← Eesti

3-07-808/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk,Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-808 Haldusasi V T kaebus Tartu Vangla
  2. aprilli 2007 käskkirja nr 1-4/477 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. augusti 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V T määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. augusti 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Halduskohtu menetluses on V T kaebus Tartu Vangla 13.04.2007 käskkirja nr 1-4/477 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuseks 15 ööpäeva kartserit põhjusel, et ta segas 27.03.2007 kooli ruumides vanglaametnike tööd järelevalve teostamisel, viibis õppetunni ajal suitsuruumis ja ei allunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele viibida temale ettenähtud õppeklassis. 24.08.2007 saabus kohtusse V. T taotlus riigi õigusabi saamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega. Taotluse kohaselt vajab V. T riigi õigusabi, sest vastustaja Tartu Vangla esindaja on juriidilise haridusega inimene, kuid V. T puuduvad õigusalased teadmised ning ta pole võimeline end kaitsma juristi ees. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2007 määrusega V. T taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole taotlus põhjendatud, kuna RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nähtuvalt kaebuse sisust ja mahust ning esitatud nõudest on V. T võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Haldusasi on võetud menetlusse ning peetud on esimene kohtuistung. Kaebuses esitatud taotlus on selge kõikidele menetlusosalistele ja üheselt mõistetav. Kaebuse kohaselt on vaidlus distsiplinaarsüüteo faktilistes asjaoludes, mitte õiguslikul pinnal. Halduskohus lähtub menetluses uurimisprintsiibist ja kohtul on kohustus kõik kaebust tõendavad või välistavad asjaolud selgeks teha, seega saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu asjaoludele, mis toetavad või välistavad tema kaebust. HKMS § 15 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtus anda seletusi ja esitada tõendeid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V. T taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning talle riigi õigusabi määramist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab V. T riigi õigusabi, sest kohtusse tuleb vastustaja Tartu Vangla esindajana juriidilise haridusega inimene, kes tunneb suurepäraselt seadusi ning V. T, kellel juriidiline haridus puudub, ei ole võimeline end tema vastu vajalikul tasemel kaitsma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  5. augusti 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. RÕS § 6 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna A. T puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis puuduvad tal majanduslikud võimalused tasumiseks õigusteenuse eest. RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebusest lähtuvalt on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebuse nõue on selge. Vaidlus distsiplinaarsüüteo toimepanemise üle toimub mitte õiguslikul alusel vaid faktiliste asjaolude pinnal. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus oleks vajalik riigi õigusabi. Asjaolu, et vangla esindajaks on juriidiliste teadmistega isik, ei anna alust riigi õigusabi andmiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 2 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.