Harju Maakohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-17685 Otsuse kuupäev 20.september 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi MTÜ (reg.kood XXX) hagi AS (reg.kood XXX), AS (reg.kood

§ 4mõttes, mille korduvat täitmist ei saa hageja kostjatelt sundkorras nõuda.

Hageja väiteil on kahju hüvitamise nõude aluseks kostjate õigusvastane käitumine, mis seisneb hageja ja selle liikmete diskrimineerimises. Kostjad on seisukohal, et diskrimineerimine puudub ning seetõttu langeb ära ka hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude alus – kostjate õigusvastane käitumine. Hageja on nõudnud kostjatelt solidaarselt liikmemaksude vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist summas 33 609,85 krooni. Kostjad on seisukohal, et liikmete väljaastumise tõttu vähemsaadud liikmemaksu ei saa käsitleda hageja kahjuna ehk saamata jäänud tuluna. Ametiühingu eesmärk ei ole erinevalt äriühingutest kasumi saamine – antud juhul liikmemaksu kogumine. Liikmemaksu eesmärk on rahaliste vahendite kogumine selleks, et suunata need rahalised vahendid tagasi oma liikmete heaolusse. Sisuliselt finantseerib iga ametiühingu liige (lisaks vabatahtlikele annetustele) oma õiguste ja huvide kaitset ise. Ametiühingul on õigus koguda liikmemaksu täpselt niipalju, kui tal liikmeid on, mitte aga lähtuvalt sellest, kui palju tal enda arvates liikmeid peaks olema. Kostjad märgivad täiendavalt, et isegi kui käsitleda saamata jäänud liikmemaksu ametiühingu kahjuna, ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjatele etteheidetud käitumise ja hageja liikmeskonna vähenemise vahel. Hageja on esitanud ka kahjunõude AS-i vastu 460 294 krooni ja OÜ vastu 70 000 krooni väljamõistmiseks. Nimetatud summad kajastavad hageja väitel annetusi, mis on tehtud Ametiühingule , kuid mille maksmisest hagejale on AS keeldunud. Hageja selline väide on täielikult väär, kuna keeldutud on 1.aprilli 2002.a. kollektiivlepingus sätestatud vabatahtlike annetuste tegemisest, mitte aga samaväärsete toetuste eraldamisest, nagu on tehtud Ametiühingule . Hageja ei ole kunagi esitanud taotlusi põhjendusega eraldada talle Ametiühingule antud toetustega võrdväärseid toetusi. Hageja taotlused on olnud seotud üksnes 1.aprilli 2002.a. kollektiivlepingu lisaga

1. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja kostjate kohtukulud välja mõista hagejalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4 Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 80-90) kohaselt sõlmisid AS, AS, OÜ, AS , ja Ametiühing kollektiivlepingu. Kollektiivleping sõlmiti kehtivusega 01.04.2002-31.12.2004.a. Asjas puudub vaidlus, et 2005.a. uut kollektiivlepingut ei sõlmitud. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 2 järgi on kollektiivlepingu kehtivus üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, lg 5 kohaselt kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Eeltoodu alusel tuli 01.04.2002.a. sõlmitud lepingujärgseid kohustusi täita ka 2005.a. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude ja palunud AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41062 krooni. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Poolte ja Ametiühing vahel sõlmitud kollektiivlepingu p-s 1.
2. sätestati, et lähtudes ettevõtete majandustegevuse eripärasustest võivad Ettevõte ja Ametiühingud sõlmida täiendavaid lepinguid ja kokkuleppeid oma töötajate töö-ja palgatingimuste ning sotsiaalsete garantiide osas. Kõik sellised täiendavad eraldi sõlmitud kokkulepped on Kollektiivlepingu lahutamatuteks lisadeks. Kollektiivlepingu pooled sõlmisid lepingule lisa 5 (tlk 97-99). Nimetatud lisa 5 kohaselt võtsid lepingupooled endale täiendavaid kohustusi. Muuhulgas võttis Ametiühing endale p-de 5,6 ja 7 järgi kohustusi tasuda kokkulepitud juhtudel toetusi. Kollektiivlepingu lisa 5 p 8.
3. järgi Ametiühingu poolt käesoleva Sotsiaalprogrammiga võetud kohustused finantseeritakse muuhulgas Ettevõtete vabatahtlike annetuste arvelt. P 8.
4. järgi on pooled kokku leppinud, et Ettevõtete poolt kokku vabatahtlike annetustena Ametiühingutele eraldatav summa on 250 000 krooni aastas, mis jagatakse Ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule iga kalendriaasta algul. Annetuste maksmine toimub võrdsetes osades kvartaalselt, iga kvartali viimaseks kuupäevaks lähtudes eelpoolnimetatud proportsioonidest. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. laekus hagejale AS-ilt 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41 062 krooni. Seega kokku summas 181 790 krooni, milline summa kollektiivlepingu lisa 5 p 8.
5. järgi tuligi hagejale tasuda. Asjas puudub vaidlus 2005 aastal jätsid kostjad hagejale nimetatud summa tasumata. Kostjad on esitanud väite, et kollektiivlepingu lisas 5 p-s 8.2 märgitud kohustus on mitteäielik kohustus

(Võlaõigusseadus) § 4 mõttes ning seetõttu ei saa hageja selle kohustuse täitmist nõuda.

§ 4

lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda, lg 2 sätestab mittetäielike kohustuste liigid. Kohus leiab, et eelnimetatud kollektiivlepingu p-s 8.2. kostjate poolt võetud kohustus ei ole mittetäielik kohustus

§ 4järgi.

Esiteks ei mahu poolte poolt kokkulepitud kohustus ühegi

§ 4lg 2 sätestatud mittetäieliku kohustuse liigi alla.

Teiseks nähtub juba kollektiivlepingu Lisa 5 p-st 8.2. pooled on kokku leppinud konkreetse summa tasumises konkreetseteks tähtaegadeks, samuti on lepingus määratud eesmärk, mille katmiseks tasutud summat kasutatakse.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohus leiab, et kokkulepitud kohustus hageja ees tuleb kostjate poolt täita. Asjas puudub vaidlus, et AÜ ja AÜ liikmete proportsionaalsus 2005.a. algul oli võrdne 2004.a. algusega. Seetõttu leiab kohus, et hageja lähtumine võlgnevuse väljanõudmisel 2004.a. ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule aluseks võetud lähteandmetest on õige ning seetõttu tuli kostjatel 2005.a. hagejale tasuda samad summad, mis nad tasusid 2004.a. 5 Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja kasuks tuleb AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41 062 krooni. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 64-79) kohaselt sõlmisid AS, AS, OÜ, AS, AS , OÜ , AS ja AÜ kollektiivlepingu. Nimetatud kollektiivlepingu p 2.1.6. kohaselt kohustuvad tööandjad maksma töötajatele kollektiivlepingu lisades 3-5 ette nähtud hüvitust ja toetusi. Kollektiivleping sõlmiti kehtivusega 01.04.2004-31.12.2004.a., kuid see kehtis ka 2005.a. Hageja on seisukohal, et Ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus on soodsamad tingimused on võrreldes hagejaga sõlmitud kollektiivlepinguga. Hageja leiab, et soodsamate tingimuste kokkuleppimisega on hagejat diskrimineeritud. Asja materjalidele on lisatud AÜ nimekirjad (tlk 190-216). Asjas puudub vaidlus selles, et esitatud nimekirjadest nähtuvalt oli Ametiühing nimekirjas seisuga 31.12.2005.a. 43 isikut, kes kuulusid enne liitumist Ametiühinguga Ametiühingusse. Hageja on seisukohal, et Ametiühingule paremate tingimuste loomine ja toetuste andmine kostjate poolt on otseselt mõjutanud hageja liimeskonna suurust. Kuna liikmed on hageja juurest lahkunud on vähenenud ka liikmete poolt makstavate liikmemaksude suurus. Kuna kostjad diskrimineerisid hagejat ja kohtlesid ebavõrdselt võrreldes ametiühinguga , lahkus hageja ametiühingust ja liitus ametiühinguga 43 ametiühinguliiget. Seetõttu on hageja kaotanud lahkunud ametiühinguliikmete igakuised liikmemaksud, mis on käsitletavad hageja varalise kahjuna. Hageja liikmete igakuine liikmemaks oli 1% liikme brutopalgast. Hageja arvestuse kohaselt on hagejale jäänud liikmemaksudena laekumata 33 609,86 krooni, millise summa palub hageja kostjatelt välja mõista. Konkreetselt on hageja esile toonud, et näiteks kui võrrelda hageja ja Ametiühing poolt sõlmitud kollektiivlepinguid, siis sealt nähtub, et Ametiühingu emadest liikmetele maksti puhkusetasu keskmise palga ja riigitoetuse vahelise summa ulatuses; koondatud töötaja surma korral makstakse alampalka; koondatud töötaja pereliikme surma korral makstakse alampalka; naistöötajatele naistepäeva preemiat 1000 krooni. Nimetatud hüvesid aga hageja liikmed ei saanud. Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50

1. a)staaž kuni 10 a 1500 krooni – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni; Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50
2. a)staaž alates 11 a 2000 krooni – hageja liikmetele 1500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse aastalõpupreemiat 1000-1500 krooni, hageja liikmete maksti 500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse sünni puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse esimesse klassi mineku puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Samuti kompenseeriti Ametiühingu liikmetele ujulas käimise tasud ja sanatoorse raviga kaasnevad tasud. Asja materjalidele lisatud kollektiivlepingutest nähtub tõepoolest, et eelnimetatud toetuste maksmine tööandjate poolt erinevate ametiühingute liikmetele on erinev. Hageja on aga jätnud tähelepanuta, et ka teiste kokkulepitud tingimuste osas ei ole kollektiivlepingud sarnased. Nii on hagejaga kokkulepitud kollektiivlepingu lisas nr 5 p-s 8.2 tööandjate poolne kohustus tasuda konkreetne summa konkreetsetel tähtaegadel, selleks, et hageja saaks täita enesele kollektiivlepingu lisas 5 võetud kohustusi mh. näiteks maksta emadepäeva toetust, esimesse klassi mineva lapse vanemale toetust, toetust lapse sünni korral jne. Taolist kokkulepet AÜ-ga sõlmitud kollektiivleping ei sisalda. Eeltoodust nähtub, et ka hagejaga sõlmitud kollektiivlepingus esineb hagejale soodsamaid tingimusi võrreldes kollektiivlepinguga, mis on sõlmitud AÜ-ga . 6 Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 lg 1 järgi on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. AÜS § 3 järgi saavutavad ametiühingud oma eesmärke, olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele, tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes. Kohus leiab, et eelpooltoodud sätetest tuleneb, et ühe tööandja juures moodustatud ametiühingutel ei pea olema tingimata sõlmitud identsed kollektiivlepingud. Erinevate ametiühingu liikmete huvid võivad olla erinevad ning seetõttu võib lepingutes olla erinevaid kokkulepitud tingimusi. Seetõttu ei saa erinevate tingimuste olemasolu kollektiivlepingutes olla saamata jäänud liikmemaksude hüvitamise nõude põhjenduseks. Lisaks leiab kohus, et hageja juurest lahkunud liikmete liikmemaksude hüvitamise nõue on põhjendamatu ka teisel põhjusel. AÜS §-st 2 tuleneb ametiühingu eesmärk so. töötaja õiguste ja huvide esindamine. Seega ei ole ametiühingu eesmärgiks kasumi saamine. Ametiühing kogub liikmemaksu selleks, et saaks töötaja õigusi ja huve kaitsta, mis tähendab, et sisuliselt finantseerib töötaja liikmemaksu tasumisega ise enda õiguste ja huvide kaitset.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et saamata jäänud liikmemaksu ei saa käsitleda hageja kahjuna, kuna liikme lahkumisega ametiühingust langes ära ka hageja kohustus kaitsta selle liikme huve sh. kulutada selleks materiaalseid vahendeid. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. täitsid kostjad oma kollektiivlepingust tulenevad kohustused hageja ees. 2004.a. ei esitanud hageja kostjatele ka täiendavaid taotlusi raha eraldamiseks. Vastavalt kostjate poolt esitatud maksekorraldustele on AS annetanud 19.01.2004.a. AÜ-le 330 294 krooni (tlk 267), 01.10.2004.a. annetas OÜ AÜ-le 70 000 krooni (tlk 266). Kostjad on tuginenud asjaolule, et 2004.a. teostatud maksete tasumise kohustus AÜ-le tuleneb nende vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole. Esitatud nõuete kohaselt palub hageja AS-ilt ja OÜ-lt välja mõista samad summad mis nimetatud isikud tasusid 2004.a. AÜ-le . Kuna 2004.a. täitsid kostjad kollektiivlepingu hageja ees kohaselt palub hageja sisuliselt AS-ilt ja OÜ-lt välja mõista toetused topeltmahus. Kohus leiab, et hageja taoline nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele esitatud taotluste (tlk 16,18,19) järgi esitas hageja 2005.a. kolmel korral taotlusi kollektiivlepingu rahastamiseks, kuid hagejale raha ei eraldatud. 07.03.2005.a. annetas AS AÜ-le 100 000 krooni (tlk 265). 12.05.2005 annetas AS AÜ-le 30 000 krooni (tlk 272). Kostjad on tuginenud asjaolule, et 2005.a. teostatud maksete tasumise kohustus AÜle tuleneb nende vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostjatel on kohustus täita hagejaga sõlmitud kollektiivlepingu lisa 5 p-st 8.2. tulenev summa tasumise kohustus s.o. kokku tuleb kostjatel tasuda hagejale kokku 181 790 krooni. Kuna nimetatud summa tasumisega on kostjate lepingust tulenev kohustus täidetud, siis leiab kohus, et ka 2005.a. eest hageja toetuste väljamõistmise nõue topeltmahus on põhjendamata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning hageja kasuks tuleb AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41062 krooni. 7 Esitatud kohtukulu nimekirja kohaselt moodustavad hageja kohtukulud tasutud riigilõivust ja kuludest õigusabile, kokku summas 33 830,60 krooni. Kostjate kulud õigusabile moodustavad 96 405,99 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.jaanuari 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, võttes arvesse vaidluse iseloomu ning kohtukulude suurust, mille osas on pooltel kohtukulude hüvitamise õigus, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 8