Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik ja otsuse põhjendused 29.06.2005 esitas hageja Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus mõista välja kostjalt põhivõlgnevus 1167,74 krooni ja viivis 1167,74 krooni, kokku 2335,48 krooni, mis tuleneb AS (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 13.10.2000 sõlmitud Q-GSM lepingust. 24.05.2007.a kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 25.05.2007.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda sest kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse, hagiavalduse ja kohtulahendi resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kuluna riigilõiv 200 krooni (
) ja hageja õigusabikulu 5 % ulatuses hagi rahuldatud osast, mis on 116,77 krooni (
Hageja on tasunud kuulutuste väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõivu 400 krooni, s o 200 krooni seaduses sätestatust rohkem, mistõttu on hagejal õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu summas 200 krooni tagastamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Mai Grauberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.