← Eesti

2-05-20001/5

2-05-20001/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20001/34 (endine nr 2/34-25887/05) Tsiviilasi TP-M´i hagi HJM´i vastu abielu lahutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2007 kohtuistungil Menetlusosalised Hageja TP-M (isikukod XXX, elukoht XXX Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jevgenia Žurina (Advokaadibüroo XXX Tallinn) Kostja HJM (isikukood XXX elukoht XXX Saksamaa), esindaja advokaat Werner Rösch (XXX Berlin) Resolutsioon Hagi rahuldada Lahutada TP-M´i ja HJM´i abielu, mis on registreeritud XXX Taanis, XXX). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti 28.01.
  2. Poolte abielust on sündinud poeg LKPM. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja ei ole võimeline elama normaalset perekonnaelu, ei kindlusta peret materiaalselt ning mõjutab oma käitumisega last negatiivselt. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et ei pea abielu säilitamist võimalikuks, pooled elavad juba pikemat aega eraldi. Kostja vastuväited 1 2-05-20001/34 Kostja hinnangul ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama ja isegi kui kohus peaks end lahutusmenetluseks pädevaks kuulutama, siis ei ole pädev lapse hoooldusega seotud küsimusi menetlema. Kohtuotsuse põhjendused Kostja ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast teadlikud - kohtukutse allkirja vastu kättetoimetatud. Kostja esindaja on kirjalikult teatanud, et kostja ei ole võimeline haiguslikel põhjustel ja kaugemaa tõttu istungile ilmuma. Istungi edasilükkamist ei taotlenud. TsMS § 346 lg 1 ja 2 järgi peab kohus võimalikuks lahendada asja hageja taotlusel sisuliselt. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 2210/2003,
  3. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastustusega, ning millega tunnustatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikkel 3 järgi abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaine elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne oma taotluse esitamist, või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ning ta on siin elanud vähemalt kuus kuud enne hagi esitamist. Seega on Harju Maakohus pädev abielulahutusega seotud asja lahendama. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on avaldanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja ta soovib abielu lahutamist. Kostja vastuväiteid abielu lahutamise nõudele esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et abielu säilitamine ei ole võimalik, pooled elavad lahus juba pikemat aega ning hageja soovib abielulahutust, seega on hagi põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada. Maire Lukk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.