← Eesti

3-02-16/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2007, Tallinn Haldusasja number 3-02-16 Haldusasi Raimo Tammiksalu kaebus Saue Vallavalitsuselt 1 240 800 krooni kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtu 28.12.2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Raimo Tammiksalu apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raimo Tammiksalu, esindaja advokaat Gennadi Kull Vastustaja Saue Vallavalitsus, esindaja advokaat Viive Kaur 05.09.2007 RESOLUTSIOON 1. Jätta Raimo Tammiksalu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2006 kohtuotsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maavalituse õigusvastaselt võõrandatud vara ja tagastamise ja kompenseerimise komisjoni (ÕVVTK) 02.03.1994 otsusega nr 2415 (muudetud 14.12.1994 otsusega nr 5969) tunnistati Saue vallas (end Jälgimäe mõis) asuva X maaüksuse (kinnistu nr xxx, pindalaga 5,36

  1. ha)maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks A. W. Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 korraldusega nr 254 otsustati tagastada A. W 4,53 ha suurune õigusvastaselt võõrandatud maa Laagri alevikus endise x talu maast vastavalt lisatud maaüksuse plaanile metsa- ja põllumajanduslikuks otstarbeks. 3-02-16 Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusega kinnitati Saue vallas Alliku külas omandireformi õigustatud subjektile A. W tagasimõõdetava maaüksuse X maakorraldus- kava maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 1 alusel. 2. Harju Maavalituse ÕVVTK 06.12.1995 otsusega nr 8845 tunnistati Saue vallas (end Jälgimäe mõis) asuva p maaüksuse (pindalaga 11,74
  2. ha)maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks H-M. T. Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 „Õigusvastaselt võõrandatud p maaüksuse osaline tagastamine” punkt 1 alusel tagastati Saue valla haldusalast Laagri alevikus ja Alliku külas 6,11 ha suurune p maaüksus maatulundusmaana H.-M. T vastavalt katastriüksuse plaanile (I köite 2. lisa – maa tagastamise toimiku lk 12). Korralduse punktiga 2 jäeti (MaaRS) § 6 lg 2 p 3 ja 4 alusel tagastamata 5,63 ha maad, millest 0,88 ha asub Saue vallas Alliku külas ja 4,75 ha Laagri alevikus, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega. Saue Vallavalitsuse 18.05.2004 korraldusega nr 475 täiendati 02.05.2002 korraldust nr 348 ja loeti õigeks punkti 2 järgnev sõnastus: „Käesoleva korraldusega jääb MaaRS § 6 lg 2 p 3 ja p 4 ning Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuse „Maakorralduskava kinnitamine” alusel tagastamata 5,63 ha maad, millest tänasel päeval asub Saue vallas Alliku külas 0,88 ha, Laagri alevikus 4,75 ha, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega“. 3. H-M.T (õigusjärglane Raivo Tammiksalu) 14.08.2002 kaebuses, mida muudeti ja täiendati, paluti tuvastada Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 punkti 2 osaline õigusvastasus ja hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 1 240 800 krooni. Kaebaja tunnistati 06.12.1995 Saue vallas asuva p maaüksuse suhtes õigustatud subjektiks, kuid teda ei informeeritud maa tagastamise käigust. Vastuseks kaebaja poeg Raivo Tammiksalu 23.05.2002 esindajana esitatud teabenõudele saatis Saue Vallavalitsus 13.07.2002 kaebajale 02.05.2002 korralduse nr 348, mille p-ga 2 jäeti kaebajale tagastamata 5,36 ha maad. Kaebajale jäeti A. W tagastatud X piirides maa tagastamata MaaRS § 6 lg 1 nõudeid rikkudes. Kaebaja ei ole sellest maatükist loobunud ega kooskõlastanud vastustaja poolt kohtule esitatud maakorralduskava. Kooskõlastuslehel on kaebaja allkiri, kuid kaebaja pole varem näinud sellele lisatud maakorralduskava. Lähtudes maakorralduskava koostamise eesmärgist ei saanud selle abil vormistada tagastamisele kuulunud maast nõudeõigusest loobumist, sest maa osalisest nõudeõigusest loobumiseks pidi väljendama selget tahet ja seda reguleeris eraldi kord. Maakorralduskava juurde lisatud kaardimaterjal on subjektidega kooskõlastamata ja selle seos subjektide poolt kooskõlastatud maakorralduskavaga tõendamata. 02.05.2002 korralduse p 2 täiendamine viitega Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusele alles 18.05.2004 korraldusega nr 475 kinnitab, et kooskõlastamise päeval maakorralduskava ei eksisteerinud, mistõttu seda ei saanud kinnitada volikogus ega kooskõlastada subjektidega. Saue Vallavalitsuse 02.05.02 korralduse nr 348 p 2 on osaliselt õigusvastane. Korralduses ei ole lahti kirjutatud, millistest maatükkidest kaebaja ilma jäeti. Kaebaja nõudis 1 240 800 krooni (0,88 ha x 141) kahju hüvitamist tuginedes eksperthinnangule nr 219-06, mille järgi on x kinnistu selle osa, millest kaebaja ilma jäi, hind 141 krooni ruutmeeter. 4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja sündis 06.01.1938 ja kooskõlastas maakorralduskava 07.11.1994, olles 56-aastane. Kaebaja õigusjärglasel puudub alus väita, et tema ema ei saanud aru, millisele dokumendile ja milleks ta allkirja andis. Kaebaja kinnitas 04.11.2002 kirjalikus seletuses kohtule, et talle tutvustati Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsust. Sellega kinnitati Alliku külas A. W tagasi mõõdetava maaüksuse X maakorralduskava, mis koostati ja kooskõlastati X, k ja p maa 2

(7)3-02-16 tagastamise õigustatud subjektide (nende esindajate) poolt 07.11.
  1. Allkirjad anti vallasekretär Aino Kinepi juuresolekul, kes tutvustas kõigile ka kooskõlastatavaid dokumente. Kooskõlastusleht ja maakorralduskava olid volikogu otsuse lahutamatuteks lisadeks (viide otsuses). Enne volikogu otsuse vastuvõtmist kooskõlastas maakorralduskava 22.11.1994 Harju Maavalitsuse maakorraldusosakond (allkiri õigustatud subjektidega samal kooskõlastuslehel). Maakorralduskava koostati lähtudes kolme maaüksuse õigustatud subjekti soovist saada kinnistutele juurdepääs maanteelt. Kõnealused kinnistud olid pikad kitsad siilud ja juurdepääs maanteelt puudus k ja p maaüksustele, vaid X endine kinnistu piirnes maanteega. 20.02.2003 kaebuse täpsustuses märgiti järgmist: „Kaebaja kinnituste kohaselt selgitati talle Saue Vallavalitsuses ametniku poolt enne kooskõlastuslehele allkirjalehele allkirja võtmist seda, et kuigi tagastatava maa ajaloolised piirid kulgesid praeguse teega paralleelselt, on mõistlikum X maaüksuse osas teha uus maakorralduskava ning tagastada maa kõigile kolmele subjektile, k.a. kaebajale ja A. W, maad selliselt, et kõigil kolmel oleks oma maatükkidelt vaba pääs teele, seega risti-vastupidi endisaegsele asendile, mis on maakorralduslikult ka igati põhjendatud ettepanek, millest ei ole mõistlik keelduda, et vältida asjatuid teeservituute ja võimalikke teede pärast tekkivaid vaidlusi tulevikus. Järelikult pidi praegune X ruudukujuline maatükk jagunema hoopis kolme subjekti vahel pikkade siiludena, mille kõikide põhjapoolsemad otsad ulatuks viidatud teeni. Sellise ümberkorraldusega oli kaebaja kohe nõus, sest see oli igati mõistlik lahendus ning sellisele kavale andis ta oma kooskõlastuse allkirja näol." Lisaks kinnitas R. Tammiksalu 11.12.2003 kohtuistungil, et H.-M. T andis maa tagastamise kavale oma allkirja. Nõusoleku andmisega X maakorralduskava osas kaebaja sisuliselt loobus osast P endise kinnistu maast eesmärgiga saada omanikuks sellisele maatükile, millel on juurdepääs maanteele (X ja K endiste kinnistute arvelt). Kuna maakorralduskava tehti üksikute maaüksuse kaupa ja kohta, ei saanud X maaüksust puudutaval maakorralduskaval olla näidatud P ja K maaüksusi. Nimetatud maaüksuste osas pidid õigustatud subjektid kokku leppima, kummale jääb moodustava X kinnistu poolne osa ja kummale kasvuhoonete poolne osa. Kohalik omavalitsus ei saa vastutada selle eest, et P ja K maaüksuste tagasi taotlejad omavahel kokkuleppele ei jõudnud. Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsust ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv. Kehtiva haldusaktiga kinnitatud maakorralduskava oli aluseks X maaüksuse tagastamisel õigustatud subjektile. X kinnistu sihtotstarve on maatulundus- maa. Endise maaüksuse P x kinnistuga hõlmatud osa asub maanteest kõige kaugemal. Alusetu on hindaja poolt võtta hüpoteetiliselt aluseks võimalus maa sihtotstarbe muutmises maatulundusmaast elamumaaks. Saue valla üldplaneering ei näe ette võimalust X kinnistu sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. Vaidlusaluse maatüki turuväärtuse hind on antud tulevikku suunatud eeldustel ja arvestusega, et tegemist on ühe maatüki ja elamumaaga. Põhjendatud ei ole endise P kinnistu koosseisu kuulunud maatüki tinglik turuväärtus 40 % kõrgemana võrreldes ülejäänud X kinnistuga.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.12.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuse lahutamatuks lisaks on X maakorraldus- kava ja 07.11.1994 kooskõlastusleht, millel on kolme kinnistu - P, K ja X - omanike H.-M. T, E. M ja A. W esindaja K. Saveljevi allkirjad, samuti Harju Maa-Ameti ja Saue Vallavalitsuse esindajate allkirjad. Isikute allkirjad tõestati vallasekretäri poolt 07.11.
  3. Otsusele on lisatud X talu maakorraldus- kava plaan ja tagastatava maa piiride skeem. H.-M. T oli maakorralduskava koostamise ja sellele kooskõlastuseks allkirja andmise ajal 56-aastane ning oli teovõimelise isikuna võimeline aru andma oma tegudest, neist aru saama ning neid adekvaatselt hindama. 2) Saue valla endise maanõuniku Joel Viiki tunnistajana antud ütluste kohaselt tekkis maade tagastamisprotsessis probleem nn ribade tagastamisel. Neile anti suund viia koos maamõõtjatega läbi maakorralduskava. Selle eesmärgiks oli juurdepääsu tagamine kõigile maaüksustele. Maakorralduskava X maaüksuse osas tehti kõigi asjaosaliste nõusolekul ja kinnitati allkirjadega. Allkiri tõestas, et nad olid selle plaaniga nõus. Selgitustööst ei jäetud kedagi 3
(7)3-02-16 kõrvale. Tehti ainult üks maakorralduskava, mis ei oleks läbi läinud, kui kasvõi üks subjekt ei oleks allkirja andnud. Maakorralduskava tähendab maade ümberpaigutamist. H.-M. T ei jäänud maast ilma. Ta andis allkirja, et nõustub maaüksuse ümberpaigutamisega. 3) Harju Maavalitsuse maakorraldusosakonna 22.11.1994 kirjast nr 131 nähtuvalt võeti Alliku külas A. W tagastatava maaüksuse kohta koostatud maakorralduskava teadmiseks. 4) Vaidlus puudub selle üle, et Alliku külas jäi tagastamata 0,88 ha maad. 5) Vastustaja väitel kooskõlastati X maakorralduskava novembris
  1. P ja K kinnistute õigustatud subjektid, kes andsid allkirjad eelnimetatud maakorralduskava lisaks olevale kooskõlastusele, oleksid võinud ka teha maakorralduskava kuni 20.02.1995, mil maakorraldusseadus võimaldas maakorralduskavasid edaspidi teha ainult kinnisasjadega, kuid ei jõudnud omavahel kokkuleppele. Kooskõlastatud maakorralduskava nägi ette, et X omanik loobub osaliselt oma maast ning saab asemele osa K ja P maast. Nimetatud maaüksused olid enne tagastamist pikad kitsad siilud. X maaüksuse maakorralduskava tegemise eesmärgiks oli P ja K maaüksustele tulevikus juurdepääsu tagamine maanteelt, samuti maaüksuste kuju muutmine, sest pikka ja kitsast maaüksust on keeruline mingilgi otstarbel kasutada. 6) H.-M. T (suri xx.xx.xxxx) ega tema pojad ei taotlenud P maaüksusele maakorralduskava tegemist. Kohus tegi kaebaja poolele ettepaneku kuulata H.-M. T üle (vajadusel vande all) faktiliste asjaolude kohta. Kaebaja esindaja väitis, et tervis ei võimalda H.-M. T kohtusse tulla, esitamata vastavaid tõendeid. H.-M. T ei esitanud kohtule ka omapoolseid kirjalikke selgitusi faktiliste asjaolude kohta. 7) Kohus leidis, et vaidlustatud haldusakt ei ole õigusvastane ja kahjunõue ei ole põhjendatud. 8) Kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse mõista kaebajalt välja kohtukulud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. R. T apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus, rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tekitatud kahju summas 888 800 krooni. Kohus ei vastanud kõigile asja lahendamiseks tähtsust omavatele küsimustele, jättis kaebaja ja tunnistaja ütlused tähelepanuta ning tugines vastustaja oletuslikule arvamusele. H.-M. T väitis, et kirjutas kooskõlastuslehele alla teadmisega, et maatükid jaotatakse ja mõõdetakse ümber nii, et kõigil oleks juurdepääs teele. Veel väitis ta, et ei ole alla kirjutanud maakorralduskavale ega seda näinud. Kaebaja nägi maakorralduskava esmakordselt kohtus. Kaebajale tagastati maa alles 02.05.
  3. Vahepeal ei teostatud mingeid maa tagastamise toiminguid. A. W maa tagastamisest nähtub seaduse rikkumine ja asjaga kiirustamine. Kaebajale jäi arusaamatuks, kuidas kohus sai teha järelduse, et H.-M. T sai aru, et allkirja andmisega kooskõlastuslehele ta loobus vabatahtlikult tagastamisele kuuluvast maast. Kaebaja ei teadnud, et kooskõlastuslehele allkirja andmine võrdub sisuliselt maast loobumisega. Kooskõlastusleht ei vasta haldusaktile esitatud vorminõuetele. Kooskõlastuslehelt on arusaadav ainult see, et see on Saue Vallavolikogu otsuse lisa. Allakirjutanutele ei selgitatud, milline saab olema otsuse tekst. H.-M. T uskus, et otsuse tekst hakkab sisaldama kokkulepitut ehk seda, et maatükkide asend muudetakse ja kõigil kooskõlastuslehele allakirjutanutel avaneb maatükilt väljapääs maanteele. Kooskõlastuslehelt ei loe välja, et selle alusel tehakse otsus, millega allakirjutanutest ainult H.-M. T jääb ilma tagastamisele kuuluvast maast ja tema maa omanikuks saab A. W. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kaebajale oleks näidatud maakorralduskava, mis hiljem lisati kooskõlastuslehele, või et kaebaja oleks vabatahtlikult maast loobunud. Kaebaja suhtes käituti pahatahtlikult ja ta jäeti pettuse teel maast ilma. Talle ei esitatud vallavalitsuse maakorralduskava kinnitamise otsust, mille alusel sai A. W endale kaebajale tagastamisele kuulunud maast 0,88 ha. Puuduvad ka tõendid kaebajale Saue Vallavalitsuse 10.05.2004 korralduse nr 475 kättetoimetamise kohta. Isegi kui kaebaja oleks korralduse kätte saanud, poleks ta suutnud aru 4
(7)3-02-16 saada selle tähendust enda jaoks. Samas ei oleks korralduse vaidlustamine asja muutnud, sest kaebajale maa tagastamise ajaks oli A. W tagastatud maa juba kinnistatud ja võõrandatud. Kaebajale jäi ainsaks õiguskaitsevahendiks taotleda Saue Vallavalitsuselt hüvitust tekitatud kahju eest.
  1. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja hüvitada menetluskulud. Saue valla maanõunik kooskõlastas (kiitis heaks) tagastatava maa piiride skeemi enne maakorralduskava õigustatud subjektidele kinnitamiseks esitamist. Sisuliselt oli tegemist ettepanekuga. Teisiti ei olnud maakorralduskava menetlemise alustamine ka mõeldav. Lisast Saue Vallavolikogu otsusele, mis koosneb kooskõlastuslehest ja maakorralduskavast, nähtuvalt kooskõlastasid subjektid maakorralduskava 07.11.1994, Harju Maa-amet andis kinnituse 22.11.1994, seejärel vaadati küsimus läbi volikogus ja kinnitati 29.11.1994 maakorralduskava. Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuses on märgitud, et tegemist on Alliku külas õigustatud subjektile A. W tagasi mõõdetava maaüksuse X maakorralduskavaga. Ka tunnistaja J. V kinnitas, et X talu maakorralduskava oli kooskõlastuslehega ühtne dokument. Alles apellatsioonkaebuses esitati väide haldusakti põhjendamatuse ja kooskõlastuslehe haldusakti vormile mittevastavuse kohta. Vastustaja arvates on küsitav, kas maakorralduskava ja selle kooskõlastuslehte saab lugeda haldusaktiks või eelhaldusaktiks. Tegemist on menetlusdokumentidega. Vastustaja ei ole nõustunud asjaoluga, et 0,88 ha tagastamata jäänud maa väärtus on 888 800 krooni. Ekspertarvamuses hinnati x kinnistut, mis moodustati maakorralduskava alusel ja mis ka algselt omas juurdepääsu maanteele; mis jaotatakse elamukruntideks ja millele on hea juurdepääs maanteele. P maaüksusest tagastamata jäänud 0,88 ha asub maanteest kõige kaugemal, ei omanud juurdepääsu maanteele, samuti ei näe Saue valla üldplaneering ette võimalust x kinnistu sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kaevatava halduskohtu otsus tühistamiseks ja vastustajalt kaebaja kasuks 888 800 krooni kahju välja mõistmiseks alust.
  3. Kaebaja pidas tema emale H.-M. T endise P maaüksuse maa osalise tagastamata jätmise põhjuseks selle tagastamist A. W ja leidis, et Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 p 2 on see õigusvastane haldusakt, mille tõttu jäi õigusvastaselt võõrandatud maa 0,88 ha ulatuses tagastamata ja mis on põhjuslikus seoses kaebajale 888 800 krooni kahju tekitamisega.
  4. Ringkonnakohus juhtis kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja tähelepanu asjaolule, et kuigi kaebaja emale maa osaline tagastamata jätmine on vormistatud Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 punktiga 2, on kaebaja emale maa tagastamata jätmine tingitud vaidlusaluse maa tagastamisest A. W Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 korralduse nr 254 p 1 alusel vastavalt Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusega kinnitatud maakorralduskavale. Kaebaja leidis, et A. W vaidlusaluse 0,88 ha maa tagastamine oli õigusvastane ning toimus maa tagastamise õigustatud subjektidega kooskõlastamata maakorralduskava ja tagastava maa piiride skeemi alusel. Kaebaja emale kui maa tagastamise õigustatud subjektile maakorralduskava ei näidatud, see lisati maa tagastamise õigustatud subjektide poolt allkirjastatud kooskõlastuslehele hiljem juurde.
  5. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimuseks on nii enne 01.01.2002 tekkinud kahju (mille hüvitamisel tuleb lähtuda tsiviilkoodeksi §-dest 448 5
(7)3-02-16 - 450) kui ka pärast 01.01.2002 tekkinud kahju (mille hüvitamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seadusest - § 7 lg 1) puhul taotlejal kahju tekkimine, mis on põhjuslikus seoses avalikõiguslikus suhtes toimunud õigusvastase tegevuse või haldusaktiga, millega rikuti taotleja õigusi, kontrollib ringkonnakohus, kas Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 korralduse nr 254 p 1 on õigusvastane või mitte ja kas see on põhjuslikus seoses kaebajal kahju tekkimisega.
  1. Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduses nr 254 on osutatud Harju Maavalituse ÕVVTK 02.03.1994 otsusele nr 2415 A. W tunnistamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks endise X maaüksuse 5,36 ha maa suhtes, märgitud korralduse andmise õiguslike alustena maareformi seadus ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrus nr 36 ning korralduse p-ga 1 otsustatud tagastada A. W 4,53 ha suurune maa-ala metsaja põllumajanduslikuks otstarbeks vastavalt lisatud maaüksuse plaanile. Samuti on korralduses toodud tagastataval maal kehtivad kitsendused ja kohustused. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista viite puudumine maareformi seaduse konkreetsele sättele nimetatud korraldusest aru saamast ega anna alust pidada korraldust õigusvastaseks. A. W subjektiotsuses märgitud maast korraldusega väiksemas ulatuses maa tagastamine ei saa aga riivata kaebaja õigusi ei maa tagastamisel ega tagastamata jäetud maa eest hüvitise nõudmisel.
  2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Saue valla maanõunik J. V enne Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusega Alliku külas õigustatud subjekt A. W tagasi mõõdetava maaüksuse X maakorralduskava kinnitamist MaaRS § 6 lg 1 alusel kooskõlastanud 31.10.1994 tagastatava maa piiride skeemi. Kui halduskohtule esitatud skeemi mustvalgelt koopialt (toimiku I köide lk 57) võis jääda ebaselgeks, kellele maa tagastamise piiride kohta skeem on koostatud, siis H.-M. T maa tagastamise toimiku lk 15 asuvalt skeemilt (toimiku I köite
  3. lisa) ilmneb selgelt, et tegemist on endise X maa tagastamisega (skeemi koopial on piirid tähistatud värviliselt). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuse juurde kuuluvad lahutamatute lisadena nii kinnitav maakorralduskava kui ka leht selle kooskõlastanud isikute allkirjadega. Arvestades H.-M. T 20.02.2003 kaebuse täpsustuses toodud kinnitust talle vallavalitsuse ametniku poolt maakorralduskava selgitamise ja tema poolt ümberkorraldusega nõustumise kohta enne kooskõlastuslehele allkirja andmist, ei pea ringkonnakohus usutavaks kaebaja väidet maa tagastamise õigustatud subjektide (sh kaebaja ema) poolt allkirjastatud kooskõlastuslehele X talu maakorralduskava hiljem juurde lisamise kohta. X talu maakorralduskava (koopia toimiku I köite lk 56) olemasolu kooskõlastuslehele allkirjade andmise ajal kinnitab ka Harju Maa-ameti esindaja allkiri. Ringkonnakohtu arvates on äärmiselt ebatõenäoline, et Saue vald esitas Harju Maa-ametile üksnes dokumendi nimetusega „Lisa Saue Vallavolikogu otsusele“, kus olid P, K maa tagastamise õigustatud subjektide ja X maa tagastamise õigustatud subjekti esindaja allkirjad.
  4. Vastustaja ei ole käitunud kaebaja suhtes pahatahtlikult ega jätnud teda maast ilma pettuse teel. Kuigi H.-M. T ei ilmunud halduskohtu ettepanekul kohtuistungile faktiliste asjaolude kohta selgitusi andma, nähtub 20.02.2003 kaebuse täpsustusest, et H.-M. T mõistis 07.11.1994 antud allkirja tähendust - ta andis kooskõlastuse x maaüksuse maakorralduskavale, mille alusel moodustati osaliselt ka tema poolt tagasi taotletava p maaüksuse maa arvel X ruudukujuline maatükk, et tekiks võimalus tagastada osaliselt ka X maa arvelt kaebajale ja K maaüksuse maa tagasi taotlejale maatükid juurdepääsuga teele, mis oli ainult endisel X maaüksusel. Saue Vallavalitsus ei saanud ilma P ja K maa tagastamise õigustatud subjektide vahelise kokkuleppeta otsustada, kellele tagastada maakorralduskava alusel tagastatud maaga külgnev maatükk ja kellele tagastada maatükk, millel asuvad kõrgepingeliinid. 6
(7)3-02-16
  1. Vastustaja väitel jäeti endise k maaüksuse maa seoses maa tagasi taotlemisest loobumisega
  2. aastal riigi omandisse. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega selle täpsustuses nõudnud maa riigi omandisse jätmisega seotud kahju hüvitamist, vaid üksnes A. W maa tagastamisega seotud kahju hüvitamist. Halduskohus peab küll selgitama, millise haldusakti või toiminguga kahju tekitati, kuid ei saa käsitleda kahju, mille hüvitamist ei ole taotletud.
  3. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine on põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlus.
  4. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Saue valla poolt kantud menetluskulud summas 17 051 krooni on kohased ja vastavad esindaja poolt tehtud tööle, ei kuulu need kaebajalt väljamõistmisele. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (viimati 19.06.2007 kohtuotsuse nr 3-3-1-24-07 p-s 16), et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Käesolevas asjas ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleks tinginud vältimatu professionaalse õigusabi kasutamise. Seetõttu puuduvad alused menetluskulude väljamõistmiseks Saue valla kasuks. Oliver Kask Ivo Pilving Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.