2-07-39287/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.

1. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-07-39287 Riigi õigusabi asi L. D. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:
2. Rahuldada L. D. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamises.
3. Anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamisega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat O P X Advokaadibüroost. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaat O P Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Riigi õigusabi taotlus L. D. esitas 27.09.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks nõudes OÜ Y vastu. Taotleja ei tööta vaid on hooldajaks ja eestkostjaks oma sügava puudega tütrele. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Väärtpaberikeskuse teatist ning taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. L. D. esitatud andmete ja Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli tal 2006 aasta sissetulek tütre töövõimetuse pension 3006.- kuus ja lapsinvaliidi hooldustasu 400.- kuus. Taotleja abikaasa sissetulek kuus moodustub koos pensioniga 7000.- kuus. Vararegistrite andmetel omab taotleja korteri P ( nende elukoht) ja omab 1991 aasta väljalaske V P kuid ei osale üheski äriühingus. Eesti Väärtpaberikeskuse teatel ei oma ühtegi väärtpaberit. Seega pole midagi võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Kohus leiab, et L. D. ei ole hetkel võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuna ta on oma haige tütre hooldaja, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamisega õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaat O P X Advokaadibüroost. Aita Kastor Kohtunikuabi 08.oktoobril 2007