Obsah (4)

§ 58§ 7§ 57§ 641

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2486 Haldusasi S.

) § 58, kuna nimetatud säte ei ütle midagi kirjutus- ja joonistuspliiatsite arvu kohta. Sulepead on erinevad asjad võrreldes värvipliiatsite ja värviliste viltpliiatsitega. Ühtedega kirjutatakse, teistega joonistatakse. Need kirjutusvahendid ei kujuta endast vanglale mingit ohtu ning

§ 58lubab neid kambris hoida.

Igal pool Eesti vanglates on kõigil pliiatsite ja viltpliiatsite komplektid. Tartu Vangla rikub kinnipeetavate võrdõiguslikkust võrreldes teiste Eesti vanglatega. PS § 12 ja VangS §-de 34; 35; 36 järgi on vangla kohustatud andma haridust kunsti valdkonnas. Tartu Vangla on ebaseaduslikult ära võtnud viimase asja, mis võiks hinge leevendada – joonistamine ja joonistustega lähedaste rõõmustamine. Seoses sellega, et kaebajal on kohtus mitu kaebust, on talle hädavajalikud 6 pastapliiatsit ja seega ei saanud ta kambrisse kaasa võtta mitte ühtegi värvilist pliiatsit või/ja värvilist viltpliiatsit. Tartu Vangla toiming piirab kaebaja õigust loominguliseks väljendiks ja võimalust sugulastega suhelda joonistuste saatmise näol. Kaebaja palus tunnistada Tartu Vangla toiming – pliiatsite arvu piiramine kuuele, õigusvastaseks. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Otsus lubada kambrisse kuus kirjutusvahendit on igati kooskõlas seaduse mõttega ja sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega seatud teda võrreldes teise kinnipeetavatega ebavõrdsesse olukorda. Sellise piirangu on tinginud asjaolu, et kinnipeetavad on kasutanud ülemäärast kogust kirjutusvahendeid mängukaartide vm joonistuste valmistamiseks eesmärgiga müüa neid teistele kinnipeetavatele kas vastuteenete või vahetuskaupade eest. Selline tegevus on vanglas keelatud. Tulenevalt kõigi kinnipeetavate võrdse kohtlemise printsiibist piirati kambrisse lubatavate kirjutusvahendite arvu kuuele. Nimetatud arvu tuleb pidada mõistlikuks, kuna annab võimaluse kasutada korraga kuut põhilist värvi. Kinnipeetaval on õigus oma äranägemisel valida, milliseid kirjutusvahendeid ta kambrisse soovib, samuti on tal võimalus kambris olevaid kirjutusvahendeid vahetada laos olevate vastu.

§ 7

lg 1 sätestab esemed, mis kuuluvad kambri sisustusse, punkti 2 kohaselt peab olema öökapp igale kinnipeetavale ja punkti 3 kohaselt on kambris laud. Tulenevalt VangS § 46 lg 2 on kinnipeetaval kohustus hoida oma eluruum ja selle sisustus korras ning puhtana. Kamber ei ole mõeldud kõigi kinnipeetavale lubatud asjade, mida võib kokku olla 50 kilogrammi, mahutamiseks. Sellest tulenevalt on seadusandja näinud ette võimaluse hoida asju laos ja neid sealt vajaduse korral vahetada. Sellise regulatsiooni puhul on kinnipeetavatel lihtsam täita oma kohustust hoida kamber korras ning samas tagatud õigus oma asju kasutada. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus rahuldas 05.03.2007 otsusega S.i. i kaebuse ja tunnistas Tartu Vangla toimingu – kambrisse lubatud värvipliiatsite, pastapliiatsite, viltpliiatsite arvu piirang kuuele tükile, õigusvastaseks. Otsuse kohaselt on

§ 57

lg 1 järgi kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju (kaebuses kirjeldatud asjaolude esinemise ajal kehtinud redaktsioonis).

§ 58

on kirjeldatud kinnipeetavale lubatud asjade loetelu ja lõike 5 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja –kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid (kaebuses kirjeldatud asjaolude esinemise ajal kehtinud redaktsioonis). Kaebuses nimetatud pliiatsid kuuluvad kirjutusvahendite nimetuse alla. Mõiste „mõistlik kogus“ ei ole seadusega määratletud. Kohtu arvates „mõistlikuks koguseks“ peetav esemete arv ei saa olla mingi kindel määratletud esemete hulk, vaid igas konkreetses asjas situatsioonist sõltuvalt ja asjaoludest lähtuvalt on „mõistlik kogus“ esemete hulk, millega saab keskmiselt teostada mõne vajaliku tegevuse või rahuldada vajaduse. Esemete mõistlik kogus leitakse arvestades kõiki olulisi asjaolusid – arvesse tuleb võtta nende tähendus kaebajale ja minimaalne arv, milleta ei ole võimalik teostada antud liigilist tegevust (käesoleval juhul elementaarset joonistust). Kohtu arvates „kirjutusvahendite“ loetelusse kuuluvad kaebaja nimetatud pastapliiatsid, värvilised viltpliiatsid ja värvipliiatsid ning „mõistlikuks koguseks“ saab lugeda käesolevas asjas kuue pliiatsiga komplekti (karbi) igat erinevat nimetust – värvipliiatsite ja värviliste viltpliiatsite kogu, sest see minimaalne kogu sisaldab kõiki vajalikke värve (s.o põhivärve) lihtsa joonistuse teostamiseks. Kohus leidis, et Tartu Vangla piirab õigusvastaselt kaebaja õigust omada kambris pliiatseid mõistlikus koguses ja seega realiseerida oma elementaarset tahet – joonistada. Asjakohane ei ole Tartu Vangla põhjendus, et pliiatsite arv oli piiratud selleks, et kambris oleks kord. Samuti ei ole õige piirangut põhjendada sellega, et vajaduse korral ta saab pliiatseid vahetada ja jätkata joonistamist–kirjutamist. See põhjendus on inimesele alandav ja tülikas, sest tema soov on sõltuvuses vangla ametnikest (kas nad on vabad, kas ladu on avatud jne). Vangla sisekorraeeskirja uue redaktsiooni kohaselt, mis jõustus 11.02.2007 ja kuulub rakendamisele alates 01.02.2007, on §-d 58 ja 59 tunnistatud kehtetuks ja seega enam ei ole kinnipeetavale lubatud asjade loetelu.

§ 641

(jõustus alates 11.02.2007) on keelatud esemete ja asjade loetelu, milles ei ole kirjutusvahendite osas mingeid piiranguid, ning seega rakendub antud küsimuses põhimõte – mis ei ole keelatud, on lubatud, ja

§ 57

lg 3 kohaselt on piirang tehtud ainult kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaalu osas (kokku ei või asjade kaal ületada 30 kilogrammi). Seoses sellega, et seadusandja alates 11.02.2007 loobus liigsetest piirangutest ja ülekonkretiseeritud regulatsioonist, mis põhjendas S.i. i kaebuse, leidis kohus, et kaebaja nõue on kaotanud aktuaalsuse ja tähenduse. Vastustaja tõlgendus „mõistliku koguse“ arvus käesolevas asjas oli väär ning seega kohus tunnistas vastustaja toimingu õigusvastaseks ja rahuldas kaebuse. Kuid kohus leidis, et vastustaja toiming ei ole intensiivselt rikkunud kaebaja õigusi ja see rikkumine ei ole toonud kaebajale negatiivseid tagajärgi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. S.i. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 5000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt võeti kaebajalt 08.11.2006 Tartu Vanglasse saabumisel ära kõik värvipliiatsid, viltpliiatsid ja sulepead, mis ta oli ostnud Pärnu Vanglas, kus need olid tal kogu aeg kambris. Jäeti ainult 6 sulepead, kuigi üheski seaduses ei ole kirjas pliiatsite, viltpliiatsite ja sulepeade arvu. Kaebajale piisab tema kohtuasjade tõttu 6 sulepeast ainult 2 nädalaks. Kui kaebaja kirjutaks avalduse, saaks ta asju laost võtta 1 kuu jooksul, kuna vangistusseaduse kohaselt lahendatakse avaldused 30 tööpäeva jooksul. Kui vahetada kuut sulepead või pliiatsit 1 kord kuus, võiks joonistada pilti terve aasta. Ükski seadus joonistamist või kirjutamist ei piira. Vangla peaks, vastupidi, organiseerima joonistusringe ja näitusi, tulema kinnipeetavatele vastu. Kaebaja ei saanud kambris 3 joonistada, ei saanud alla kirjutada värvilistele postkaartidele, ei saanud enne uut aastat saata lähedastele joonistusi, mida ta varem alati tegi. Kõikide paragrahvide, eetika- ja moraalipõhimõtete rikkumise eest, liigse närvitsemise, stressi ja ebamugavuse eest tühjas kambris, poolte ebavõrdsuse ja kaebaja eraelu rikkumise eest, inimväärikuse kitsendamise eest soovib kaebaja moraalse kahju hüvitamist PS § 25 alusel, kuna tegemist oli otsese mõnitamisega.
2. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant vastavalt HKMS § 31 lg 1 kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on rikutud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb S.i. ile tagastada HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla 05.12.2006 kirja nr E1/2786 tühistamist. Viimasega selgitati kaebajale kambrisse lubatud kirjutusvahendite piirangut kuuele ühikule. Halduskohus määratles 08.01.2007 määrusega kaebuse esemeks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes kaebajale kirjutusvahendite kambrisse mittelubamises. Kaebaja nõustus sellise määratlusega ning vaidlustatud otsusega tema nõue ka rahuldati. Kaebaja ei avaldanud, et kirjutusvahendite arvu piiramisega tekitati talle kahju ega esitanud sellekohast nõuet. Tulenevalt HKMS § 34 lg 3 ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Tartu Halduskohtu otsusega rahuldati S.i. i kaebus ning tunnistati Tartu Vangla toiming – kambrisse lubatud värvipliiatsite, pastapliiatsite, viltpliiatsite arvu piirang kuuele tükile õigusvastaseks. Seega rahuldati apellandi kaebus täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlus välja mõista Tartu Vanglalt 5000 krooni talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta tähelepanuta. Apellant ei ole halduskohtus nõudnud temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Seega ei ole tal võimalust esitada sellist taotlust ka apellatsioonkaebuses, kuna HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Juhul, kui isik leiab, et mingi õigusvastase toiminguga on talle tekitatud mittevaralist kahju, on tal võimalik seda nõuda eraldi haldusmenetluses, kui sellist nõuet ei ole esitatud koos nõudega toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi