KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 28.september 2007.a Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-11962 Tsiviilasi Tallinna Linna avaldus AM`ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna Linn esindajad Avaldaja Tallinna Linna esindaja MV Puudutatud isik VT(isikukood XXX) Puudutatud isik JM(isikukood XXX) Puudutatud isik AM (isikukood XXX) Puudutatud isik AM(isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 18.september 2007.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
- Rahuldada Tallinna linna avaldus. Määrata AM`i (isikukood XXX) eestkostjaks VT(isikukood XXX). Eestkostja VT ülesandeks on AM`i kõigi asjade ajamine. AM ei või teha tehinguid eestkostja VT nõusolekuta. Kohtukulude jaotus Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Tallinna Linna avalduse asjaolud Tallinna Linna avalduse kohaselt elab AM alates 2006.a. juulist oma vanaema ja vanaisa juures XXX. Lapsel on dignoositud XXX sündroom, mis väljendub impulsiivses ja agressiivses käitumises, püsimatuses, tihti oskamatuses suhelda eakaaslastega. Seetõttu vajab A erilist lähenemist eelkõige oma pereliikmete poolt, kuid samuti pidevat suunamist ja toetust ümbritsevaga kontaktide loomisel. Lapse vanemad ei ole osanud suhteid lapsega säilitada. Mõlemal vanemal on loodud uus pere ning nad tunnistavad suutmatust lapsega hakkama saada. Vaid vanavanemad on A kasvatamisel säilitades kindlat meelt teda suunanud ja toetanud. Avaldaja palub määrata AM`i eestkostjaks VT. Asja materjalidele on lisatud puudutatud isiku VT kirjalik nõusolek selle kohta, et ta on nõus olema AMi eestkostja. Puudutatud isikute AM`i ja JM`i kirjalikest avaldustest nähtub, et nad toetavad Tallinna linna avaldust Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirja kohaselt on 14.01.1997.a. sündinud AM`i ema ATja isa JM. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirja kohaselt on AT perekonnanimeks peale abiellumist 23.08.2002.a. M . Asja materjalidele lisatud AM`i ja JM`i avaldustest 03.08.2006.a. nähtub, et AM ja JM on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, nende poja eestkostjaks saab VT. Asjas puudub vaidlus, et alates 2006.a. juulist kuni seniajani on AM`i eest hoolitsenud ning teda kasvatanud VT ja VT s.o. lapse vanavanemad.. Alaealisena vajab AM kasvatamist ja hoolitsemist igapäevaselt, tema isiklike ja varaliste õiguste jaoks peab tal olema eestkostja, kes tema õiguste eest pidevalt seisaks. Kohus leiab, et AM`i õiguste tagamiseks ning huvide kaitseks on vajalik talle määrata eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Asja materjalidest nähtub, et VTon lapse eest hoolitsenud ja teda kasvatanud möödunud aasta jooksul, mil laps on tema juures elanud. Laps AM avaldas kohtu poolt tema ärakuulamisel VT kohta positiivset ning väljendas selgesõnaliselt, et soovib elada koos vanavanematega. Kuna VTs.o. lapse vanaema on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks, siis leiab kohus, arvestades ka eestkosteasutuse arvamust, et VT on sobiv isik eestkostjaks. Seega tuleb AM`i eestkostjaks määrata VT. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja 2 ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata AMi kõigi asjade ajamine. Kooskõlas avaldaja ja VT seisukohaga leiab kohus, et AM ei või teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Krista Kirspuu Kohtunik 3