← Eesti

2-06-19712/2

Obsah (7)§ 394§ 317§ 407§ 444§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-19712 Tsivii

) § 393 lg 1 kohaselt toimetab kohus pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kooskõlas

§ 394

sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.

§ 317

lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendid avalikult kätte, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud

6.-ndas osas. Kostjaks olev äriühing ei asu registrisse kantud aadressil, äriühingu asu- ja tegutsemiskoha kohta kohtul andmeid ei ole. Kostja juhatuse liikmed elavad äriregistri andmetel Tšehhis ja Venemaal, täpsed aadressid on teadmata. Hageja taotlusel kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse vastamise kohustusega kostjale kätte avalikult.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2007.a. Vastamise tähtpäev saabus seega 13.08.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses hageja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldada enne eelistungit, kui peaksid esinema

§ 407lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tulenevalt

§ 444

lg-st 1 kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 16.12.2004.a sõlmitud liisingulepingust nr XXX. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid ning rikkus sellega kokku lepitud lepingutingimusi. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hagejale on 102 221,06 krooni (s.o. lepingust tuleneva võlgnevuse 408 153,26 krooni ja vara realiseerimisest saadud 305 932,20 krooni vahe). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Võs § 374 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja taotlus mõista kostjalt välja lepingust tuleneva võlgnevuse ja vara realiseerimisest saadud summa vahe on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 2 2-06-19712

§ 162

lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust

§ 174

lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.