) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude 2 2-06-5831 esitanud vanema kasuks (
lg 1).
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 kehtestati alates 1.01.2007 kuupalga alammääraks on 3 600,00 krooni. Seega käesoleval ajal on väljamõistetava elatise minimaalseks suuruseks 1 800,00 krooni kuus. Kohus leiab, et elatusraha nõue summas 2000 krooni kuus on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Hageja sissetulekuks on töötasu 4 116,00 krooni kuus. Hageja esitatud arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 4015 krooni kuus: kulutused toidule 800 kr, riietele ja jalatsitele 500 kr; kooliga, keeleõppega ning huviringidega seotud kulutused 1065 kr, kulutused meditsiinile ja hügieenile 250 kr, transport 100 kr, kommunaalteenuste kulud 900 kr. Kohus leiab, et nimetatud kulutused on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kostja ei ole hagile vastanud, millest kohus TsMS § 407 lg 1 alusel järeldab, et kostjal ei ole elatise väljamõistmise ega elatise suuruse osas vastuväiteid. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise taotletud suuruses.
lg 2 mõttes tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada, 1) kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Käesolevas asjas eelnimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole ning kohus mõistab hageja taotlusel elatise välja alates 17.03.2005, s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.