) § 15 lg 4 ja justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 87 kinnitatud „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele isikutele muuhulgas järgnevate esemete ja ainete omamise vanglas: 1.10 Mobiiltelefonid, digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) ja neid imiteerivad esemed, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta; 1.25 Aroomi eritavad esemed ja ained, v.a isikliku hügieeni vahendid; 1.26 Kontoritehnika; 1.31 Riidepuu. Kaebuse kohaselt on kaebaja Tartu Vanglas alates 14.02.2007, mil talt võeti ära printer ja sülearvuti. Seoses 01.03.2007 käskkirja nr 1-3/17 kehtestamisega Tartu Vangla direktori poolt võeti ära ka mälupulk ja TV-kaart. Kaebaja on taotlenud nimetatud esemete tagastamist, kuid vangla on taotlusele vastanud eitavalt. Kaebaja väitel on nimetatud esemete keelamine ebaproportsionaalne ning õigusvastane. Kaebaja on täitnud kõiki juhiseid nimetatud tehnika kasutamisel ning ei ole ohtu seadnud vangla julgeolekut. Kaebaja vajab sülearvutit võõrkeele õppimiseks, religioosse muusika kuulamiseks ning mängude, nagu kabe ja male, mängimiseks. Vaidlustatud käskkiri 1-3/17 on õigusvastane ka punktide 1.10 ja 1.26 osas, mis keelavad printeri, sülearvuti ning sinna kuuluvate mälupulga ja TV vaatamise kaardi. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla poolt kaebajale viirukiküünalde ja riidepuu keelamise. Kaebaja märgib, et kohtulahendiga haldusasjas nr 3-621/04 on lahendatud riidepuu kambrisse võimaldamise küsimus ning ka seaduseandja ei ole keelanud nimetatud eset kinnipeetavale. Samuti on kohtulahendiga haldusasjas 3-309/04 õigusvastaseks tunnistatud viirukiküünalde mittelubamine kaebajale. 2. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. 2 Vastuväidete kohaselt on alates 01.02.2007 kehtima hakanud vangistusseaduses tehtavate muudatustega seaduseandja määratlenud nende asjade omadused, mille alusel saab üht või teist eset keelatuks pidada.
lg 2 kohaselt on sätestatud kinnipeetavale muuhulgas keelatud esemed ja ained, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. Tartu Vangla on kehtestanud 01.03.2007 käskkirjaga nr 1-3/17 Tartu Vanglas kinnipeetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. Tartu Vangla ei kitsenda teatud esemete ja ainete keelamisega ühegi kinnipeetava õigusi, piirangute seadmisel on arvestatud vangla julgeolekut tervikuna. Direktori käskkirja näol on tegemist üldkorraldusega, mis on kindlaks määratud kindlale subjektide ringile – kõigile Tartu Vanglas kinnipeetavatele isikutele, antud juhul ei ole tegemist üksikjuhtumit reguleeriva haldusaktiga. Riidepuu ei ole vanglas vajalik ese, sest kinnipeetaval on kambris riiete hoidmiseks nagi. Riidepuu on vanglas ohtlik, kuna sellega võib kahjustada vangla vara ja tekitada kaaskinnipeetavatele kehavigastusi. Samuti on viirukiküünlad vanglas keelatud esemeks, kuna tugeva aroomi tõttu häirivad viirukiküünlad vanglaametnike tööd ja teisi kinnipeetavaid. Keelatud esemeteks on vanglas ka arvuti, printer, TV-kaart ja mälupulk. Tartu Vanglas puudub spetsialist, kes oleks võimeline kontrollima arvutis olevat infot ja välja selgitama, kas selles on seadeid, mis võimaldavad infot vastu võtta või edastada. Samas, kui ei ole arvutit, ei ole võimalik kasutada iseseisvalt mälupulka ja printerit ning TV-kaarti. Kaebajal on olemas raadio ja teler. R.K. l on loetav käekiri ning ta saab kaitsta oma õigusi kohtus ja vanglas, esitades käekirjalisi taotlusi ja kaebusi. HALDUSKOHTU LAHEND
§-ist 62, mille kohaselt vangla juhtkond peab tagama kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Mis puutub aroomiainetesse ja selle halba mõjusse kaaskinnipeetavatele ning vanglaametnikele, siis vangla kirjalikust vastusest nähtuvalt on selline väide oletuslik. Viirukiküünalde keelamine kaebajale on ebaõige ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi religioonialasele tegevusele. Samas on jõustunud kohtulahendiga nimetatud küsimus lahendatud 3 ning kohus luges kaebaja õigusi rikkuvaks asjaolu, kui kaebaja on sunnitud õiguste rikkumise kaitseks samas küsimuses, vangla uue samalaadse toimingu korral, kohtu poole pöörduma. Samuti on jõustunud kohtulahendiga lahendatud kaebaja poolt vaidlustatud plastmassist riidepuu äravõtmise ja kambrisse mittelubamise küsimus (haldusasi nr 3-621/04, jõustunud 11.07.2005). Kohus on tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu 27.07.2004 läbiotsimise käigus kaebajalt riidepuu äravõtmise ning kohustanud Tartu Vanglat tagastama riidepuu. Kohus on asunud seisukohale, et riidepuu omamine kambris ei ohusta vangla julgeolekut ning selle äravõtmine vangla administratsiooni poolt ei ole proportsionaalne toiming ega ole eesmärgipärane. Samuti ei ole riidepuu keelatud esemete hulgas uues redaktsioonis sätestatud Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) §-is 641 keelatud esemete ja ainete loetelus. Kohus märkis, et riidepuu on kaebajalt ära võetud kaebaja saabudes Tartu Vanglasse 14.02.2007, mil ei olnud kehtestatud ka käskkirja 01.03.2007 nr 1-3/17, millele vastustaja on viidanud, mille p 1.31 kohaselt on keelatud esemeks vanglas riidepuu. Kaebaja õigusi rikub asjaolu, kui kaebaja on sunnitud õiguste rikkumise kaitseks samas küsimuses, vangla uue samalaadse toimingu korral samadel põhjendustel kohtu poole pöörduma. Asja materjalide kohaselt on R.K. taotlenud varasemalt (24.12.2003) sülearvutit kambrisse ning Tartu Vangla on kaebajale selle ka võimaldanud. Pärnu Vanglas viibides on kaebaja kasutuses olnud nii sülearvuti kui printer. Kaebaja arvutiprogrammi on kontrollitud ning vastustaja poolt ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja oleks arvutiprogrammi kasutamisega rikkunud vangla julgeolekut või sisekorraeeskirja nõudeid. VSKE § 641 p 10 kohaselt on keelatud esemeks mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, s. h raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Antud juhul ei ole tõendatud asjaolu, et kaebaja sülearvuti kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, kaebaja sõnutsi on kaebaja arvutit kontrollitud, lisades tõendusmaterjalina kaitsepolitsei vastavad dokumendid, ning arvutil on turvakleebised, mistõttu on kontrollitav, kas kinnipeetav on tehnika avanud ning püüdnud sinna seadeid paigaldada, et infovahetust teostada. Kuni nimetatud asjaolu pole tõendamist leidnud, ei saa kaebaja kasutuses olnud arvutit pidada keelatud esemeks VSKE § 641 p 10 mõistes. Vastustaja väide, et vanglal puudub spetsialist, kes oleks võimeline kontrollima arvutis olevat infot ja välja selgitama, kas selles on seadeid, mis võimaldavad infot vastu võtta ja edastada, ei ole motiveeritud põhjus kaebajale sülearvuti keelamiseks. Samuti ei ole usutav arvuti keelamine kaebajale elektriseadmete põhjusel. Tartu Halduskohus on haldusasjas 3-43/05 (jõustunud 13.06.2005) lahendanud R.K. kaebuse, mis puudutas sülearvuti äravõtmist. Kohus on tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu kaebajalt sülearvuti äravõtmise kohta ning leidnud, et sülearvuti äravõtmisel kinnipeetavalt, mis on kord vangla direktori loal antud soodustusena, ei saa olla karistuslikku iseloomu, nimetatud toiming peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. Antud juhul on sülearvuti kaebajalt ära võetud põhjusel, et sülearvuti on keelatud VSKE § 641 p 10 alusel ja puudub spetsialist, kes kontrollib arvutis olevat infot. Seega on kaebajalt õigusvastaselt ära võetud sülearvuti. Sülearvuti puhul on kaebaja pidanud oma õiguste kaitseks veekord samas küsimuses pöörduma kohtu poole, mis on kord juba jõustunud kohtulahendiga lahenduse leidnud. Kuna printer on kaebajalt ära võetud 14.02.2007 ja vastustaja on liigitanud printeri keelatud kontoritehnika alla, mis on sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelu p 1.26 (käskkiri nr. 1-3/17 01.03.2007), leidis kohus, et printer on kaebajalt ära võetud enne 01.03.2007, mistõttu pole õige vastustajal viidata 01.03.2007 kehtestatud käskkirja sätetele. Samuti ei ole põhjendatud printeri mittelubamine vangla väitel, et puuduvad kontoritehnika hoidmiseks nõuetekohased tingimused ning vastav elektrivarustus. Vastustaja on kirjaliku vastuse viimases lauses viidanud, et vangla ei pea vajalikuks põhjendada TV-kaardi, printeri ning mälupulga andmisest keeldumist, kuna ilma arvutita puudub võimalus neid iseseisvalt kasutada. Kohus leidis, et kuna nimetatu ei ole vastustaja poolt põhjendatud, siis ei ole arusaadav keeldumise põhjus.
lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavaid 4 aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus loetletud, tingimuseks peab olema, et keelatud ese ja aine ohustab inimese ja vangla julgeolekut või sobib eriti vara kahjustamiseks. Antud juhul ei ole tõendatud, et mälupulk, printer ja TV-kaart on vangla julgeolekut ohustavateks esemeteks, mistõttu on vastustaja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud kaebajale printeri, TV-kaardi ja mälupulga andmisest. Kohus lähtus menetluskulude väljamõistmisel asjaoludest, et kohus on rahuldanud kaebuse pooles ulatuses ning HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, seega pidas kohus põhjendatuks kaebaja kasuks välja mõista antud haldusasjas menetluskulu õigusabi eest 1000 krooni. Kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, on esitanud kohtule omakäelise mahuka seisukoha kohtuistungil ning kaebuse ettevalmistamist esindaja poolt ning tunniajalist kohtuistungit ei saa hinnata 6000-le kroonile. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. R.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 25.05.2007 otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirja nr 1-3/17 peale osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ning menetluskulude väljamõistmiseks ning uue otsuse tegemist, millega apellatsioonkaebus täielikult rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et haldusakt on antud seadusega (
Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. PS §-ist 3 lg 1 tulenevalt tähendab see täitevvõimu jaoks kohustust järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte ületada. Tartu Vanglal puudus volitus omal algatusel kitsendada kinnipeetavate õigusi suuremal määral kui seadusandja poolt sätestatud. Käskkirjas viidatud õigusnormid ei anna Tartu Vanglale volitust kinnipeetavate õigusi seadusandja määratust laiemalt piirata. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid (Riigikohtu lahend 24.12.2002 nr 3-4-1-10-02). Tartu Vangla on rikkunud PS § 87 p 6, mis sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning sama põhimõtet ministrite määruste suhtes kordavat PS § 94 lg 2. Viidatud normid piiravad ka madalama astme täitevvõimu ametnikke, kes seadusandlikku õigust enda kätte haaravad (Riigikohtu lahend 20.12.1996 nr 3-4-1-3-96). Sisuliselt Tartu Vangla käskkiri kordab VSKE § 641 sätestatud, v. a käesoleva vaidluse esemed. Tartu Vangla on vaidlusaluses käskkirjas riidepuu (käskkirja p 1.31), viirukiküünalde (käskkirja p 1.25), printeri (käskkirja p 1.26), mälupulga ja TV-kaardi (käskkirja p 1.10) keelamisega ületanud volitusi.
lg 4 volitab vanglat keelama täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad
§-is 15 lg 2 sätestatud tingimustele. Vangla direktoril on antud sätte alusel õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ohustavad julgeolekut, vaidlusalused esemed (riidepuu, viirukiküünaiad, printer, mälupulk ja TV-kaart) ei ohusta vangla julgeolekut ja ei vasta
§-is 15 lg 2 sätestatud tingimustele ning on seega käskkirjas keelatud õigusvastaselt. See, et vaidlusalused esemed ei ole ohtlikud ega ohusta vangla julgeolekut, on tõendatud nii varasemate jõustunud kohtuotsustega kui ka põhjendatud Tartu Halduskohtu vaidlustatava otsuse motiividega. Kuna käskkirjaga on vaidlusalused esemed keelatud, siis rikub see kaebaja õigusi. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kohtu järeldus, et haldusakt Tartu Vangla poolt on antud pädevuse piires, kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas ning puudub alus tunnistada õigusvastaseks kaevatava käskkirja p. 1.10, 1.25, 1.31 ja 1.
§-iga 15 lg 2. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-ile 81 kannavad Tartu Vanglas kinnipeetavad vangla riietust, mille hoidmiseks ei ole riidepuud vaja, mistõttu riidepuu on kambris mittevajalik ja üleliigne ese. R.K. le kambrisse viirukiküünalde keelamise tunnistas kohus õigusvastaseks tuginedes
§ile 62, mille kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Samas on alust kahelda R.K. budismi tõsiseltvõetavuses, kuna R.K. le on esitatud süüdistus 2006 Murru Vanglas kaaskinnipeetava tapmise organiseerimises. Käesoleval ajal kehtiv VSE § 641 p 12 keelab kinnipeetavatele küünlad ja selles osas seadus erandeid ette ei näe. Küünalde kambrisse mittelubamine ei piira kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamist, kuna Tartu Vanglal on olemas kirik, kus on võimalik küünlaid põletada, s. h ka viirukiküünlaid. Arvuti on keelatud VSE §-iga 641 p 10, s. o samal põhjusel, miks ei ole vanglas lubatud mobiiltelefonid. Arvestada tuleb seejuures, et arvuti ei ole keelatud mitte ainult apellandile, vaid kõigile kinnipeetavatele ning käesoleval ajal ei ole vanglal veel võimalik tagada kontrolli, et kinnipeetavate elukambritesse antavate arvutitega ei edastataks ega võetaks vastu informatsiooni. Arvuti juurde kuuluv tark- ja riistvara on ilma arvutit omamata mittevajalik. Mittevajalikke asju aga, nagu eespool öeldud, hakatakse kasutama mittesihtotstarbeliselt, muutudes vanglat ja vanglas viibivate isikute julgeolekut ohustavaks. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele tagatud arvuti kasutamise võimalus arvutiklassis ja vangla pakub arvutiõpet. Samuti töötatakse välja võimalust lubada tulevikus kinnipeetavatele isiklikke arvuteid ka elukambrisse; 2) on õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt apellant R.K. on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning tema poolt õigusabile tehtud kulutused ei ole mõistlikud ega vajalikud. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-ile 15 lg 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut.
lg 3 kohaselt kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning sama paragrahvi lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega oli Tartu Vangla direktoril olemas volitusnorm 01.03.2007 käskkirja nr 1-3/17 andmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.