Obsah (6)

§ 208§ 100§ 101§ 113§ 159§ 115

Tsiviilasi nr.2-04-1586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.august 2007.a. kell 16.00; Talli

) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises lepingu punktis 3 on kostja võtnud endale kohustuse saadud kauba eest tasuda esitatud arve alusel 45 päeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus kostja kaupade eest tasumisega viivitamise eest maksma viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest.

1. Kohus on tuvastanud, et hageja andis kostjale üle ostetud kauba, kaup vastas kostja poolt tellitule, kostja on kauba kätte saanud ja ära tarvitanud ning tal on kohustus selle eest maksta. Seega hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt kostja on jätnud saadud kauba eest tasumata summas 32295,20 krooni. Seega kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud.
2. Hageja soovib arvete maksemisega viivitamise eest kostjalt välja mõista viiviseid summas 5841,23 krooni. Viiviseid on hageja arvestanud seisuga 05.11.2004.a. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu, leides, et tegemist on leppetrahviga. Tuginedes

§ 159

lg-le 2, kostja leiab, et kuna hageja viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teatanud OÜ-le leppetrahvi (viivise) nõudmise kavatsusest, siis on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik. Kuna lepingus on ette nähtud kohustus maksta teatud protsent maksmisele kuuluvast summast rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, siis on pooled kohtu hinnangul kokku leppinud viivise maksmises, mitte leppetrahvis. Seega hageja 5 nõuab viivitusintressi, mitte leppetrahvi tasumist. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (

§ 113lg 4).

Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Eeltoodust lähtudes on viivise nõue õiguslikult põhjendatud ja seaduslik. Lisaks kohus märgib, et kostja viidatud

§ 159

lg 2 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmise kavatsusest teisele lepingupoolele teatada mõistliku aja jooksul, mitte viivitamatult. Kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevad saabusid ajavahemikul 01.07.2004 – 19.08.

1. Võttes arvesse kostjale lepingu punktis 7 kehtestatud krediidipiiri 100 000 krooni ja arve tasumise 45 päevast tähtaega, kohus leiab, et 05.11.2004, s.o. vähem kui 3 kuud pärast viimase arve tasumise tähtpäeva saabumist, esitatud viivisarve on esitatud mõistliku aja jooksul. Seega isegi juhul, kui käsitada pooltevahelises lepingus viivise kokkulepet leppetrahvina, ei oleks hageja selle nõudmise õigust kaotanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõla ja viivised kokku 38 136,43 krooni.
2. Vastuhagis kostja taotleb talle hageja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei rikkunud lepingulisi kohustusi, mistõttu ta ei vastuta kostjale väidetavalt kahju tekkimise eest. Kuna hageja lepingut ei rikkunud, ei käsitle kohus küsimust põhjuslikust seosest lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Lisaks kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ega selle suurust. Kostja poolt vastuhagile lisatud XXX ja AS arved ei tõenda, et ostude sooritamine ja tööriistade/tõstukite rentimine oli tingitud nimetatud postide ja rõdupiirete ülevärvimise vajadusest. Eeltoodu alusel kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. 15. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alustatud 2004.a, seega menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi TsMS1998). TsMS1998 § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni. Kuna kohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, tuleb hageja taotlus rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 2800 krooni kohtukuluna välja mõista. Heli Käpp Kohtunik 6