sätteid, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
lg.6 sätestatu 5 ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Äriruum on majandus – või kutsetegevuses kasutatav ruum. Kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu – ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Elu – ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. Elu – ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele; 2) üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil; 3) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud; 4) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik – õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest.
kohaselt on tühine kokkulepe, mis seab eluruumi üürilepingu sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega.
kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel, Ž R poolt tunnistatud ulatuses, summas 30 021.90 krooni põhivõlga, 4 645.63 krooni viiviseid, 4 310.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid. Kohus luges tõendatuks, et Ž R, olles korteri, aadressil: xxx, Püssi linn, üürnikuks ja korteriomandi, aadressil: xxx omanikuks oli kohustatud Püssi Linnavalitsusele tasuma nimetaud korterite eest üüri – ja kommunaalteenuste tasu õigeaegselt. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Püssi Linnavalitsuse ja Ž R vahel oli korteri, aadressil: xxx , üürileping sõlmitud tähtajaga viis aastat enne võlaõigusseaduse kehtimahakkamist, nimetatud üürilepingut pikendatud ei olnud, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et korteri, 6 aadressil: xxx , üüri – ja kommunaalteenuste võlg tuleb Ž Rt välja mõista osaliselt, ainult üürilepingu kehtivuse aja eest. Vastu tuleb võtta Püssi Linnavalitsuse osaline loobumine hagist, kuna kohtule esitatud kirjalikest tõenditest oli näha, et Püssi Linnavalitsus oli teadlik Ž R ümberkolimisest teisele aadressile peale üürilepingu tähtaja lõppemist ja aktsepteeris seda, mis väljendus üüri arvestamises ainult ühele inimesele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Ž R kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.