3-07-107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-107 Haldusasi K.K-L kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti haldusaktide peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K-L apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – K.K-L Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- K.K-L esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) PRIA kontrollaruande nr 060076-70-054 tühistamist osas, millega tuvastati kaebaja poolt kohustuste täitmata jätmine põldude 5 ja 18 osas; 2) PRIA 15.12.2006 vaideotsuse nr 12-14/226 tühistamist; 3) PRIA 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 tühistamist osas, millega vähendati kaebajale väljamaksmisele kuuluvat ühtset pindalatoetust. Kaebuse kohaselt esitas K.K-L PRIA-le 19.05.2006 pindalatoetuse taotluse nr 11006701009, taotledes ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ning keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust kokku 22-le erinevale põllule. Ühtset pindalatoetust taotles K.K-L kõikidele põldude loetelus esitatud põldudele, kokku 252,39 hektarile. 16.08.2006 - 22.08.2006 toimus K.K-L majandusüksuses kohapealne kontroll, mille käigus kontrolliti põllumajandusmaa toetusõiguslikkust ning seda, kas põldudele sätestatud nõuded on täidetud. Kontrolli käigus tuvastati, et põldude nr 5 ja 18 osas oli rohumaa niitmata või karjatamata. Inspektor tuvastas, et niite kvaliteet oli halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud. Kuna visuaalselt hinnates ei saanud pidada niitmise kohustust nõuetekohaselt täidetuks, siis anti eelnimetatud põldudele puudusekood KKP3-K. K.K-L esitas PRIA-le vaide, millega vaidlustas kontrollaruande nr 060076-70-054, põldude nr 5 ja 18 osas nende niitmata jätmise kohta, kuna põllud olid niidetud uue niidukiga. Põldude nr 20 ja 21 osas, milliseid ei loetud toetuskõlbulikeks seal kasvavatest ohakatest tulenevalt, kaebuse esitaja vaiet ei esitanud. PRIA jättis 15.12.2006 vaideotsusega nr 12-14/226 vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et kuigi rohumaaviljeluse standart näeb ette rohumaa niitmist
- juuliks ja niite äravedu või hekseldamist, ei kirjelda standart niite kõrgust, mistõttu niite kvaliteet ei saanud oluliselt põldudel erineda.
- PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuvastas inspektor põldude nr 5 ja 18 osas, et midagi on neil põldudel üritatud teha, kuid nendel põldudel oli niite kvaliteet halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- veebruari 2007 otsusega K.K-L kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse nr 796/2004 artikkel 30 lg 2, et põllumajandusliku maatüki kogupindala mõõtmisel võetakse arvesse tegelikult kasutatav ala. Mitu aastat niitmata ja umbrohtunud rohumaa ei kuulu tegelikult kasutatava maa hulka. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 39) §-ile 2 lg 1, põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 51) §-ile 3 lg 1 p 1 ja põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 49) §-ile 3 lg 1 võib pindalapõhiseid toetusi taotleda heas põllumajanduslikus korras olevale maale. 2 Määruse nr 39 § 2 lg 3 ja määruse nr 49 § 2 lg 1 kohaselt peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne
- juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt
- juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud, samuti peab visuaalselt olema tuvastatav, et maa ei ole jäetud harimata. Põldude nr 5 ja 18 osas tuvastas inspektor, et põldudel oli niite kvaliteet halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud, mistõttu ei saanud visuaalselt hinnates pidada niitmise kohustust nõuetekohaselt täidetuks, mistõttu antigi nimetatud põldudele puudusekood KKP3-K (rohumaa on niitmata või karjatamata). Standardi nõudeid hinnatakse lähtuvalt taotleja poolt pindalatoetuse taotlusel märgitud maakasutusest ning taotlevatest toetuse liikidest. Kui maa on kasutuses püsirohumaana, millel kasvatatakse heintaimi, siis kontrollitakse niitmise nõude täitmist, mitte ei hinnata heade põllumajandus- ja keskkonnanõuete vastavust rajatud kultuuri või mustkesa osas. Antud juhul on kaebuse esitaja majandusüksuses hinnatud niitmise standardit. Täidetav standart on rohumaa niitmine või karjatamine ning nimetatud standardi rikkumine väljendub puudusekoodi KKP3 kirjelduses – rohumaa on niitmata või karjatamata. Inspektor hindas, kui suurel alal ilmnesid puudused ja lähtudes kaalutlusõigusest ning põhimõttest, et karistuse suurus peab olema proportsionaalne tuvastatud rikkumisega, märkis eelnimetatud põldude osas rikkumise raskusastmeks kerge rikkumine. Puudus KKP3 on eelnimetatud põldudele märgitud lähtuvalt heade põllumajandus- ja keskkonnanõuete rikkumisest ja see on objektiivne puudus, mis ei sõltu sellest, milliseid tegevusi on taotleja põldudel teinud. Kui konkreetse põllu pinnal avastatakse nõude rikkumine, omistatakse vastav puudus põllule tervikuna. Kuigi kontrollaruandesse võib lisaks puudusekoodile märkida ka põhjuse, mille alusel inspektor nii otsustas, ei ole see kohustuslik. Vaidlustatud kontrollaruanne koostoimes PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 1-3.11/375 tagab haldusakti motiveerituse ning faktilise kui ka õigusliku aluse äratoomine tagab kontrollitavuse nõude järgimise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- K.K-L esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada halduskohtule esitatud kaebus. Apellant ei vaidlusta kohtuotsust osas, milles leiti, et toetuse vähendamine 4333.90 krooni ulatuses on õiguspärane. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) peavad Euroopa Komisjoni
- aprilli 2004 määruse nr 796/2004 artiklist 48 tulenevalt kontrollaruandes olema kajastatud kohapealse kontrolli sisuks olevad nõudmised, tulemused, õigusaktid ja standardid, mille suhtes leiti rikkumine. Analüüsiosas, milles hinnatakse rikkumise olulisust iga õigusakti või standardi suhtes, tuleb märkida kriteeriumite raskus, ulatus, püsivus ja korduvus. Viidatud määruse artiklist 41 b ja c tulenevalt sõltub rikkumise raskus eelkõige rikkumise tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase standardi eesmärki. Rikkumise ulatuse määramisel võetakse arvesse asjaolu, kas rikkumisel on kaugemale ulatuv mõju või piirdub see majandi endaga. Kontrollaruandes märke tegemine, et põllud on niitmata raskest või kergest hooletusest tulenevalt, ei vasta määruse artiklis nr 769 toodud põhjenduse ulatusele. Eeltoodud määruses küllaltki detailselt kirjeldatud motiveerimise nõude eesmärgiks on välistada kontrollijate motiveerimatute väidete esitamine, et kaitsta toetuse taotleja õigusi. Vastuväite esitamiseks peab taotleja teadma, miks niide on loetud halvaks. Määruse nr 767 artiklist 41 c tuleb rikkumist hinnata läbi standardi eesmärgi. Vastustaja ja kohus on jätnud käsitlemata põllumaa niitmise ja karjatamise eesmärgi; 2) tagavad Euroopa Nõukogu määruse nr 1782/2003 artikli 5 kohaselt liikmesriigid, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige põllumajandusmaa, mida ei kasutada enam tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Standardina käsitletav rohumaa niitmise 3 või karjatamise teostamine
- juuliks ei ole eesmärk, vaid vahend rohumaa võsastumise vältimiseks ning sellest kriteeriumist lähtudes tuleb hinnata niite või karjatamise kvaliteeti. Apellandi põldudel tehtud niide välistab maade võsastumise. Eeltoodut kinnitas ka kontrollaruanne, milles niidetud põldude osas võsastumise ohtu ei tuvastatud. Kui eesmärk on täidetud, siis saab niite lugeda teostatuks. Standardi eesmärgi käsitlemata jätmine tähendab seda, et haldusakt on antud kaalutlusveaga. Seega ei tugine otsus toetuste mittemaksmise osas põldudele nr 5 ja 18 kehtivale õigusele; 3) on kohus põldude 21 ja 22 osas fotosid uurinud, kuid põldude 5 ja 18 osas jäeti need tähelepanuta; 4) luges kohus toetuse vähendamise põldude 21 ja 22 osas õiguspäraseks ja tugines Euroopa Komisjoni
- aprilli 2004 määruse nr 796/2004 artiklile 30 lg 2, mis sätestab, et põllumajandusliku maatüki kogupindala mõõtmisel võetakse arvesse tegelikult kasutatav ala, mitu aastat niitmata ja umbrohtunud rohumaa ei kuulu tegelikult kasutatava maa hulka. Harimata põldude osas toetusi ei maksta, kuid sellise rikkumise korral vähendatakse ka haritud rohumaade osas makstavat toetust. Põldude nr 21 ja 22 osas puudub vaidlus nende suhtes toetuste maksmisest keeldumise osas, vaidlus on toetuse vähendamise suuruse üle; 5) vähendatakse Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004 artikli 138 lg 1 kohaselt kõnealuse aasta jooksul ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui halduskontrolli või kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja Komisjoni määruse (EÜ) nr 769/2004 artikli 2 p 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 3 %, kuid mitte üle 30 % kindlaksmääratud pindalast. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et mistahes rikkumiste korral vähendatakse toetust kahekordse väärtuse võrra. Euroopa Komisjoni määruse 1973/2004 artikkel 138 lg 1 alusel toimub vähendamine vaid mõõtmistulemustest lähtuvalt. Võrdlus toimub deklareeritud ja tegelikult mõõdetud põldude vahel. Seega ei tulene seadusest seisukoht, et põllud nr 21 ja 22 tuli jätta mõõtmata, kuna olid umbrohtunud. Sellise käsitluse korral tuleks kahekordset vähendamist rakendada kõikide põldude osas, kus tuvastati niitmata jätmine; 6) nähtuvalt vastustaja poolt esitatud dokumentidest ja selgitustest on toetuse vähendamine 4333.90 krooni ulatuses arusaadav ja selles osas apellant ei vaidlusta kohtuotsust.
- PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) peab vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-ile 2 lg 3 rohumaa olema vähemalt üks kord enne
- juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Määruse nr 39 § 2 lg 3 sätestab, et nõutud tegevusi (niitmine või karjatamine, niite koristamine või hekseldamine) peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Seega oli apellant kohustatud ühtse pindalatoetuse saamiseks määruses sätestatud nõudeid täitma kogu 252,39 ha-l. Kuna PRIA tuvastas kohapealse kontrolli käigus, et osad põllud on hooldamata, siis oli apellant õigustatud saama toetust osaliselt vastavalt PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjale nr 1-3.11/375; 2) on standard rohumaa niitmine või karjatamine ning nimetatud standardi rikkumine väljendub puudusekoodi KKP3 kirjelduses - rohumaa on niitmata või karjatamata. Isegi kui põld on niitmata osaliselt, omistatakse puudusekood KKP3 nimetatud põldudele, millel rikkumine tuvastati, tervikuna. Seega on kaebuse esitaja põldudel, millele omistati puudesekood KKP3, rikkunud niitmise või karjatamise nõuet. Kontrollaruanne nr 060076-70-054 vastab määruse (EÜ) 796/2004 artiklis 28 toodud nõuetele. Puudusekoodi kirjeldusest on üheselt aru saada, 4 millist nõuet on taotleja põllul rikkunud. Kuna määrus nr 39 § 2 lg 3 näeb ette ühtse pindalatoetuse saamise nõudena rohumaa niitmise hiljemalt
- juuliks, siis lähtub PRIA toetuste eraldamisel asjaolust, kas vastavad nõuded on täidetud või mitte. Ainuke nn standard rohumaadel ei saa olla teostada põllumajanduslikke tegevusi viisil, et välistada maade võsastumise. Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ehk rohumaa korrashoiu standard sätestab, et rohumaad tuleb niita või karjatada. Niitmist ja karjatamist tuleb hinnata Eesti oludes tavapäraselt põllumajanduses teostatavast niitmise või karjatamise viisist lähtuvalt. Nõuetekohase niitmisena ei saa käsitleda seda, kui maha lõigatakse vaid kõrte tipud. Niitmise tavapärasest arusaamast lähtuvalt tuleb niitmist teostada võimalikult maapinna lähedalt; 3) ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber kontrollaruandes tuvastatud asjaolud. PRIA kohapealse kontrolli tulemusi kinnitavad ka apellandi majandusüksuses tehtud fotod; 4) on kõikide vaidlusaluste põldude osas PRIA kasutanud kaalutlusõigust ja lähtunud põhimõttest, et karistuse suurus peab olema proportsionaalne tuvastatud rikkumisega vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 66 lg 1, mistõttu märgitigi põldudele nr 5 ja 18 kerge rikkumine, põllule nr 9 raske rikkumine ning põldudele nr 21 ja 22 omistati puudus „põld ei ole kontrolli aastal toetusõiguslik“; 5) pidi apellant teadma, miks põldudele nr 5 ja 18 niitmise puudus omistati, sest 13.11.2006 PRIA-le esitatud vaides tunnistab apellant ise ebakvaliteetse niite teostamist; 6) võetakse Komisjoni määruse (EÜ) nr 769/2004 artikli 30 lg 2 kohaselt põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kuna kohapealne kontroll tuvastas, et põld nr 21 ja põld nr 22 on harimata ja võsastunud, siis olid need põllud nõuetele mittevastavad ja neid põlde ei mõõdeta; 7) tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest nr 1973/2004 artikli 138 lõikest 1, et taotleja ühtse pindalatoetuse summat vähendatakse lisaks leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui pinna erinevus moodustab 3-30% kindlakstehtust pinnast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus muutmata. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, taotles K.K-L : 1) PRIA kontrollaruande nr 060076-70-054 tühistamist osas, millega tuvastati kaebaja poolt kohustuste täitmata jätmine põldude 5 ja 18 osas; 2) PRIA 15.12.2006 vaideotsuse nr 12-14/226 tühistamist; 3) PRIA 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 tühistamist osas, millega vähendati kaebajale väljamaksmisele kuuluvat ühtset pindalatoetust.
- Taotluse kohta tühistada PRIA kontrollaruanne nr 060076-70-054 osas, millega tuvastati kaebaja poolt kohustuste täitmata jätmine põldude 5 ja 18 osas, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et vaidlustatud kontrollaruanne ei ole haldusakt HMS § 51 mõistes. Seega on halduskohus ebaõigesti menetlenud kontrollaruande tühistamise kaebust. Tegemist on ametiisiku toiminguga, mille tulemusena on koostatud kontrollaruanne nr 060076-70-
- Asjaolu, et kontrollaruannet arvestatakse hiljem toetuse määramise otsuse tegemisel, ei muuda kontrollaruannet haldusaktiks. Kontrollaruandes fikseeritakse muuhulgas kohapealse kontrolli tulemused, s. o fikseeritakse reaalne olukord ning seda võidakse tõendina arvestada toetuse määramisel või võidakse ka vajadusel läbi viia täiendav kontroll. Samas aga, kuna kaebaja on oma kaebuses esitanud ka nõude tühistada PRIA 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375, mille 5 tegemisel on lähtutud kontrollaruandest nr 060076-70-054, siis läbi tühistamiskaebuse on vajalik ja võimalik hinnata kontrollaruande nr 060076-70-054 õiguspärasust või õigusvastasust.
- Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaebaja leidnud, et kontrollaruanne nr 060076-70-054 on õigusvastane põldude 5 ja 18 osas, sest ta ei jätnud nimetatud põldude osas oma kohustusi täitmata. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kontrollaruande nr 060076-70-054 koostamisel on rikutud Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 48 (põhjendatuse nõuet ja ulatust) ja artiklist 41 c tulenevat nõuet hinnata rikkumist läbi standardi eesmärgi. Vastustaja väite kohaselt on kontrollaruande nr 060076-70-054 õiguslikuks aluseks Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikkel
- Nimetatud artikkel paikneb III jaotises „Kontrollid„ II peatükis“ Abikõlblikkuskriteeriumite kontrollid“ II jaos „Kohapealsed kontrollid“ I alajaos „Üldsätted“. Apellandi väite kohaselt on kontrollaruande koostamisel rikutud Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit
- Nimetatud artikkel paikneb III peatükis „Nõuetele vastavusega seotud kontrollid“ III jaos „Kohapealsed kontrollid“. Kuna vastustaja väite kohaselt, samuti ka kontrollaruandest nr 060076-70-054 nähtuvalt, kontrolliti põllumajandusmaa toetusõiguslikkust (s.o toimus kohapealne abikõlblikkuskriteeriumide kontroll), siis peab kontrollaruanne vastama Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 28, mitte aga artiklis 48 sätestatule. Vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 28 lg 1 iga käesoleva jaotise alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis võimaldab läbi viidud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Eelkõige märgitakse aruandes järgmist: a) kontrollitud toetuskavad ja taotlused; b) kohalolnud isikud; c) kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslike maatükkide mõõtmiste tulemused ja kasutatud mõõtmismeetodid; d) leitud loomade arv ja liik ning vajaduse korral kõrvamärgise number, registrikanded ja kanded veiste infotehnoloogilises andmebaasis ja mis tahes kontrollitud alusdokumentides, kontrollide tulemused ja vajaduse korral eritähelepanekud individuaalsete loomade ja/või nende identifitseerimiskoodi suhtes; e) kas põllumajandustootjat teavitati eelnevalt külastusest ja sellisel juhul kui pikalt ette; f) märked mis tahes spetsiifiliste kontrollimeetmete kohta, läbi viimiseks individuaalsete toetuskavade kontekstis; g) märked edasistest võetavatest kontrollimeetmetest. Kontrollaruanne nr 060076-70-054 vastab Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 28 nõutule. PRIA on teavitanud apellanti leitud rikkumistest ja andnud kaebajale võimaluse märkuste ning vastuväidete esitamiseks. Nagu eelnevalt märgitud, apellandi väite kohaselt ei vasta kontrollaruanne põldude nr 5 ja nr 18 osas viidatud Euroopa Komisjoni määrusele eelkõige seetõttu, et aruandes ei ole käsitletud standardi eesmärki (s. o rohumaa niitmise või karjatamise teostamise
- juuliks eesmärki) ning seetõttu on kontrollaruanne kaalutlusvigadega. Eelnevalt asus ringkonnakohus juba seisukohale, et vaidlustatud kontrollaruanne ei ole haldusakt vaid toiming, sest selles fikseeritakse kohapealse kontrolli tulemus. Seega ei saa kontrollaruannet teha kaalutlusõiguse alusel ning see ei saa olla kaalutlusvigadega. Kontrollaruandes võivad olla vead kohapealse kontrolli toestamisel (näit ebaõige mõõtmine, vead olukorra fikseerimisel jms), kuid antud juhul ei ole apellant 6 tõendanud aruandes selliste vigade olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ise esitanud tõendeid selle kohta, et kohapealse kontrolli teostamise ajal olid põllud nr 5 ja 18 teises seisukorras, kui see on fikseeritud PRIA poolt läbiviidud kontrolli tulemusel koostatud kontrollaruandes. Samuti on apellant eelnevalt ka ise vaides PRIA-le möönnud, et niide põldudel nr 5 ja 18 oli halb, kuid süüdi oli selles niiduk, mis ei purustanud kõiki kõrsi.
- Põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 2 lg 3 kohaselt peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne
- juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud; hiljemalt
- juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud; nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Seega oli toetuse saamisel standardiks rohumaa niitmine või karjatamine ning apellant oli kohustatud ühtse pindalatoetuse saamiseks määruses sätestatud nõudeid täitma 252,39 ha (s, o pind, millele ta taotles ühtset pindalatoetust). Nimetatud standardi rikkumine väljendub puudusekoodi KKP3 kirjelduses rohumaa on niitmata või karjatamata. Kaebuse esitaja on põldudel, millele omistati puudesekood KKP3, rikkunud niitmise või karjatamise nõuet. Üldiste puuduste koodid on lisatud kontrollaruandele nr 060076-70-054 ning seetõttu pidi kaebaja aru saama, mida märge puudusekood KKP3 endas sisaldab. Iseenesest on õige apellandi väide, et ei ole kehtestatud standardit selle kohta, kui pikad võivad olla niitmise järgselt põllul kõrred, kuid samas peaks niitmine vastama ikkagi tavapärasele arusaamisele niitmise mõistest ning niitmisega ei ole tegemist, kui jäetakse suures osas rohi kasvama. Samuti on õige apellandi väide, et üheks niitmise või karjatamise eesmärgiks on vältida põldude võsastumist, kuid kaheldamatult ei saa see olla ainuke eesmärk. Lisaks sellele on toetuste andmise eesmärgiks vältida põldude võsastumist just nõutud tegevuste abil (s. o niitmine või karjatamine) ning ei toetata seda, kui põldusid lihtsalt võsast puhastatakse. Asja materjalidest nähtuvalt sai apellant aru, miks põldudele nr 5 ja 18 niitmise puudus omistati, sest 13.11.2006 PRIA-le esitatud vaides tunnistab apellant ise ebakvaliteetse niite teostamist.
- Kuna kontrollaruandes nr 060076-70-054 õiguspäraselt omistanud põldudele nr 5 ja 18 puudusekood KKP3-K, siis sellest tulenevalt on õiguspärane ka PRIA 15.12.2006 vaideotsus nr 12-14/226 ning halduskohus on selles osas õigesti jätnud kaebuse rahuldamata ja vaideotsuse tühistamata.
- Lähtudes kõigest eeltoodust, on õige PRIA 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375 osas, millega vähendati ühtset pindalatoetust seoses sellega, et põllud nr 5 ja 18 olid
- juuliks niitmata või karjatamata.
- Samuti on PRIA vaidlustatud käskkiri õiguspärane osas, millega põldude nr 21 ja 22 osas toetust vähendati taotletud ja kindlakstehtud pindade vahe kahekordse väärtuse võrra taotletud ja kindlakstehtud pindade erinevuse tõttu 3-30%. Põldude nr 21 ja 22 osas puudub vaidlus nende suhtes toetuste maksmisest keeldumise osas, vaidlus on toetuse vähendamise suuruse üle, s. o vaidlust ei ole selles, et kontrollaruandes nr 060076-70-054 oleks ebaõigesti märgitud põldude nr 21 ja 22 seisukord. Vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 30 lg 2 võib põllumajandusliku maatüki kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardite kohaselt; muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Kuna kohapealne kontroll tuvastas, et põld nr 21 ja põld nr 22 on harimata ja võsastunud, siis olid need põllud nõuetele mittevastavad ja tulenevalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklist 30 lg 2 neid põlde ei mõõdetud. 7 Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 138 lg 1 kohaselt kui halduskontrolli või kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 3 %, kuid mitte üle 30 % kindlaksmääratud pindalast, vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, välja arvatud määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 72 määratletud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Iseenesest õige on apellandi väide, et Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 138 lg 1 alusel toimub vähendamine mõõtmistulemustest lähtuvalt ning võrdlus toimub deklareeritud ja tegelikult mõõdetud põldude vahel. Samas aga mõõdetakse siiski Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklist 30 lg 2 tulenevalt neid põlde, mis on toetusõiguslikud. Lähtudes eeltoodust, on PRIA vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt põldude nr 21 ja 22 osas vähendanud toetust taotletud ja kindlakstehtud pindade vahe kahekordse väärtuse võrra taotletud ja kindlakstehtud pindade erinevuse tõttu 3-30%. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
- Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest. Apellandile oli kontrollaruanne nr 060076-70-054 teatavaks tehtud, seega oli talle kätte antud dokument, millele PRIA 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 andmisel tugineti. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, milliste põldude eest toetust vähendatakse, millisel õiguslikul alusel ning kui suures ulatuses on toetussummat vähendatud. Seega on PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375 vajalikus ulatuses motiveeritud, on kontrollitav ja seetõttu puudub alus selle tühistamiseks.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 8 Viivi Tomson