) § 230 lg. 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue moraalse kahju osas on paljasõnaline ja tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub kostja OÜ Seko KHV maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi apellandi suhtes rahuldamata. Apellant ei olnud süüdi korteris 81 tekkinud kahjustustes, mille põhjustas korteris 89 toimunud avarii. Apellant teostas x asuvas majas püstikute vahetamist ning tal oli vastav leping korteriühistuga. Sisendid korteritesse on tehtud kõikjal ühtemoodi vastavalt paigalduseeskirjadele, mis kajastub ka lõppaktis. Tööde teostamise leping oli sõlmitud korteriühistuga. Korteriühistu pole veeavariis apellanti süüdistanud, ta isegi ei teavitanud apellanti avariist, mille tõenduseks on korteriühistu juhataja Vladimir Dronovi selgituskiri apellandile. Apellandil puudub juriidiline suhe x korteritega 81, 85 ja 89, kuna ta pole seal korterisiseseid töid teostanud. Avarii tegelikuks põhjustajaks on korteri 89 omanik, kes teostas korterisisese torustiku remonti ja seda täielikult ebapädevalt. Remondi käigus ühendas ta lahti korterisisese jäiga torustiku. Avarii käigus murdusid nii sooja kui külma vee torustikud samaaegselt, mis annab tunnistust sellest, et lahtiühendatud torustikule, nii sooja- kui külmaveetorule on rakendatud füüsilist jõudu korraga. Sooja- ja külmaveetorusid ei saa korraga lahti ühendada, vaid ikka järjekorras. Ka oma raskuse all lahtiühendatud toru ei purune. Seega on mõlemale torule rakendatud füüsilist jõudu korraga. Korteri 89 omanik kutsus välja hooldefirma, kes avarii ka likvideeris. Korteriomanik tasus avarii likvideerimise eest ise hooldefirmale, kelleks oli PLM Hooldus. Samuti tasus ta korteri 85 korteriomanikule kahjutasu 15.000 krooni. Kui korteri 89 omanik poleks tunnetanud oma süüd avarii põhjustajana, siis poleks ta ka tasunud nii hooldefirmale kui korteri 85 omanikule kahjutasu, vaid oleks pöördunud korteriühistu juhatuse poole. Asjaolu, et korteri 89 omanik oli süüdi, nähtub ka kohtule esitatud materjalidest. Korteriühistu poolt on kohtule esitatud I. Bergile saadetud kiri, millest nähtub, et asja on arutatud korteriühistu juhatuse koosolekul 6
) § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas, nii et selles osas tuleb otsus jätta muutmata. Ülejäänud – varalise kahju hüvitamiseks 86.922 krooni väljamõistmise – nõuet lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mis tingib selles osas tehtud otsuse tühistamise ja tsiviilasja saatmise uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ühtlasi tuleb tühistada otsus ka kohtukulude jaotamise osas.
1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka paragrahvi 1. lõikes nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
4 kohaselt, kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et varalise kahju hüvitamiseks esitatud nõude osas ei ole maakohus otsust olulises ulatuses põhjendanud ega ole täiel määral täitnud ka eelmenetluse ülesandeid. Tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik 8 kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest apellatsioonikohtu otsuses suures mahus uute asjaolude tuvastamise korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud poolte võimalust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Ka eelmenetluse täitmata ülesandeid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses täita, sest see võib kaasa tuua hagi aluseks olevate uute asjaolude esiletoomise ja nende tõendamiseks uute tõendite esitamise, see ei ole aga kooskõlas apellatsioonimenetluse sisu ja eesmärgiga. Kuna rikkumine puudutab kostjate vastu solidaarselt esitatud varalise kahju hüvitamise nõuet, tuleb otsus tühistada mõlema kostja suhtes.
1 p. 2 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama muuhulgas hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ehk hagi alust. Hageja tõi oma kahe kostja vastu solidaarselt esitatud varalise kahju hüvitamise nõude alusena esile järgmised faktilised asjaolud:
1 punktide 1 ja 3 kohaselt eelmenetluses muuhulgas välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Selleks võib kohus
3 kohaselt nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli, samuti pidada § 398 lg. 1 kohaselt eelistungina korraldava kohtuistungi. Maakohus pidas asjas küll mitu korraldavat istungit, kuid ühelgi neist ei käsitletud vaidluse sisu ning ühelgi neist ei teinud kohus hagejale ettepanekut oma nõuet selgitada ega täpsustada. Ka muus vormis ei ole kohus hagejalt selgitusi küsinud. Maakohus on jätnud eelmenetluse ülesande täitmata.
1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta: otsuses ei ole tuvastatud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole analüüsitud esitatud tõendeid, ei ole kvalifitseeritud pooltevahelisi õigussuhteid ega tuvastatud ka nende puudumist. Samuti ei nähtu otsusest kohtu hinnangut poolte esitatud faktiväidetele. Maakohus pidas võimalikuks hagi OÜ SEKO KHV suhtes rahuldada, ilma et oleks tuvastanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ning kvalifitseerinud nimetatu ja hageja vahelise õigussuhte. Maakohus leidis otsuses, et Tatjana Gorbacheva korteris lõhkesid plastmassist külma- ja kuumaveetorud, mistõttu vesi ujutas üle selle korteri ja tungis läbi lagede alumistesse korteritesse. Samuti tuvastas kohus, et
1 p. 1 ja 3, mille kohaselt kohus selgitab eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja menetlusosaliste seisukohad hageja nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, ei teinud kohus kostjale ettepanekut vastata sellele hageja poolt esiletoodud väitele, et kostja korteris aset leidnud veeavarii põhjuseks oli veetorustiku süsteemi rikkumine ehk veetoruühenduste murdmine tema korteris viibinud isikute poolt. Ometi on sel asjaolul vaidluse lahendamise seisukohalt oluline tähtsus, sest korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg. 1 p. 1 kohustab korteriomanikku hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Selle sätte rikkumisega teise korteriomaniku omandi kahjustamine võib olla vastutuse aluseks, millest rikkuja saab vabaneda, kui tõendab, et rikkumine oli vabandatav (KOS § 11 lg. 3). Maakohtu otsus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada Tatjana Gorbacheval vastutuse tekkimist või sellest vabanemist hagejal tekkinud kahju eest. Maakohtu otsus ei vasta seadusele ka tõendite analüüsi puudutavas osas. Kohus viitas otsuses Nora Kasemaa ekspertiisibüroo aktidele nr. 708 ja 727, märkimata sõnaselgelt, et ei käsitle neid eksperdi antud arvamustena. Kolleegium leiab, et osundatud tõendeid ei saa käsitleda eksperdi arvamustena, nagu kohus neid eelduslikult käsitles, kuna tõendid ei vasta kehtiva
32. peatüki ega aktide koostamise ajal kehtinud
20. peatüki nõuetele. Tegemist võib vastavalt
2 lausele 2 olla eriteadmistega isiku arvamustega, mis on hinnatavad dokumentaalsete tõenditena, kohus ei ole neid aga niisugustena hinnanud. Kohus on otsuses refereerinud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr. 727, kirjeldades aktis veetorustiku avarii põhjustena märgitut, ilma et oleks andnud kirjeldatud seisukohtadele mingit hinnangut või teinud nendest mingeid järeldusi. Otsuses refereeritut ei ole seostatud asjas tähtsate asjaoludega. Et kohus hagi OÜ SEKO KHV suhtes rahuldas, siis võib üksnes arvata, et kohus pidas põhjendatuks aktis märgitut, nagu oleks see töövõtja teinud torude väljavahetamise käigus ebakvaliteetset tööd.
lõikes 1 sätestatud põhimõtte kohaselt peab kohus esitatud tõendeid hindama seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Niisugune hinnang eeldab ka tõendi kvaliteedi hindamist. Maakohtu 10 otsusest ei nähtu, et kohus oleks osundatud tõendeid vastavalt seaduse nõuetele hinnanud. Nii saab eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse sisuks olla selgitus niisuguste asjas tähtsate asjaolude kohta, mis nõuavad eriteadmisi. Eespoolosundatud aktist nr. 727 nähtub, et akti koostajal on palutud kindlaks teha kostja Tatjana Gorbacheva korteri üleujutamisega põhjustatud kahjustuste ulatus ja rahaline suurus (tl. 48). Niisuguse küsimuse lahendamiseks vajatakse ehitusalaseid eriteadmisi. Akti koostaja on aga asunud tuvastama, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel on majas mingeid töid teinud, samuti on ta teinud järeldusi kohal käinud avariibrigaadi akti alusel ja asetleidnud avarii asjaolude kohta (tl. 51). Tegemist on õiguslike küsimustega, milleks ehitusasjatundjal pädevus puudub. Mis avarii põhjustesse puutub, siis ei sisalda akti järeldus tehnoloogia rikkumise kohta mingit põhjendust; akt ei sisalda fotosid ega skeeme ja selle järeldused on sedavõrd ebamäärased, et nende alusel ei ole võimalik tuvastada avariijärgset faktilist olukorda kostja korteris. Miks kohus siiski pidas vajalikuks aktis märgitu otsuses refereerida, otsusest ei selgu. Kohus ei ole otsuses vastanud ka OÜ SEKO KHV poolt aktide kohta esitatud vastuväitele, et nimetatut ei ole avarii põhjuste uurimise ja aktide koostamise juurde ei kutsutud. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ebapiisav esiletoomine või ebapiisav tõendamine võiksid iseenesest anda aluse hagi rahuldamata jätmisele. Arvestades aga asjaolu, et maakohus on vaatamata esiletoodud asjaolude ebamäärasusele ja ebapiisavusele ning tõendamise puudustele pidanud võimalikuks hagi ühe kostja suhtes rahuldada, ilma et ta oleks hageja tähelepanu hagi puudustele juhtinud või teinud hagejale ettepanekut täiendavaid tõendeid esitada, oleks apellatsiooniastmes hagi rahuldamata jätmine hageja suhtes ebaõiglane. Arvestades asjaolu, et maakohus rahuldas kahe kostja vastu solidaarselt esitatud hagi ühe kostja suhtes täielikult, kuigi hagi rahuldamise alust ei ole otsuses piisavalt põhjendatud, siis tuleb otsus varalise kahju hüvitamise nõude osas tühistada täielikult vaatamata sellele, et hageja ei ole Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsust apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Hageja selgituse kohaselt ei vaidlustanud ta Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsust üksnes seetõttu, et tema hagi rahuldati ühe kostja suhtes täielikult ja tema jaoks ei ole oluline, kumb kostjatest talle kahju hüvitab. Ka Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsus ei ole eespooltoodust tulenevalt seaduse kohaselt põhjendatud. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.