb kaardistada võimalikud säilinud muistsete põldude jäänused ning muud arheoloogilist või pärimusmaastiku väärtust omavad elemendid; 6 3-06-1580 3)viiakse läbi uuringute käigus avastatud II kivikalme säilinud osa päästekaevamised, vältimaks edasist erosiooniohtu; 4)tuulepargi ehituse käigus rajatakse juurdepääsuteed ( jalgrajad ) Hiiemäele ning seal asuvatele kalmetele, varustatakse infostendidega ning võimaluse korral rekonstrueeritakse või eksponeeritakse säilinud kalmeehitised. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal Hiiemäe kui religioosse objekti maa-ala arendamine ei ole seadusandlikult piiratud või välistatud. Konkreetsel juhul on tegemist erinevate ühiskonnas eksisteerivate huvigruppide eriarvamusega. Kohalik omavalitsus peab tegema kaalutlusotsuse, kas kehtestada detailplaneering Hiiemäele või mitte. Kunda Linnavolikogu on 05.07.2006 otsusega nr 21 kehtestanud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Aluseks on võetud PlanSi § 24 lõiked 3 ja 5 ning § 25 lõiked 4 ja 5 ning Kunda linna ehitusmääruse § 16 lõige
2. Haldusaktis pole viidatud KOKSi § 6 lõikele 1 (kus on sätestatud omavalitsusüksuse ülesanded, milleks on muuhulgas korraldada antud linnas ka territoriaalplaneerimist) ja KOKSi § 22 lõike 1 punktile 33 (kus on sätestatud, et volikogu ainupädevusse kuulub ka sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul PlanSi kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik). Kaevatavas haldusaktis pole esitatud motivatsiooni, ega põhimotiive, miks Linnavolikogu otsustas kehtestada Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Halduskohus märgib ka, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Kui mõne sekundaarse põhjenduse kordamise asemel tehakse motivatsioonis viide mõnele teiselt dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Halduskohus leiab, et Linnavolikogu oleks pidanud vaidlustatud otsuses esitama vähemalt kokkuvõtliku analüüsi kavandatava tuulepargi rajamisega kaasnevate positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta, käsitlema Hiiemäe maaüksusest väljapoole jäävate alade sobilikkust tuulepargi rajamiseks st. kas tuulegeneraatorite püstitamiseks võib Kunda linnas ja selle lähiümbruses leiduda kultuurilooliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivam asukoht. Vaidlustatud haldusaktis on märkimata kavandatava tuulepargi rajamise võimaliku elluviimisega kaasnevad keskkonnamõju kolm seiremeedet ( vt. Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 28.06.2006.a. korraldusega nr 36-1-4/46 „Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine”). Vaidlustatud otsuses on märkimata ka neli tingimust, mis tulenesid Muinsuskaitse Nõukogu arheoloogiamälestiste alalise ekspertnõukogu otsuse alusel Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kirjast nr 1.1-7/875 „Kunda Hiiemäe tuulikupargi detailplaneeringu kooskõlastus”. Linnavolikogul oli võimalik tingimuslikult kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering kehtestada vaid 4 tingimust arvestades, sest ka Lääne-Viru maavanem on 05.07.2006.a. kirjas nr 9-7/3938 „Kunda Hiiemäe tuulepargi detailplaneeringu järelevalve” heaks kiitnud Kunda linna üldplaneeringut muutva Hiiemäe tuulepargi piirkonna 7 3-06-1580 detailplaneeringu tingimusel, et tuulepargi rajamisel rakendatakse Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kirjas nr 1.1-7/875 kirjeldatud meetmeid. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust.

§ 56

lg 1 teine lause võimaldab haldusakti motivatsiooni esitada kas haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsuse nr 3-3-1-54-03 punktis 36 on märgitud järgmist: "

§ 56

lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid”. Vaidlust ei ole selles, et Kunda Linnavolikogu vaidlustatud otsuses nr 21 puuduvad motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid planeeringu kehtestamise. Sealhulgas puuduvad ka detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses korrektset ja täpset viidet otsuse aluseks olevale dokumentatsioonile ning otsuses pole selgitatud, kus ja kuidas on võimalik viidatud dokumendiga tutvuda. Seega on nimetatud volikogu otsus õigusvastane. III. Sisuline õiguspärasus Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. novembri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02, et muuhulgas tuleks planeeringu kehtestamise otsustamisel arvestada ka planeeringu menetlemise kulusid (p 19). Sama otsuse p-s 10 aga rõhutatakse, et isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering igal juhul kehtestatakse. Kohus peab vajalikuks täpsustada, et planeeringu algataja poolt planeeringu ja selle lisadokumentide koostamisele kulutatud summad ei tohi kaalutlusotsuse tegemisel takistada muude oluliste aspektide arvessevõtmist. Vastasel juhul oleks kahjustatud demokraatlik otsustusprotsess. Planeerimismenetluses järjest suuremaid kulutusi tehes oleks selliselt võimalik avaldada volikogule üha suuremat survet. Teised otsustamisel tähtsust omavad asjaolud omandaksid järjest väiksema kaalu. Planeerimismenetluse kuludel saab määrav tähtsus olla vaid siis, kui planeeringu kehtestamisele ei ole olulisi sisulisi vastuväiteid. Mingit tähendust ei saa planeerimisotsuse tegemisel olla planeeringus ettenähtud kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise kuludel. Planeeringu algataja saab tarbetuid kulutusi vähendada, kui ta uurib eelnevalt planeeringu 8 3-06-1580 kehtestamise reaalseid väljavaateid ega võta põhjendamatuid riske seoses oluliste õigushüvede kahjustamisega. Menetluskulu HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlus vastustajalt Kunda Linnavolikogult haldusasjas kantud 7590 krooni suuruse menetluskulu väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Kunda Linnavolikogult väljamõistmisele menetluskulu summas 7590 krooni kaebaja kasuks. Vastustaja menetluskulu jääb vastustaja enda kanda. Kaasatud isik Maa-amet ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. Vastavalt HKMS § 12² lg 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse määruse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus kohaldas HKMS § 12² lg 3 , 25, § 26 lg 1 p 1, 28 , 31 , 83,92 lg 1, 93 lg 1-2 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 17.10.2007.a Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-39-07, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2007.a otsus haldusasjas nr 3-06-1580 ja jäeti jõusse Tartu Halduskohtu 18.10.2007 otsus, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi Riigikohtu otsuse põhjendustega. Ülle Polluks Kohtunik 9