2-07-3374/10

Tsiviilasi nr 2-07-3374 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3374 X kaebus kohtutäitur Reet Rosenthal tegevuse peale täiteasjas 186/2003/2146 Menetlusosalised ja nende Avaldaja: J.K. puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal (töökoht Õpetaja 9, esindajad 51003 Tartu) Tsiviilasi Protokollija kohtuistungisekretär Sigrid Huik RESOLUTSIOON
3. Tühistada täiteasjas 186 /2003/ 2146 kohtutäitur Reet Rosenthali otsus
4. jaanuarist 2007 a. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Avaldaja nõue ja põhjendused
5. jaanuaril
6. a esitas X Tartu Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2003/
7. Kaebuse kohaselt jõudsid esimesed kohtutäitur R. Rosenthali poolt saadetud paberid J. K
8. detsembril
9. a.
10. jaanuaril
11. a toimunud J. K kaebuse arutelule ei olnud J. K võimalik ilmuda, sest teate arutelu toimumise kohta sai J. K kätte
12. jaanuaril
13. a. R. Rosenthali
14. jaanuari
15. a otsuse sai J. K kätte
16. jaanuaril
17. a. Kuna tsiviilasjas nr 2-00-90 on Tartu Maakohus
18. jaanuari
19. a määrusega jätnud hagi tagamine tühistamata, on J. K arusaamatud järgmised R. Rosenthali poolt koostatud otsused:
22. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus,
24. 2006.a täitekulu väljamõistmise otsus ja
25. jaanuari
26. a otsus J. K kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. J. K palub kohtul eelnimetatud otsused tühistada, sest tegemist on õigustühiste otsustega. Puudutatud isiku seisukoht R. Rosenthal leiab, et J. K kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. R. Rosenthal ei nõustu J. K selles, et R. Rosenthali toimingud on suunatud sissenõudmisele täitemenetluses nr 186/2003/
27. R. Rosenthal on seisukohal, et ta ei ole teinud toimingud, mis oleks suunatud vara arestimisele või müümisele, vaid tegi võlgnikule üksnes teatavaks kohtutäituri tasu ja täitekulu suuruse. Kohtutäituri seaduse kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks on see, kelle vastu on täitmiseks esitatud täitedokument. Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.
28. märtsi
29. a sissenõudja avalduse alusel anti täitetoimik J. K suhtes üle kohtutäitur R. Rosenthali menetlusse, mispeale viimane jätkas täitemenetlust. J. K taotles seepeale kohtult täitemenetluse peatamist, mille kohus ka rahuldas ja täitemenetlus peatati esimest korda
30. aprillil
31. a. Seega oli võlgnik teadlik tema suhtes jätkuvast täitemenetlusest. Pärast täitemenetluse peatamist jätkusid sissenõudja ja J. K vaidlused kohtus.
32. a detsembris helistas J.K. R. Rosenthalile ja küsis kohtutäituri tasu kohta vabatahtliku täitmise korral.
33. veebruaril
34. a teatas sisenõudja R. Rosenthalile, et J. K on nõude sissenõudjale tasunud otse. Nõude täitmine J. K poolt tähendab aga sisuliselt seda, et hagi tagamise alus – sissenõudmise peatamine täiteasjas 186/2003/2146 – on ära langenud. Kuna aga võlgnik ei täitnud nõuet ilma kohtutäituri vahenduseta vabatahtlikult, mistõttu sissenõudja oli sunnitud laskma võlgniku suhtes algatada täitemenetluse, siis on võlgniku kohustuseks kanda ka täitemenetluse kulud. Seega leiab R. Rosenthal, et tal on õigus kohtutäituri tasu ja täitekulude hüvitamisele ja palub jätta J. K kaebuse rahuldamata. Avaldaja vastus puudutatud isiku seisukoha kohta J. K jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et kaebus tuleks rahuldada. Sissenõudja nõue rahuldati J. K kuuluva kinnistu mõtteliste osade müügitehingu tulemusena.
35. veebruaril
36. a teatas sissenõudja esindaja J. K poolt nõude rahuldamisest kohtutäiturile ning palus täitemenetluse J. K suhtes lõpetada. Täitemenetluse seaduse kohaselt on täitemenetluse lõpetamise üheks aluseks sissenõudja avaldus ning J. K sai aru, et täitemenetlus tema suhtes on lõpetatud, mistõttu jääb J. K arusaamatuks R. Rosenthali tegevus, kes koostas 9 kuud (
37. oktoobril
38. a) pärast sissenõudja palvet menetlus lõpetada tasu väljamõistmise otsused. Kohtutäituri seaduse kohaselt tuleb kohtutäituril esitada kohtutäituri tasu võlgnikule kohe, s.o täitemenetluse algatamisel ja menetluse algatamise ajal kehtinud seadustele tuginedes. Kohtutäitur ei esitanud kohtutäituri tasu nõuet J. K täitemenetluse algatamisel ega nõudnud sissenõudjalt ettemaksu tasumist. Seega leiab J. K, et alusetu on koostada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tagantjärele ning hiljem kehtinud seadustele tuginedes. Kohtuistung
39. mail
40. a toimunud kohtuistungil jäid mõlemad osapooled oma varasemate seisukohtade juurde. J. K leiab, et kuna täituri tegevus oli peatatud, siis tal on õigus eeldada, et kohtutäitur ei tülita teda . J. K tegi sissenõudjale ettepaneku nõude talle otse rahuldada, millega sissenõudja ka nõustus. Sissenõudja küsis, kas täiturit on ka vaja kaasata. Notari juures müügitehingut sõlmides tutvus asjaga ka notar, kes küsis, et milleks on täiturit vaja. Kuna kohtutäitur ei ole midagi teinud, sest kohtutäitur ei rahuldanud sissenõudja nõuet, siis jääb arusaamatuks, mille eest täitur tasu soovib . Kohtutäitur leiab, et nõude täitmisel on tal õigus kohtutäituri tasule. J. K helistas
41. a detsembris kohtutäiturile ja küsis kohtutäituri tasu suuruse kohta, mida viimane ka ütles. Kohtutäiturile oli teada, et tehing notari juures pidi toimuma jaanuaris. Kohtutäitur leiab, et notarile oli esitatud valeandmeid. Notar küsis või vähemalt pidi küsima, kas kinnistu on arestitud, sest
42. jaanuaril
43. a oli koostatud kinnisasja arestimise akt, mida keegi pole tühistanud. Kinnisasi oli arestitud sissenõudja kasuks. Notari juures olles teadis J. K, et tema kinnistu on arestitud sissenõudja kasuks. Lisaks ei nõustu kohtutäitur J. K selles, et kohtutäitur ei ole midagi teinudki. Sissenõudja on teinud kohtutäiturile avaldusi ning kohtutäitur on teinud keelumärkeid kinnistule ja kuulutanud välja enampakkumised. Seaduse kohaselt tekib täituril õigus tasule siis, kui nõue on täidetud, kuid seaduses ei ole sätestatud, millal tuleb väljastada kohtutäituri tasu otsus. 2 J.K. tema kinnistu arestimise aktile alla ei kirjutanud ja vaidles sellele vastu, sest ei näinud sellel seaduslikku alust. Lisaks sellele ei ole kinnistu arestimist ka kinnistusraamatusse kantud. Notari juures ütles J. K, et tema kinnistut üritati arestida ning notar kontrollis registrist järele, kuid kinnistu ei olnud arestitud. Kohtutäitur nõustub, et müügitehingu sõlmimise hetkel keelumärget kinnistusraamatus ei olnud. Keelumärked olid sisse pandud, kuid need olid kõik tühistatud. Puudutatud isiku täiendav seiskoht
44. aprillil
45. a peatas kohtutäitur Tartu Maakohtu määruse alusel täitemenetluse.
46. mai
47. a Tartu Maakohtu määrusega tühistati
48. aprilli
49. a määrus, millega peatati täitemenetlus. Selle peale esitas J.K. erikaebuse ning
50. septembril
51. a peatas Tartu Ringkonnakohus J. K kuuluva ½ mõttelise osa sundmüügi.
52. augustil
53. a tegi sissenõudja avalduse täitemenetluse jätkamiseks, sest Tartu Maakohtu
54. veebruari
55. a otsusega tühistati muuhulgas hagi tagamine ning Tartu Ringkonnakohus jättis oma
56. juuni
57. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata.
58. ja
59. augustil
60. a saatis kohtutäitur võlgnikule täitekutse täiteasjas 186/2003/2146, mille peale J.K. helistas ning teatas, et ei soovi kohtutäituri vastuvõtule tulla ja palus ennast rahule jätta.
61. novembril
62. a saadeti võlgnikule uus täitekutse.
63. jaanuaril
64. a kuulutas kohtutäitur välja avaliku enampakkumise J. K kuuluva ½ mõttelise osa kinnistu suhtes, millest teavitati ka J. K. Tartu Maakohtu
65. veebruari
66. a määrusega peatati hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 186/2003/2146, mistõttu koostas kohtutäitur
67. veebruaril täitemenetluse peatamise otsuse.
68. a detsembris võttis J.K. kohtutäituriga ühendust ning viimane seletas J. K, et täitemenetluse raames vabatahtliku võlgnevuse tasumise korral tuleb tasuda kohtutäituri tasu.
69. oktoobril
70. a teate ning sellele lisatud kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsuse sai J.K. allkirja vastu kätte
71. detsembril
72. a, mispeale esitas ta
73. detsembril
74. a kohtutäiturile kaebuse. Seega eeltoodust nähtuvalt on kohtutäitur teinud J. K suhtes läbiviidavas asjas teinud mitmeid toiminguid, mistõttu on ebaõige väide, et kohtutäitur ei ole midagi teinud. Avaldaja täiendav seisukoht J.K. leiab, et kohtutäituri väited, et keelumärked olid kinnistusraamatusse sisse kantud ja need olid kõik kustutatud, on eksitavad, mida kinnitab väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusosakonnast.
75. märtsil
76. aastal anti täitetoimik kohtutäitur R. Rosenthali menetlusse ning
77. märtsil
78. a kuulutas ta välja avaliku enampakkumise alghinnaga 900 065 krooni. Seega ei järginud kohtutäitur tollel ajal kehtinud täitemenetluse seadusese § 6436 sätestatud nõudeid alghinnale.
79. mail
80. a toimunud istungil väitis kohtutäitur, et täituril tekib õigus tasule, kui nõue on täidetud.
81. a kehtinud kohtutäituri seaduses on sätestatud kohtutäituri tasu sissenõudmine. Kui kohtutäitur kuulutas
82. märtsil
83. a välja enampakkumise J. K kuuluva kinnistu suhtes, siis sellega muutus kohtutäituri tasu maksmise nõue sissenõutavaks. Kohtutäitur
84. märtsil
85. a kohtutäituri tasu ei nõudnud ning ei teinud seda rohkem kui kolme aasta möödudes, mistõttu kohtutäituri õigus nõuda tasu on aegunud. Kohtuistung
86. augustil
87. a toimunud istungil jäi kohtutäitur oma varasemate seisukohtade juurde ja leidis, et tal on õigus kohtutäituri tasule. Kohtuäituri tasu nõudeõigus tekkis nõude täitmisega. Seega aegumistähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil nõue täideti ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus J. K kätte toimetati. Kuna J. K kasuks oli kinnistusraamatusse juba keelumärge tehtud, siis ei saanud rohkem keelumärkeid kinnistusraamatusse teha. Kuna täitemenetlus oli peatatud, siis ei saa kohtutäitur keelumärget teha. Samas ei ole kohtutäituri tasu otsuse väljasaatmine menetlustoiming. Lisaks leiab kohtutäitur, et kohtutäituri tasu sissenõutavus oli ka peatatud ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. J.K. jäi samuti istungil oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude nõue muutub sissenõutavaks täitetoimingu alustamise momendist. Ta leiab, et aegumine ei peatu ajal ,mil täitemenetlus on peatatud. Kohtutäituril oli 3 võimalus teha kinnistusraamatusse märge, et ta on J. K kuuluva kinnistu arestinud, kuid seda ta teinud ei ole. Kohtu seisukoht 1.Kohus leiab , et täitemenetlus võlausaldaja avalduse alusel algatati ja kohtutäitur Rosenthali menetluses on antud asi alates
90. Kohus leiab , et oluline on hinnata , milliseid toiminguid on täitur teinud . Täitur kuulutas välja avaliku enampakkumise
92. 2001 , mis peatati Maakohtu määrusega
95. Täitur peatas täitemenetluse
97. 2001 .
99. 2004 tegi võlausaldaja avalduse täitemenetluse jätkamiseks . Võlgnikule edastati ka täitekutse ( korduv ) täitemenetluse jätkamiseks . 24.
100. 2005 kuulutas täitur välja avaliku enampakkumise Tartu maakohtu
102. 2005 määrusega tsiviilasjas 2-285 -04 peatati hagi tagamise sissenõudmine kohtutäitur Reet Rosenthali poolt läbiviidavas täitemenetluses ja selle alusel peatas täitur oma otsusega menetluse täiteasjas nr. 186 / 2003/2146 . K on leidnud , et täitemenetlus antud asjas on aegunud . Kohus leiab , et Kohtutäituri seaduse § 25 lg1 alusel aegub täituri tasu nõue selle sissenõutavaks muutmisest alates kolme aasta jooksul . Menetlus on olnud peatatud ja seega peatumine välistab aegumise. 2.Kohtutäitur täidab riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud anda täitmiseks sõltumatule eraisikule. Hoolimata asjaolust, et kohtutäitur ei ole riigiametnik, täidab ta avalik-õiguslikke ülesandeid (KTS § 2 lg 1). Kohtutäituri tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi (vt Riigikohtu erikogu
103. märtsi
104. a otsus asjas 3-3-4-3-02 – RT III 2002, 10, 98). 3.Iseküsimus on , kas täitur tegutsedes avalik õiguslikes suhetes pidanuks aastaid teostama menetlust täiteasjas tasuta . Seadusest tulenevalt on täituri toimingud tasulised . Kohtutäituri seaduse §24 järgi on täituril õigus nõuda ka sissenõudjalt ettemaksu . Loogika kohaliselt oleks sissenõudja sellisel juhul kompromissi sõlmides arvestanud ka täitekuludega ja talle esitatud võimalike täituri arvetega . Antud juhtumil pole seda tehtud. Jääb mulje , et krediidiasutused saavad avalik –õiguslikke ülesandeid täitva kohtutäituri teenust tasuta ( seda enam , et
106. 2004 soovis sissenõudja avaldusega täitemenetlust jätkata ja pidanuks seejuures tasuma ka ettemaksu ) . Seega on pikaajaline täituri tasuta töötamine tulevikku suunatud huvi saada töö eest tasu .
107. Kohus leib , et avalik kinnistusraamat on üks tähtsamaid võlausaldaja tagatisi , sisaldades piiratud asjaõigusi. Sissenõudja SEB Eesti Ühispank ja kaebuse esitaja on omavahel kokkuleppele jõudnud ja käsutamise keelumärge on kinnistusraamatust ka kustutatud
110. Hüpoteegi kustutamise avalduses , keelumärke kustutamise avalduses , kinnistu mõtteliste osade müügilepingu , kokkuleppe kasutuskora muutmise , kinnistu mõttelise osa , hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute notariaalaktis
112. 2006 pole sõnagi täitemenetlusest . Notar E. Grünberg on kontrollinud kinnistusraamatut ja notariaalakti p 1.6.
113. on kirjas , et kinnistusosakonnale pole esitatud kinnistamisavaldusi. Miski ei keela täituril selliseid avaldusi esitada . Keelumärke kandest keeldumine oleks sellisel juhul jäänud ka kinnistustoimikusse. Notar oleks seda tähele pannud. Seega on täituri tegevuses teatud tegemata jätmisi ( oli ju keelumärge seatud just omanik J.K. enda kasuks ). 5.Kaebuse esitaja on palunud tühistada R. Rosenthali poolt koostatud otsused: 20.10
114. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus,
116. 2006.a täitekulu väljamõistmise otsus ja
117. jaanuari
118. a otsus J. K kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. Kohus leiab , et TMS § 217 järgi on tegemist kaebusega kohtutäituri otsusele
120. 2007 . Vaidlust ei ole selles, et K oli teadlik täitemenetlusest . Oluline on, kas esmane täiteteade sisaldas nõuet lisaks võlanõudele summas 25960 krooni . Korduvad teated viitavad sellele, et sama sisuga täiteteade ka saadeti , sisaldades tähtaega
122. 2001 (tl. 38 ). Samas polnud selleks ajaks Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi otsust
124. 2003 , mis tunnistas kohtutäituri seaduse § 21 lg 2 ning justiitsministri
125. veebruari 2001 määruse nr 16 Kohtutäiturite tasumäärad vastuolus olevaks põhiseadusega veel olemas . Antud määrusega olnuks täituri tasumäär 18 000 krooni. Seega pole 4 korduv teade identne algse teatega ja seal sisalduva tasuga . Kohus leiab , et kaebus kuulub rahuldamisele ja kohus ei saa ületada esitatud taotluse piire ( põhimõttel iudex ne eat ultra petita partium ) määramaks ise võimalikku täituri tasu , sest seda pole taotletud. Täituril tuleb uuesti tasu arvestused koostada vastavalt toimingu tegemise ajal kehtivatele tariifidele. Arvestades ka teatavat endapoolset riisikot. Võlgnikule on olnud soodne
127. 2006 a. kehtinud
129. 2003 vastu võetud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse §27 (märkega 7) , kus lõpetamata toimingu eest makstav tasu pidi olema sissenõudja riisiko. Antud säte distsiplineeris ka sissenõudjat ja oli vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega . Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg1 ja lg 3 alusel jätta menetluskulud kohtutäitur Reet Rosenthali kanda. Kohtunik 5