6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.08.2001.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 1 520 krooni ja 54 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 4 110 krooni ja 84 senti. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest hageja vähendab viivist ja soovib viivise tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 1 519 krooni ja 54 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 040 krooni ja 08 senti. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud 609 krooni ja 84 senti. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, hageja registrikaart, kinnituskiri, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 26.02.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses on hagiga ja viivitusnõudega nõus. Kostja selgitab, et võlgnevus tekkis selletõttu, et polnud kindlat töökohta ja et ta pidevalt viibib vangimajas. Kostja arvab, et saab maksma hakata karistuse ärakandmisel 23.07.2009.a. ja lubab, et maksab ära põhivõla 1 520.54, viivise 1 520.54 ja kohtukulud 250 krooni. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Hageja teatel on ta esitanud kostjale ka ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kokkulepet kohtule esitatud ei ole.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 609 krooni ja 84 senti on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 26. oktoobril 2007.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.