← Eesti

3-05-442/17

Obsah (6)§ 116§ 89§ 121§ 84§ 120§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007, Tallinn Haldusasja num

) § 79 lg 1 p 2, § 81 ja § 87 p 1 sätestatud nõudeid, lisaks on rikutud ka ATS § 17 ja § 23 lg 1 p

  1. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on hüvituse nõue seoses ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumisega.
  2. Kaitseväe juhataja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kapten S. Ermeli lepingulisest teenistusest vabastamine vastab

§ 116

ettenähtud nõuetele.

sätestab üheselt, et riigisaladusele juurdepääsu loa nõue kehtestatakse ametikohale; ametikohale 2

(8)3-05-442 kehtestatakse nõuded ametijuhendiga või muude asutuse tegevust reguleerivate aktidega. Seega ei pea kajastuma tegevteenistuse lepingus juurdepääsuvajadus riigisaladusele. Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas on viidatud RSS § 32 lg-le 5, kasutades analoogiat, sest riigisaladuse seadus ei näe ette juhtu, kus isik juba teenib ametikohal, millel teenimise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, ilma vastavat luba omamata. Riigisaladuse seaduses on üheselt sätestatud põhimõte, mille järgi ametikohal kohustuslikuks tingimuseks oleva riigisaladuse loa puudumise korral tuleb isik vabastada ametikohalt. Kapten S. Ermelit ei oleks olnud võimalik Kaitseväes ja Kaitseliidus määrata teisele ametikohale, kuna tulenevalt Kaitseväe juhataja 30.05.2003 käskkirjast nr 485P on kõigile ohvitseride ametikohtadele kehtestatud kas “salajase” või “täiesti salajase” tasemega riigisaladusele juurdepääsu nõue ning tulenevalt

§ 89

lõikest 6 ei määrata kaadriohvitseri kaadriallohvitseri või kaadrisõduri ametikohale. Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna teatis S. Ermelile riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise kohta jõudis Kaitseliidu Peastaapi 24.03.2005; perioodil 30.03.2005 kuni 26.04.2005 oli S. Ermel töövõimetuslehel, mistõttu (protsessi)tähtaja kulg peatus ja lugedes faktilisi tööpäevi, anti käskkiri välja 12 tööpäeva pärast ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise teatavaks saamist. Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri on vormistatud vastavalt

§ 121lg 1 nõuetele.

Kuivõrd tegevteenistuslepingu lõpetamine oli seaduslik, on alusetu ka S. Ermeli nõue hüvitise maksmiseks kolme kuu teenistustasu ulatuses seoses ennistamisest loobumisega.

  1. Kaitseliidu ülem pidas kaebust põhjendamatuks. Kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamine ning tegevteenistussuhte lõpetamine on kaitseväeteenistuse seaduses reguleeritud ammendavalt, seega puudub vajadus ja ka võimalus rakendada avaliku teenistuse seaduse sätteid. Nii Kaitseliidu ülema 28.06.2002 käskkirja nr 130 kui ka 22.03.2004 käskkirja nr 89 kohaselt peab maleva pealikul ja vaneminstruktoril olema riigisaladuse luba tasemega „salajane“. Aktsepteeriti seda, et asutuse ülem tagas, et tema alluvuses töötav/teeniv isik ei puutu riigisaladusega kokku enne, kui vastav luba on väljastatud, ning lubade taotlusi ei esitatud ühtse kogumina. Kui selgus, et S. Ermelile ei väljastatud riigisaladuse luba ning Kaitseliidus ei olnud vaba ohvitseri ametikohta, millel töötamisel nimetatud luba vaja ei ole, oli Kaitseliidu ülem kohustatud tegema Kaitseväe juhatajale ettepaneku lõpetada kaebajaga tegevteenistuse leping ning vabastada ta ametikohalt.
  2. Tallinna Halduskohtu 21.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et kaadrikaitseväelase teenistusest, sh lepingulisest teenistusest vabastamine on kaitseväeteenistuse seaduses selle avaliku teenistuse eriliigi erisusi silmas pidades ammendavalt reguleeritud ja puudus alus kohaldada täiendavalt avaliku teenistuse seadust.

§ 89

lg 1 p 1 järgi kaadrikaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kaadriallohvitseri ei määrata kaadrisõduri ametikohale ja kaadriohvitseri ei määrata kaadriallohvitseri või kaadrisõduri ametikohale. Kaadrikaitseväelast ei määrata ajateenija ametikohale. Tulenevalt Kaitseväe juhataja 30.05.2003 käskkirjast nr 485-P oli kõigile ohvitseride ametikohtadele kehtestatud kas „salajase“ või „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsu nõue. Kaebajale aga oli keeldutud riigisaladusele juurdepääsuloa andmisest. Vaidlustatud käskkirjades on toodud kõik

§ 121lg-s 1 nõutud andmed, sh õiguslikud alused.

Kuna S. Ermel oli teadlik talle riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumisest ning käskkirjades on viidatud vastavatele seadusesätetele, siis on põhjendamatud kaebaja väited nende haldusaktide ebaselgusest ja 3

(8)3-05-442 mittearusaadavusest. Kuna kaebaja täidetud ametikoht eeldas nimetatud loa kui ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi olemasolu ja kaebajale riigisaladusele juurdepääsu luba ei antud, siis tuleb asuda seisukohale, et Kaitseliidu ülemal oli õigus ja kohustus teha Kaitseväe juhatajale ettepanek S. Ermeli tegevteenistuse lepingu lõpetamiseks ja kaebaja tuli vabastada teenistusest seoses tema ametikohale mittevastavusega. Käskkirjades oli põhjendatud viitamine ka RSS § 32 lg-le 5 analoogia korras. Osundatud sätte kohaselt juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine. Riigisaladuse seadusest koosmõjus kaitseväeteenistuse seadusega ilmneb, et isik ei saa töötada niisugusel ametikohal, kui tal ei ole luba riigisaladusele juurdepääsuks. Antud juhul kaebaja juba töötas ametikohal, mis eeldas kõnealuse loa olemasolu. Analoogia kohaldamine oli selguse huvides mõistlik.

§-s 116 ei ole üheselt sätestatud, millisest ajast hakkab kulgema kümne tööpäevane tähtaeg. Kohus nõustub Kaitseväe juhataja seisukohaga, et kuna lepingulisest teenistusest vabastamise õigus on Kaitseväe juhatajal, tuleb lähtuda sellest, millal vabastamise aluseks olevad faktid said teatavaks Kaitseväe juhatajale. Kuna Kaitseliidu ülema 28.04.2005 taotlus kapten Ermeli lepingulisest teenistusest vabastamiseks jõudis Kaitsejõudude Peastaapi 29.04.2005 ja sai siis teatavaks vabastamisõigust omavale isikule, on Kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkiri S. Ermeli lepingulisest teenistusest vabastamise kohta antud tähtaegselt. Kohus oli seisukohal, et Kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkiri nr 269P ja Kaitseliidu ülema 11.05.2005 käskkiri nr 154-P ei ole õigusvastased haldusaktid ning nendega ei rikuta kaebaja õigusi. Kohtul puudus alus rahuldada ka S. Ermeli alternatiivtaotlust, sest kaevatud käskkirjad ei ole õigusvastased. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Apellatsioonkaebuses palub Silver Ermel tühistada Tallinna Halduskohtu 21.02.2007 otsuse ja uue otsusega kaebuse rahuldada ning tühistada vaidlustatud käskkirjad ja mõista välja kolme kuu teenistustasu ulatuses hüvitis või alternatiivselt muuta teenistusest vabastamise alust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 124 alusel ning välja mõista kaebaja kasuks hüvitis kolme kuu ametipalga ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

  1. a)RSS § 32 lg 5 sätestab, et juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine. Antud juhul ei ole apellandile kunagi omistatud riigisaladusele juurdepääsu luba, mistõttu seda ei saa ka tühistada. Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord kehtestati Vabariigi Valitsuse 08.07.1999 määrusega nr 216 ning see jõustus juba 26.07.1999. Alles Kaitseliidu ülema 29.06.2002 käskkirjaga nr 130 kinnitati Kaitseliidu ametikohtade loetelu, millel töötamise tingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas ei olnud sellisel juhul riigisaladusele juurdepääsu loa mitteomamine takistuseks apellandi määramisel Kaitseliidu Tartu Maleva staabiülema ametikohale alates 10.09.1999, Kaitseliidu Võrumaa Maleva pealiku ametikohale alates 15.10.2002 ja Kaitseliidu Harju Maleva vaneminstruktori ametikohale alates 11.08.2003. Seejuures on apellant alates 28.05.2005 määratud Kaitseliidu ülema 28.02.2005 käskkirjaga nr 67-P täitma Kaitseliidu Harju Maleva pealiku teenistuskohustusi.
  2. b)Kuna RSS § 351 näeb otseselt ette vabastamise aluse, puudub käesoleval juhul analoogia kohaldamiseks alus.
  3. c)Halduskohus on ebaõigesti märkinud, et

§ 116

ei sätesta üheselt, millisest tähtajast hakkab kulgema kümne tööpäevane tähtaeg.

§ 116

sätestab selgesõnaliselt, et antud paragrahvis loetletud asjaolude ilmnemisel, mida ei ole võimalik kõrvaldada, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul. Asjaolu, 4

(8)3-05-442 et apellandil puudub ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument, ilmnes 16.03.2005, mil Kaitsejõudude Peastaap võttis vastu otsuse nr JOK-2.4-5.4/8 apellandile riigisaladusele juurdepääsuloa andmisest keeldumise kohta. Seega arvestades välja tähtaja kulgemisest apellandi haiguslehel viibimise aja, möödus 10päevane tähtaeg 28.04.2005.
  1. d)Kaitseväeteenistuse seadus ei reguleeri teenistusest vabastamist teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ning seetõttu tuleb antud juhul kohaldada avaliku teenistuse seaduse sätteid.
  2. e)ATS § 117 lõikest 5 tuleneb kohustus pakkuda ametnikule teist ametikohta juhul, kui ametnik vabastatakse teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Selline nõue on ka RSS § 351 lg-s 2. Viimati nimetatud sättest tulenevalt ei ole välistatud apellandi nõusolekul ka teiste, tsiviilametikohtade pakkumine apellandile, mida aga vastustaja ei ole teinud. 9. Kaitseväe juhataja vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Taotlust põhjendatakse järgmiselt:
  3. a)Apellandi tegevteenistusest vabastamise alus tuleneb

§-st 116, mille kohaselt vabastatakse kaadrikaitseväelane tegevteenistusest ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu. Kaitsejõudude Peastaabi ülema 16.03.2005 otsusega nr JOK-2.4-5.4/8 keelduti apellandile andmast riigisaladusele juurdepääsu luba. Ametikohale, kus apellant teenis, oli Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud riigisaladusele juurdepääsu loa tase „salajane“.

  1. b)Apellandi tegevteenistusest vabastamise käskkirjas viidati ka RSS § 32 lg-le 5, mille kohaselt juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise tingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine.
  2. c)Antud asjas ei olnud tõepoolest tegemist juurdepääsuloa tühistamisega. Kuid riigisaladuse seadus ei käsitle juhtumit, kus isik juba töötab ametikohal, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu, ning töötamise ajal läbib julgeolekukontrolli ning selle käigus tuvastatakse, et isik ei vasta juurdepääsuloa saamise tingimustele. Samas on tegemist ühesuguse tagajärjega: isikule ei saa anda tööülesandeid, mis eeldavad tööd riigisaladust sisaldava teabega, mida eeldab aga tema ametikoht. Seega oli analoogia kohaldamine mõistlik. d)

§-s 116 ei ole üheselt sätestatud, millisest ajast hakkab kulgema 10-tööpäevane tähtaeg. Vastavalt

§ 84

lg 1 p 1 on tegevteenistuse lepingut sõlmima volitatud ülemaks kaadriohvitserile Kaitseväe juhataja. Seega on Kaitseväe juhataja ka selleks ülemaks, kes on pädev tegevteenistuse lepingut lõpetama. Siit järeldub, et lähtuda tuleb sellest, millal said vabastamise aluseks olevad faktid teatavaks lepingut sõlmivale ülemale. Kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkiri on välja antud tähtaegselt.

  1. e)Kaitseväeteenistust reguleerib eelkõige kaitseväeteenistuse seadus. Ainult nendes küsimustes, mis kaitseväeteenistuse seaduses reguleerimist ei leia, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust kui üldseadust. Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib kaadrikaitseväelase tegevteenistusse võtmist ja tegevteenistusest vabastamist, seega selles küsimuses avaliku teenistuse seadus kohaldamisele ei kuulu.
  2. f)Apellandi vabastamise aluse puhul ei saa rääkida, et apellant oleks tulnud teenistusest vabastada teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu. Apellant asus Kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse 06.12.1992. Ametikohtade loetelu, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu, kehtestati 28.06.2002, mistõttu ei olnud apellandi teenistusse asumisel tingimust riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu kohta. 10. Kaitseliidu ülema vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:
  3. a)Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud käskkirjades on põhjendatult viidatud RSS § 32 lg 5 kohaldamisel analoogiale. RSS § 351 näeb ette kohustuse isikutele, kellel on ametikohast tingituna tekkinud juurdepääs riigisaladusele, esitada § 28 lg 3 p-s 3 5

(8)3-05-442 nimetatud dokumendid julgeolekukontrolli teostavale asutusele, et see asutus saaks teostada taustauuringut hindamaks, kas isikul ei esine RSS §-s 31 toodud tingimusi, mis välistavad tema töötamise ametikohal, kus tuleb puutuda kokku riigisaladusega. Apellandile keelduti riigisaladusele juurdepääsuloa väljastamisest, millest tulenevalt riigikaitselisest seisukohast ei olnud võimalik tema teenistuse jätkamine vaneminstruktori ametikohal. b)

§-s 116 ei ole tõepoolest üheselt märgitud, millisest hetkest hakkab kulgema kümne tööpäevane tähtaeg. Kuna lepingulisest teenistusest vabastamise õigus on Kaitseväe juhatajal, siis ajafaktorina, millest hakkab tähtaeg jooksma, on võimalik käsitleda antud fakti teatavaks saamist Kaitseväe juhatajale. Kohus on õigesti kohaldanud

§ 116

.

§ 120

sätestab lepingulisest teenistusest vabastamise aja ning tingimused, § 121 aga lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale esitatavad nõuded. Seega konkreetne õiguslik regulatsioon sisaldus apellandi teenistusest vabastamiseks kaitseväeteenistuse seaduses ja puudus vajadus ja alus avaliku teenistuse seaduse kohaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Apellant vabastati teenistusest riigisaladusele juurdepääsu loa puudumise tõttu olukorras, kus selle loa väljastamisest oli keeldutud. Apellandi ametikohal oli riigisaladusele juurdepääsu luba nõutav. Juurdepääsuloa andmisest keeldumist apellant kohtumenetluses ei vaidlustanud. Teenistusest vabastamise käskkirja õigusliku alusena on märgitud muuhulgas

§ 108lg 1 p 8 ja § 116 ning võetud arvesse RSS § 32 lõiget 5.

12.

§ 116

kohaselt ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või tegevteenistusse võtmist välistavate või tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavust kinnitavate asjaolude ilmnemisel, mida ei ole võimalik kõrvaldada, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul. Apellant leiab, et nimetatud tähtaega teenistusest vabastamiseks on käesoleval juhul rikutud. Halduskohus asus seisukohale, et osutatud tähtaeg ei hakanud kulgema enne Kaitseliidu ülema poolt ettepaneku tegemist Kaitseväe juhatajale apellandi teenistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Tähtaja kulgema hakkamine on seotud tegevteenistusse võtmist välistava asjaolu ilmnemisega, mitte teenistusest vabastamise õigust omavale ametiisikule teatavaks saamisega. Sätte eesmärk on sättes nimetatud teenistujate töötamise lõpetamine nende ametikohtadel kiiresti. Olukord, kus Kaitseväe juhataja alluvuses olevale asutusele on teenistusest vabastamise kohustuslikkus teada, kuid sellest Kaitseväe juhatajale ei teatata, oleks sätte eesmärgiga vastuolus. Küll aga ei saa sellele sättele tuginedes apellatsioonkaebust rahuldada. Apellandil ei saa tekkida olukorras, kus tal puudub ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument (riigisaladusele juurdepääsu luba), õigus nõuda ametikohal edasitöötamist õigusaktidega kehtestatud nõudeid täitmata üksnes seetõttu, et teda tähtaegselt teenistusest ei vabastatud. ATS § 116 sätestab üksnes objektiivse kohustuse teenistusest vabastamise õigust omavale isikule, mitte aga ametniku subjektiivse õiguse jätkata 10 tööpäevase tähtaja järgimata jätmisel teenistust. 13. Vaidlustatud käskkirjade andmisel tugineti RSS § 32 lõikele 5. Nimetatud sätte kohaselt vabastatakse isik juurdepääsuloa tühistamise korral ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine. Halduskohus asus seisukohale, et analoogia korras sätte kohaldamine oli õiguspärane, kuna seadusega ei ole sätestatud teenistusest vabastamist juhul, kui isikul juurdepääsuluba ei ole olnud, kuid selle olemasolu on töötamise eeltingimuseks. Ringkonnakohus halduskohtu selle seisukohaga ei nõustu. Analoogia korras seaduse kohaldamise eelduseks on asjaolu, et õigustloova aktiga on 6

(8)3-05-442 õigussuhe jäetud osaliselt või täielikult reguleerimata. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Teenistusest vabastamise alused ametikohale esitatavatele nõuetele mittevastavuse korral on sätestatud

§-s

  1. Selliste nõuete hulka kuulub ka juurdepääsuloa olemasolu vajadus riigisaladusele. Vaidlust ei ole selle üle, et apellandi ametikohale oli kehtestatud „salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsu nõue. RSS § 24 lg 1 kohaselt on sellisel juhul nõutav juurdepääsuloa olemasolu. Halduskohtu otsuse motiive tuleb selles osas muuta. Vaidlustatud käskkirjad ei ole antud kaalutlusõiguse alusel. Nende tühistamist ei saa nõuda üksnes sel põhjusel, et käskkirjad sisaldavad ebaõigeid põhjendusi. Seetõttu ei too RSS § 32 lõikele 5 viitamine kaasa kaebuse rahuldamist.
  2. Ringkonnakohus ei pea õigeks apellandi seisukohta, et käskkirjade andmisel oleks tulnud viidata RSS § 351 lõikele 2 ning teenistusest vabastamine pidanuks toimuma avaliku teenistuse seaduse alusel. Nimetatud sätet ei saa kohaldada. Säte reguleerib „piiratud“ tasemega riigisaladusele juurdepääsuõiguse puudumise olukorda. Käesoleval juhul ei olnud apellandi ametikoht selline ametikoht, millele oleks kehtestatud RSS § 23 lõikes 3 nimetatud ametikohtade loeteluga ametikohajärgne juurdepääs „piiratud“ tasemega riigisaladusele. Apellandi ametikohal oli juba enne „piiratud“ tasemega riigisaladuse reguleerimist nõutav „salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääs. Ringkonnakohtu arvates ei oleks apellandi vabastamisel sellele sättele saanud tugineda ka sel põhjusel, et „salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääs eeldab ka juurdepääsu „piiratud“ tasemega riigisaladusele. Seadusandja eesmärk nähtuvalt 22.01.2003 vastu võetud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast ei olnud reguleerida riigisaladuse seaduse täiendamisel §ga 351 muid küsimusi peale nende, mis tekkisid „piiratud“ tasemega riigisaladuse sätestamisega. Apellandi väide, nagu oleks „piiratud“ tasemega riigisaladuse all RSS §-s 351 silmas peetud riigisaladust üldises tähenduses, on ekslik. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu seisukohtadega. RSS § 351 lg 2 ei käsitle juurdepääsuloaga seonduvat ning reguleerib juhtumeid, kus teenistujal ei ole juurdepääsuõigust „piiratud“ tasemega riigisaladusele. Asjaolu, et juurdepääsuluba sellise tasemega riigisaladusele juurdepääsuks RSS § 23 lg 2 kohaselt vajalik ei ole, ei tähenda, et sellistele isikutele juurdepääsu „piiratud“ tasemega riigisaladusele ei saa piirata. RSS § 29 lg 11 näeb ette taolisel ametikohal olevate isikute suhtes julgeolekukontrolli läbiviimise võimaluse.
  3. Ka juhul, kui apellandi käsitlust RSS § 351 lg 2 kohaldatavusest tema suhtes pidada õigeks, ei tähenda see, et kaitseväeteenistuse seaduse kohaldamine teenistusest vabastamisel olnuks ebaõige ning juhinduda tuli üksnes avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustest, käesoleval juhul ATS §-st
  4. RSS § 351 lg 2 ei ole erinorm ATS § 12 lg 1 suhtes, mille kohaselt avaliku teenistuse seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti. Kaitseväeteenistuses oleva isiku teenistusest vabastamine toimub ka riigisaladusele juurdepääsu lubava dokumendi puudumise korral

§ 116alusel.

16. Ebaõige on apellandi seisukoht, et tema teenistusest vabastamisel tulnuks kohaldada ATS § 124 seetõttu, et kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud alust teenistusest vabastamiseks põhjusel, et rikutud on teenistusse võtmise eeskirju.

§ 116

nägi teenistusest vabastamise alusena selgesõnaliselt ette tegevteenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemise. Asjaolud, et sellel alusel teenistusest vabastamine on reguleeritud samas paragrahvis juhtudega, kus teenistusse võtmise eeskirju ei ole rikutud, ning teenistusest vabastamisel

§ 116

järgi ei ole ette nähtud sarnaselt ATS § 124 alusel vabastamisega hüvitust, ei tähenda, et sättele ei saa tugineda ning kaitseväeteenistuse seadusega ei ole teenistusest vabastamist reguleeritud. 7

(8)3-05-442
  1. Vastustajad märgivad õigesti, et teiste ametikohtade pakkumata jätmine ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Apellant ei väida selliste kaadriohvitseri ametikohtade olemasolu, kus riigisaladusele juurdepääsu õigus ei ole nõutav. Avaliku teenistuse ametikohale nimetamisel tuleb kaadrikaitseväelane kaitseväeteenistusest vabastada ning seega ei saa käskkirjade tühistamist mõjutada asjaolu, kas apellandile oleks tulnud pakkuda avaliku teenistuse ametikohti. Vastustajad on aga ka piisavalt põhjendanud, miks apellandile ei pakutud avaliku teenistuse ametikohti. Vastustajate selgitustest nähtub, et apellandil puudus sellekohane väljaõpe. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellandile teise ametikoha pakkumata jätmine ei olnud õigusvastane.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ning kaebuse, sh selles esitatud alternatiivsete nõuete rahuldamiseks puudub alus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse motiive, mis puudutavad RSS § 32 lõike 5 kohaldamist ja

§ 116sätestatud tähtaja arvutamist. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.