Nimetatud tehing ei riku objektiivses mõttes ühtegi moraalinormi ega ole vastuolus heade kommetega. Müügihind ei ole asjaõigusliku tehingu osa. Poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu tühisus ei tühista asjaõiguslikku lepingut.
§-s 92 lg 3 p 3 sätestatud tehingu tühistamise aluseks olev asjaolu. Lisaks on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine
OÜ A ja OÜ K vahel 19.09.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu alusel võõrandati ajalooline püügiõigus 3 500 000 krooni eest, millest 350 000 krooni on OÜ-le A tasutud. Seega kannaks OÜ A 31.08.2005 tehingu kehtivuse tuvastamise korral kahju 3 350 000 krooni. OÜ A esindaja juhatuse liige A. K võttis OÜ P P hagi õigeks. 2 OÜ A (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas palus teha kohtul õiglane otsus. Pankrotihalduri seletuse kohaselt, kuivõrd tegemist on juriidiliste isikute vahelise tehinguga, siis kannab riisikot müüja, s.o OÜ A, ja seega oleks tehing kehtiv. Kohtul tuleks arvestada ka OÜ A varasemate esindajate seisukohti, mis on küll vastuolulised. A. K on hagi õigeks võtnud, teised esindajad on hagile vastu vaielnud. 3. OÜ K esitas maakohtule hagiavalduse OÜ A ja OÜ P P vastu, paludes kohtul tuvastada OÜ A ja OÜ P P vahel 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu tühisus ning OÜ A ja OÜ K vahel 19.09.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu kehtivus. Kohus liitis OÜ P P ja OÜ K hagid ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ A (juhatuse liige A. K ) 03.10.2005 OÜ-le K notariaalselt tõestatud avalduse OÜ A ja OÜ K vahel 19.09.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu tühistamiseks põhjusel, et OÜ A on püügiõiguse juba võõrandanud 31.08.2005 OÜ-le P P. Seega on käesolevaks ajaks sõlmitud kõnesolevate püügiõiguste võõrandamiseks kaks lepingut, 31.08.2005 ja 19.09.2005, ning esitatud müüja nimel avaldused ka mõlema lepingu tühistamiseks. OÜ K leidis, et eksimus müüdava asja tegelikus väärtuses on asjaolu, mis annab aluse tehingu tühistamiseks. Lisaks on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine
4. OÜ A võttis OÜ K hagi õigeks. OÜ-l A ja OÜ-l P P puudus 31.08.2005 lepingu sõlmimisel õige ettekujutus tegelikust asjaolust – püügiõiguse turuhinnast, ning selline eksimus oli oluline. Eeltoodust tulenevalt eksisteeris
§-s 92 lg 3 p 3 sätestatud asjaolu, mille alusel oli OÜ A õigustatud 31.08.2005 tehingut tühistama. Lisaks on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine
Seega oli OÜ A 19.09.2005 õigustatud käsutama oma püügiõigusi, sh võõrandama need OÜ-le K tegeliku turuhinna, 3,5 miljoni krooni eest.
lg 5 alusel, mille kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kohus oli seisukohal, et asjas ei leidnud tuvastamist OÜ A ega OÜ P P ebamoraalne käitumine lepingu sõlmimisel. PS § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest ja asjaolu, et tehingu väärtus oli teiste isikute arvates liiga madal, ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ja ei ole seetõttu tühine. Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ei ole esitatud asjaolusid ega tuvastatud, et OÜ A ja OÜ P P ei oleks soovinud omandi üleminekut 31.08.2005 OÜ-le P P või oleks selle asemel soovinud midagi muud. Kuivõrd OÜ A ja OÜ P P vahel 31.08.2005 sõlmitud lepingu tühistamisel ei olnud õiguslikku alust, siis on 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise leping kehtiv
Seega on 19.09.2005 ajaloolise püügiõiguse OÜ-le K võõrandamise leping tühine, kuna OÜ A võõrandas talle mittekuuluva õiguse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 järgi eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning
lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus 4 tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
lg 3 p 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Jättes täielikult käsitlemata viite
§-le 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kuna eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) ning OÜ A poolt kohtule esitatud seisukohad neljalt Peipsi- ja Lämmijärvel kalapüügiõigust omavalt ja kalapüügiga tegelevalt äriühingult tõendavad, et nimetatud äriühingud oleksid omandanud OÜ A ajaloolise püügiõiguse seisuga 31.08.2005 hinnaga vahemikus 3-5 miljonit krooni, siis nimetatud ajaloolise püügiõiguse minimaalseks harilikuks väärtuseks
19.09.2005 lepingu kohaselt on OÜ K omandanud OÜ-lt A püügiõigused hinnaga 3,5 miljonit krooni ning 350 000 krooni sellest on müüjale tasutud. 19.09.2005 lepingus kokku lepitud hind ja maksetingimused tõendavad samuti seisukohta, et
tähenduses mõistlik isik ei oleks kõnesolevaid püügiõigusi müünud 150 000 krooni eest. Tuginedes
lg 2 eeldatavalt mõistlikud isikud ei oleks samasuguses olukorras müünud ja ostnud kõnealust ajaloolist püügiõigust 150 000 krooni eest, vaid oleks müünud ja ostnud püügiõiguse oluliselt teistsugustel tingimustel – vähemalt 3 miljoni krooni eest. Seega on 31.08.2005 leping
alusel tühine
lg 1 mõttes.
Seega alates 16.09.2005, mil OÜ P P juhatuse liige B. S sai kätte OÜ A juhatuse liikme G. G teate lepingu tühistamisest, oli OÜ A taas õigustatud käsutama talle kuuluvaid püügiõigusi, sh võõrandama need 19.09.2005 OÜ-le K hinnaga 3,5 miljonit krooni. Olukorras, kus nii müüjat tehingus esindanud A. K kui ka ostja on kuni asja sisulise arutamise lõpuni maakohtus väitnud, et vähemalt 3,5 miljonit krooni maksva püügiõiguse tavaline turuhind
mõttes võiks olla 150 000 krooni, on ilmne, et sellise väite esitajad olid eksimuses müügiobjektiks oleva asja hinna suhtes nii tehingu tegemise ajal kui ka asja kohtuliku arutamise ajal maakohtus. Tulenevalt ülalmärgitust ei ole OÜ P P hagi rahuldamise alusena asjakohane ka kohtuotsuse põhjenduste osa, kus kohus arutleb selle üle, kas ja kuivõrd pidi OÜ P P teadma, et püügiõiguste müügihind 150 000 krooni on ekslik. Kuna on ilmselge, et kõnesolevate püügiõiguste harilik väärtus oli tehingute tegemise ajal ca 3,5 miljonit krooni, siis on nende õiguste hariliku väärtuse hindamine 150 000 kroonile ekslik olenemata sellest, kas hindaja teadis või ei teadnud nende tegelikku väärtust. Sellest ekslikust hinnangust tulenebki tehingu tühisus
lg 3 p 3 alusel, kuivõrd mõlemad pooled olid eksimuses asja hariliku väärtuse osas. Ülal esitatud seisukohta ei kummuta ka kohtu arvamus, et OÜ A puhul on tegemist isikuga, kellelt OÜ P P võis oodata mõistlikku käitumist ja oma ning teise poole majanduslike huvidega arvestamist. Kui nii OÜ A kui OÜ P P olid sügavas eksimuses müüdavate õiguste tegeliku väärtuse osas, ei välista OÜ P P mistahes ootused
Samuti ei olnud ega ole ka praegu OÜ-l P P mingit mõistlikku põhjust eeldada, et ta saab 3,5 miljonit krooni maksva püügiõiguse 150 000 krooni eest.
lg 3 p 3 mõttes tühise tehingu puhul ei ole asjakohane kohtu arutlus sellest, nagu ei peaks müüja juhatuse liikmete vahel kooskõlastamata tegevuse tõttu OÜ P P kui ostja sattuma ebakindlasse olukorda. Ostes asja harilikust väärtusest mitukümmend korda odavamalt, peab professionaalne kalapüüdja VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvestama võimalusega, et selline headele kommetele mittevastav kingitus võidakse seaduse alusel tagasi nõuda ühes kahepoolse restitutsiooniga. 5 Iseenesest on õige kohtu seisukoht, et vaidlustamine peab kaitsma eksijat eksimusega kaasaskäivate halvemuste eest, kuid mitte andma talle teenimatut eelist. Samas on kohus seda seisukohta rakendanud äraspidiselt ning andnud teenimatu eelise püügiõigused „võileivahinnaga“ ostnud OÜ-le P P. Kohtu arutlus „riskitehingust“ jääb täies ulatuses arusaamatuks. Ostes 3,5 miljonit krooni maksva asja hinnaga 150 000 krooni, ei ole ostja riskinud mitte millegi muuga, kui tehingu õigusvastasusest tuleneva tühisuse või tühistamisega. Tulenevalt eeltoodust ei ole asjakohane ka kohtu arvamus, nagu kandnuks eksimuse riisikot OÜ A. Kui
lg 3 p 3 mõttes on eksimuses mõlemad pooled, kes mõlemad on kutseliselt kalapüügiga tegelevad äriühingud, siis ei saa eksimuse riisikot panna müüjale ainuüksi seetõttu, et müüja juhatuse liige oli ja on siiani teadmatuses müüdud asja tegelikust väärtusest. 3,5 miljonit krooni maksva asja müümine 150 000 krooniga ehk tegelikust väärtusest rohkem kui 23 korda odavamalt ei ole ega saa olla vastavuses ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtetega tehingu tegemise ajal. Seega on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine ning sellele järgnenud leping OÜ A ja OÜ K vahel kehtiv olenemata muudest ülalmärgitud seisukohtadest. Apellandid ei jaga kohtu seisukohta abstraktsiooni põhimõttest, mille kohaselt ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus kohustustehingu (käesoleval juhul müügilepingu) kehtivusest; see põhimõte takistab otsuses märgitud kujul apellantidel oma tsiviilõiguste kohtuliku kaitse põhiõiguse realiseerimist. Tühise kohustustehingu puhul peab kohus iga juhtumi puhul hindama ka käsutustehingu õiguspärasust, sest vastasel korral muutuks kohustustehingu vaidlustamine ainetuks hageja õiguste kaitse seisukohalt – asjaõiguslepinguga loovutatu tagasisaamiseks tuleks algatada eraldi menetlus, mis oleks vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilasja kiire, õige ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise põhimõttega. Kuid isegi juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu eespool toodud seisukohaga, kuulub kaevatav otsus tühistamisele. Kuivõrd maakohtu hinnang 31.08.2005 lepingus sisalduvale kohustustehingule on vastuolus materiaalõigusega (eelkõige
§-des 65; 84 lg 1; 86 ja 92 lg 1 ja lg 3 p 3 sätestatuga), tuleb hagi rahuldada vähemalt selles osas.
lg 3 p 3 ja jõudnud järeldusele, et pooled ei olnud müüdava asja väärtuse suhtes eksimuses.
Tehingu hind ega tehingu väärtus ei ole asjaolu tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes, mis saaks olla eksimuse objektiks. Asjaoluks saavad olla muud tegurid, mille alusel hind või väärtus kujuneb, mitte objekti hind ise. Apellandid ei ole põhjendanud, millised asjaolud viisid OÜ A juhatust eksimusse. Nii OÜ A kui OÜ P P näol on tegemist majandustegevuses regulaarselt tegutsevate isikutega, samuti on tegemist isikutega, kes on vastava alaga tegelenud piisavalt kaua, et omada vastavaid kogemusi 6 ja teadmisi, sõlmimaks vaidlusalust lepingut just sellistel tingimustel, nagu see sõlmiti. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-24-04 asunud seisukohale, et
Seega ei saa tehingu tühistamise aluseks lugeda ostuhinna mittevastavust asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). Kui mõlemad lepingupooled on teadlikud lepingu hinnast, siis ei ole tegelikkuse fakte ega asjaolusid moonutatud ning küsimus kokkulepitud hinna suuruses ei ole eksimus tegelikus asjaolus. Tulenevalt eeltoodust ei olnud pooled müügiobjektiks oleva asja hinna suhtes eksimuses. OÜ P P on varem kohtule esitanud tõendeid ja hinnanguid selle kohta, et lubade väärtus müügihetkel jäi lepingus märgitud summa piiresse.
§-s 92 lg 5 sätestatakse, et tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
Kuivõrd müüja peab olema teadlik tehingu objektiks oleva eseme hinnast, siis juhul, kui ta müüb objekti alla turuhinna, kannab müüja sellist hinnas eksimise riisikot. Tulenevalt eeltoodust isegi juhul, kui oli olemas §-s 92 lg 3 sätestatud alus tehingu tühistamiseks, ei saanud OÜ A tehingut nimetatud alusel tühistada, sest müüjana kandis ta eksimuse riisikot. Tuvastatud asjaolude järgi ei saa väita, et üks lepingupool oleks teise suhtes ebaõiglaselt käitunud ning oleks eiratud moraalinorme. Leping allkirjastati osaühingute esindajate poolt ning mõlemad pooled olid teadlikud lepinguga võetavatest kohustustest. Kohus on õigesti jõudnud järeldusele, et asjas ei ole tuvastamist leidnud OÜ A ega ka OÜ P P ebamoraalne käitumine lepingu sõlmimisel. Vaidluse all olev tehing ei riku objektiivses mõttes ühtegi moraalinormi. PS § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest ja asjaolu, et tehingu väärtus oli teiste isikute arvates liiga madal, ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega. Kohus on õigesti hinnanud abstraktsiooni printsiipi, mis alates 1. juulist 2002 on otsesõnu väljendatud ka
§-s 6 lg
järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 7 31.08.2005 lepingust nähtuvalt võõrandati ajalooline kalapüügiõigus 150 000 krooni eest. OÜ P P esindaja on kinnitanud, et eseme väärtuses lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, mille käigus kaaluti kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning eseme väärtus 150 000 krooni väljendab poolte tegelikku tahet. Lisaks on OÜ P P esindaja kinnitanud, et lepingu hinnas kokku leppides lähtusid lepingupooled varasematest samaliigilistes lepingutes kokkulepitud turuväärtusest. Nimetatud väidet kinnitavad OÜ Pootsman PT ja OÜ P P vahel 26.11.2003 (t.l 16-20), OÜ P P ning OÜ G ja OÜ Ki vahel 22.12.2003 (t.l 21-25) ning OÜ K ja OÜ F vahel 16.03.2004 (t.l 2629) sõlmitud ajaloolise püügiõiguse müügilepingud. Eelmärgitud müügilepingute esemeks oli samuti ajalooline kalapüügiõigus 3-l eelneval aastal. Kuigi nende lepingute järgi võõrandatud kalapüügiõiguse maht oli väiksem kui 31.08.2005 vaidlustatud lepingus, saab nakke- või raamvõrkude arvust (milline moodustab lepingutest valdava osa) ja lepingu hindadest järeldada, et eelmiste analoogiliste lepingute turuväärtus oli tunduvalt madalam kui 31.08.2005 sõlmitud lepingus (26.11.2003 lepingus 1 nakke- või raamvõrgu väärtus 31.7 krooni, 22.12.2003 lepingus 1 nakke- või raamvõrgu väärtus 56.25 krooni, 16.03.2004 lepingus 1 nakke- või raamvõrgu väärtus 400 krooni, vaidlustatud 31.08.2005 lepingus 1 nakke- või raamvõrgu väärtus 533 krooni). Kuivõrd
kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (toimunud tehingud), siis ei saa müügihinna kindlakstegemisel lähtuda apellantide viidatud hinnapakkumistest (t.l 38-41). Pealegi ei ole nimetatud hinnapakkumistes lähtutud eelmise kolme aasta kalapüügiõigusest. Apellantide poolt väidetavat mõistlikku hinda 3,5 miljonit krooni eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse (ajalooline püügiõigus) eest ei kinnita ka enampakkumise materjalid (t.l 111-112), kuna enampakkumise objektiks ei olnud ajalooline kalapüügiõigus eelmisel kolmel aastal. Eeltoodu kinnitab, et 31.08.2005 sõlmitud lepingus kokkulepitud eseme väärtus 150 000 krooni vastas turuhinnale ning pooled omasid eseme väärtuses kokku leppides tegelikest asjaoludest õiget ettekujutust. 12.
lg 5 kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis 31.08.2005 OÜ A nimel lepingu selle juhatuse liige A. K majandus- ja kutsetegevuse raames. Sellest tulenevalt pidi A. K olema teadlik ajaloolise kalapüügiõiguse turuhindadest ning isegi kui eeldada, et ta oleks olnud eksimuses, pidi ta müüjana kandma eksimuse riisikot. Sellisel juhul aga ei saa sama lepingupool tehingut tühistada ning ka seetõttu ei ole apellatsioonkaebused põhjendatud. Siinjuures väärib märkimist ka asjaolu, et ringkonnakohtu istungil kinnitas apellandi esindaja, et OÜ A esindaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kõike vajalikku eseme väärtuse kindlakstegemiseks. Ka see asjaolu kinnitab, et juhul, kui esineks eksimus, kannaks eksimuse riisikot OÜ A ning tal puuduks seaduslik alus tehingu tühistamiseks. 13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31.08.2005 leping ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine
Apellantide väide, et juhul kui puudub alus lepingu tühistamiseks eksimuse tõttu, oleks see tühine heade kommete vastasuse tõttu, on ekslik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel lepingupooltel on õigus leppida kokku, millise hinnaga kaup või teenus müüakse ning asjaolu, et kauba väärtus on teiste isikute arvates liiga madal, ei tähenda, et tehing oleks vastuolu heade kommetega ja seetõttu tühine. Apellantide poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt ei saa väita, et lepingupooled oleksid käitunud teineteise suhtes ebaõiglaselt või et vaidlusalune leping oleks ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ja taunitav. Lisaks märgib ringkonnakohus, et
kohaldamine tuleb kõne alla vaid neil juhtudel, kui konkreetne tühistamise eriregulatsioon puudub, kuid moraalinorme on jämedalt eiratud muul põhjusel. Käesoleval juhul on apellandid tuginenud vaid eksimuse koosseisule ning nimetatud asjaolu välistab
8
§-s 6 lg 4 tõlgendamisest ei ole asjakohane. Eksimus müügihinnas ei tähenda seda, et eksiti ka omandi üleandmise kokkuleppe sõlmimises. Kuivõrd 31.08.2005 leping on kehtiv (nii kohustus- kui käsutustehing), siis ei saanud OÜ A 19.09.2005 eelnevalt võõrandatud ajaloolist kalapüügiõigust uuesti võõrandada ning apellantide taotlus tuvastada 19.09.2005 lepingu kehtivus, on põhjendamatu. 16. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega tuleb apellantide apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta nende kanda. OÜ P P taotleb apellantidelt õigusabikulude 17 700 krooni väljamõistmist. Apellandid vastustaja õigusabikulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja õigusabikulud 17 700 on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb võrdsetes osades OÜ-lt A (pankrotis) ja OÜ-lt K välja mõista. Andra Pärsimägi Egon Konsand 9 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.