← Eesti

3-04-391/7

Obsah (4)§ 19§ 26§ 93§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 13.aprill 2007, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja

) § 7 lõikest 1 tulenevalt peab tühistamiskaebuse rahuldamiseks kaevatav õigusakt rikkuma kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil väidetu kohaselt võib kaevatav korraldus kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise tulevikus, kusjuures tal on selle ulatust raske öelda. Kohtusse ei saa pöörduda tulevikus kaitsmist vajavate õiguste tagamiseks. 2

(6)3-04-391 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Apellatsioonkaebuses palub Ago Teder tühistada halduskohtu otsus. Apellant on seisukohal, et halduskohtu otsus on motiveerimata ja kohus on rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on käsitlenud kontekstiväliselt vaid üht õiguslikku argumenti, kuid kaebaja õiguste rikkumine ei piirdunud vaid viitega tulevikus võimalikult tekkivale õigusele. Kaebaja leiab, et osundatud Riigikohtu lahendites toodut saab käsitleda kui kaebeõiguse olemasolu kinnitavaid argumente. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-8-02 on jõutud seisukohtadele, et enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigust sõltumata menetluse lõpptulemustest. Riigikohus leidis, et ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus on kohtulikult kontrollitav. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-05 jõuti seisukohtadele, et ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on erandlikult õigustatud; enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Apellant on seisukohal, et kord juba olles oma kinnistuga detailplaneeritavasse alasse kaasatud, tekkis tal õigus osalemiseks detailplaneeringu menetluses. Apellant möönab, et menetlus ei pruugi lõppeda temale soodsa detailplaneeringu kehtestamisega, kuid ta ei soovi antud vaidluses kaitset mitte tuleviku võimaliku õiguse, vaid selle tekkimise eelduse osas. Ilma detailplaneerimise protsessi läbimata ei teki üldse eeldust selleks, et isikule võiks saada osaks täiendavad hüved (antud juhul näiteks ehitusõigus). Kaebaja on huvitatud temale kuuluva kinnistu detailplaneerimise protsessi läbiviimisest, sest hiljem ei ole sellise protsessi läbiviimine tema kinnistu suhtes garanteeritud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et detailplaneering oli jõudnud juba algatamisest järgmisse staadiumisse – koostamise staadiumisse. Haldusakt, mida muudeti vaidlustatud 22.10.2004 haldusaktiga, oli vastu võetud juba 01.12.2003 ning Kuusalu Vallavalitsus sõlmis 28.01.2004 lepingu detailplaneeringu koostaja Casa Projekt OÜ-ga. Seega oli 22.10.2004 seisuga detailplaneerimine jõudnud koostamise etappi. PlanS § 10 lg 7 mõttest lähtuvalt tähendab planeeringu algatamine seda, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Antud sättes sisaldub kohustus kohalikule omavalitsusele, mille mõte seisneb algatatud planeeringu lõpuleviimises, kuivõrd planeeringu vajadus määrati kindlaks juba planeeringu algatamise otsusega. Nimetatud kohustus puudutas ka kaebaja krunti.
  2. Kuusalu Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatud korraldusega rikutud ning halduskohtu järeldused planeeringu vaidlustamise võimatuse kohta kaebeõiguse puudumise tõttu on põhjendatud. Apellant ei ole märkinud, millisest õigustloovast aktist või halduslepingust tuleneva subjektiivse õiguse kaitset ta kohtus soovib saada. Apellandilt ei ole võetud ära võimalust talle kuuluva kinnistu osas detailplaneeringu menetlemiseks, sest apellandil on võimalus taotleda detailplaneeringu korraldamist individuaalselt oma kinnistu (Männimäe I) osas. Vastustaja, tuginedes Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-44-05 ja 3-3-1-9-02 väljendatud seisukohtadele leiab, et apellandi väljajätmine planeeringualast selle algatamise staadiumis ei riku apellandi õigust ega ole kohtus iseseisvalt vaidlustatav. Riigikohus on märkinud haldusasjas nr 3-3-1-15-01, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. 3
(6)3-04-391
  1. Kuusalu Vallavalitsus esitas apellatsioonimenetluses kohtu ettepanekul täiendavad seisukohad ja tõendid selle kohta, et 2004.aasta valla eelarves oli vaidlusaluse detailplaneeringu rahastamiseks planeeritud 45 000 krooni ning seoses kaebaja loobumisega detailplaneeringu kulude kandmisel osalemisest nähti 2005.aasta eelarves ette detailplaneeringu lõpuleviimiseks veel 71 000 krooni. Kuusalu Vallavalitsus leidis, et kaebaja taganemine eelnevalt antud lubadusest detailplaneeringu kulude kandmisel tõi vallale kaasa lisakulutusi ning kaebaja kaasamine praeguseks lõppfaasi jõudnud detailplaneeringusse pole võimalik, sest põhjustaks vallale veel rahalisi väljaminekuid ja ajakulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kõigepealt tuleb käesolevas asjas lahendada kaebeõiguse küsimus. Kohus ja vastustaja on seisukohal, et kaebajal kaebeõigus puudub, sest planeeringu algatamise staadiumis ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid, mistõttu ei ole planeeringu algatamise otsus iseseisvalt vaidlustatav. Kaebaja leiab, et tema kinnistu planeeringualast väljaarvamisega planeeringu koostamise staadiumis rikutakse tema õigusi, sest ilma detailplaneeringuta ei ole võimalik kinnistul uute hoonete ehitamine.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kohtu seisukoht kaebeõiguse puudumisest kaebajal ei ole õige. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja kinnistu asub valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alal ja ranna kaitseks kehtestatud ehituskeeluvööndis ning ilma detailplaneeringuta ei teki kaebajal õiguslikku alust uute hoonete püstitamiseks. Olukorras, kus kaebaja kinnistu oli lülitatud algatatud detailplaneeringu alasse ja hiljem sealt välja arvatud, riivab väljaarvamine kaebaja omandiõigust sõltumata detailplaneeringu kehtestamisest, sest juba praegu on selge, et kaebaja kinnistu ehitusõigust vaidlusaluse detailplaneeringuga ei määrata. Ehitusõiguse puudumine tähendab kinnistu vaba kasutamise piirangut, seega omandiõiguse riivet.
  4. Detailplaneerimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mille täitmisel on kohalikul omavalitsusel lai otsustusruum. Detailplaneeringu algatamine ja planeeringuala ulatuse määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kuigi PlanS § 10 lg 1 sätestab igaühe õiguse teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, ei tähenda see igaühe nõudeõigust planeeringu algatamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 18.veebruari 2002 kohtuotsuse nr 3-3-1-8-02 punktis 6 leidnud, et planeerimisotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtu poolt kontrollitavad ja isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist.
  5. Arvestades eeltoodut, tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas korralduse nr 988 andmisel on vastustaja järginud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid (

§ 19lg 6).

Riigikohtu halduskolleegium on 6.november 2002 otsuse nr 3-3-1-62-02 punktis 16 leidnud: „Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga. Silmas tuleb pidada, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine.“ Korraldusest ja vastustaja seletusest nähtuvalt põhjustas kaebaja kinnistu väljaarvamise planeeringualast asjaolu, et kaebaja keeldus sõlmimast detailplaneeringu rahastamise lepingut ning selge ei olnud kaebaja poolt soovitavate ja looduskaitseala valitseja poolt lubatavate uusehitiste maht ja asukoht. 4

(6)3-04-391
  1. Kuigi ringkonnakohus ei välista võimalust, et kohalik omavalitsus võib jätta soovitud detailplaneeringu algatamata põhjusel, et detailplaneering teeniks eelkõige kinnistu omaniku ärihuve ning kohaliku omavalitsuse piiratud rahaliste vahendite kulutamine sellise detailplaneeringu koostamiseks poleks põhjendatud, pole käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist. Nagu kohtule esitatud tõenditest nähtub, oli kaebaja kinnisasja hõlmav detailplaneering algatatud ja leping detailplaneeringu koostamiseks sõlmitud ligi aasta enne seda, kui võeti vastu korraldus nr
  2. Asjaolu, et algatatud detailplaneeringu koostamisele oli tegelikkuses asutud, nähtub nii valla kirjavahetusest Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooniga (kiri 22.09.2004 nr 3-8/1066-1) kaebaja kinnistule kooskõlastatavate ehitiste kohta, kui ka asjaolust, et planeeringu koostaja poolt esitatud arvetel näidatud teostatud tööde nimekirjas sisaldus kuni planeeringu koostamise III etapini kaebaja kinnistu detailplaneerimine. Detailplaneeringu maksumus kaebaja kinnistu väljaarvamise tõttu detailplaneeringuga hõlmatud alast ei vähenenud (vt kohtule esitatud arved). Valla
  3. ja 2005.aasta eelarves olid ettenähtud rahalised vahendid nimetatud detailplaneerimise läbiviimiseks. Seega ei olnud kaebaja kinnistu väljalülitamisel detailplaneeringu alast rahastamise puudumise ettekäändel tegemist asjakohase kaalutlusega, sest detailplaneeringu koostamine oli jõudnud juba sellesse staadiumisse, kus kinnistu väljalülitamine ei avaldanud detailplaneerimise kuludele mingit mõju. Pigem jääb vastustaja käitumisest mulje, et kaebaja kinnistu lülitati välja eesmärgiga avaldada sundi detailplaneeringu rahastamiseks, selline kaalutlus ei ole aga kooskõlas detailplaneerimise eesmärgiga. Ruumiline planeerimine ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne ja selleks, et planeerimismenetluses tõhusalt esindada avalikke huve, peab kohalik omavalitsus ette nägema ka rahalised vahendid vajalike planeeringute koostamiseks. Vastustaja kinnitas täiendavas seisukohas kohtule (05.03.2007 kiri nr 18.2-6/617), et vallavalitsus pidas detailplaneeringut Andineeme ranna alal, kus asub ka kaebaja kinnistu, põhjendatuks ja vajalikuks ning eeltoodu oli detailplaneeringu algatamisel 2003.aasta lõpul määrav.
  4. Kui kohalik omavalitsus on võtnud seisukoha detailplaneeringu vajalikkusest teatud piirkonnas ja detailplaneeringu algatanud, tuleb PlanS § 10 lg 7 kohaselt asuda detailplaneeringu koostamisele. Planeeringu koostamise käigus ühe kinnistu väljaarvamine põhjendusega, et kinnistu omanik nõuab enamat, kui looduskaitseala valitseja kaitseala piires võimalikuks peab, ei ole samuti planeerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas. Riigikohtu halduskolleegium on 6.november 2002 otsuse nr 3-3-1-62-02 punktis 18 leidnud: „Kui kohalik omavalitsus on planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitnud Planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teinud temast oleneva, et lahendada isikute (näiteks piirinaabrite) vahelisi erimeelsusi, on kohaliku omavalitsuse volikogu õigustatud kasutama talle seadusest tulenevat diskretsioonivolitust. Seejuures ei tule kohalikul omavalitsusel otsustada mitte ainult detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise küsimus, vaid ka valiku tegemine võimalike lahenduste vahel.“
  5. Seega on vastustaja võtnud korralduse nr 988 andmisel arvesse kaalutlused, mis ei ole kooskõlas planeerimismenetluse eesmärgiga ning kaalutlusotsus on seetõttu õigusvastane. Kuna kaebaja kinnistu detailplaneeringualast väljaarvamine rikub kaebaja õigust õiguslike hüvede, milleks on soovitav ehitusõigus, õiglasele kaalumisele, tuleb korraldus nr 988 vaidlustatud osas tühistada (

§ 26lg 1 p 1).

16. Vastustaja seisukoht, et kaebaja kinnistu lülitamine detailplaneerimismenetlusse pole praegusel hetkel enam võimalik, sest tooks kaasa nii raha- kui ajakulu, ei saa kaasa tuua kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebuse esitamise ajal 29.novembril 2004 oleks see olnud 5

(6)3-04-391 võimalik ja vastustaja poolt kohtumenetluse ajal võetud risk ja detailplaneeringuga edasiminemine ei saa tuua kaasa negatiivseid tagajärgi kaebajale. Käesoleval ajal on detailplaneeringu avaliku arutelu järel asutud selle puudusi kõrvaldama ning planeeringu kehtestamiseni pole jõutud. Kui vastustajal on põhjendatud ja mõjuvaid kaalutlusi kaebaja kinnistu väljaarvamiseks detailplaneeringualast, ei ole välistatud uue sellekohase kaalutlusotsuse tegemine. Kaebaja taotluse rahuldamine ei ole samuti õiguslikult välistatud. See on otstarbekusotsustuse küsimus. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 17.

§ 93

lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

§ 92lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on taotlenud halduskohtus 13 462 krooni menetluskulude hüvitamist – 13 452 krooni sellest on õigusabikulud ja 10 krooni riigilõiv. Summa on tasutud sularahas. Vastustaja taotles halduskohtus õigusabikulude hüvitamist summas 6230,40 krooni, mis kohtuotsusega loeti põhjendamatuteks. Ringkonnakohtu menetluses kaebaja täiendavat menetluskulude taotlust ei esitanud, vastustaja taotles 19 724,88 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Kaebaja taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada, vastustaja kulud jäävad tema enda kanda. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.