Tsiviilasi nr.2-06-31627 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2007.a.; Viljandi

§173

, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada Arvo LAMP’i ja Abja Vallavalitsus’e vahel 11.oktoobril 2007.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

1. Pooled loevad töölepingu lõppenuks alates 06.10.2006.a. TLS §76 alusel poolte kokkuleppel.
2. Abja Vallavalitsus kohustub alates kokkuleppe kinnitamisest kohtu poolt kompenseerima Arvo LAMP’ile 48 135 krooni (nelikümmend kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni10 tööpäeva jooksul, milline summa tasutakse Arvo LAMP’i arveldusarvele nr 1101818721 Hansapank.
3. Juhul kui Abja Vallavalitsus ei täida maksekohustust õigeaegselt omab Arvo LAMP õiguse nõuda viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) iga maksega viivitatud päeva eest.
4. Käesolev kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele.
5. Poolte poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. jõustumisest arvates. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-06-31627, seoses Edasikaebamise kord Määruse peale võib 3 (kolme) päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (11.10.2007.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Menetluse käik 26.10.2006.a. esitas A.Lamp kohtule hagi Abja Vallavalitsus’e vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes. Poolte taotlus 11.10.2007.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled avaldavad, et soovivad õigusvaidlust lahendada kokkuleppe teel ning kanda kompromissilepingu tingimused kohtuistungi protokolli. Kompromissilepingus on pooled muuhulgas kokku leppinud töölepingu lõpetamise õigusliku aluse ja –daatumi ning kostja poolt hagejale tasutava hüvitissumma suuruse ja tasumise tingimused. Samuti avaldavad pooled, ei soovi enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt ning nõustuvad kantud menetluskulude jätmisega enda kanda. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja selle alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on varasematel kohtuistungitel selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 11.10.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldanud valmisolekut lahendada vaidlust kokkuleppe teel ning samal istungil esitanud kohtule ka suulise kompromissilepingu (fikseerituna kohtuistungi protokollis) vaidlusaluse õigussuhte lahendamiseks. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (

) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on pooltele selgitanud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

§173

sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on kohtule kinnitanud, et hagiavalduse esitamisel oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu ei oma ta sellekohast nõuet (1/2 riigilõivu tagastamiseks asja menetluse lõpetamisel). Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§661

lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on taotlenud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest. Seega fikseerib kohus määruse peale edasikaebe tähtajana kolm päeva. A.Kaldma kohtunik 11.10.2007.a.