Obsah (4)

§ 51§ 98§ 53§ 50

3-05-302 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-302 (endine nr 3-559/2005) Haldus

) § 51 lõike 4 punkti 1 rikkumise kahtlusega ning palus uurida nimetatud toote pakkumise vastavust

-s sätestatule. 2. Sideamet andis 26.11.2004.a käskkirja nr 1-4.6/04/42 „Kaebuse lahendamine“, millega rahuldas Tele2 kaebuse ja tegi kuluarvestuse ja tariifide osakonnale ülesandeks teha Elionile ettekirjutus tasumäära peatamiseks, nõudega viia teenus Sõbranumber vastavusse

§ 51lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetega.

3. Sideamet tegi 08.12.2004.a Elionile ettekirjutuse nr 1.9-1-KTO/04/100, millega peatas Elioni teenuse Sõbranumber tasumäära rakendamise kuni vastavusse viimiseni

§ 51lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetega.

1. Elion esitas 27.12.2004.a vaide Sideameti 26.11.2004.a käskkirja ja 08.12.2004.a ettekirjutuse peale ning taotles nende kehtetuks tunnistamist.
2. 18.02.2005.a tegi Sideamet vaideotsuse, millega rahuldas Elioni vaide ning tunnistas oma 26.11.2004.a käskkirja nr 1-4.6/04/42 „Kaebuse lahendamine“ ja 08.12.2004.a ettekirjutuse nr 1.9-1-KTO/04/100 kehtetuks ning otsustas Tele2 23.09.2004.a kaebuse uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus hiljemalt 31.03.2005.a.
3. 31.03.2005.a andis Sideamet uue käskkirja nr J.1-1/79 „Kaebuse lahendamine“, millega rahuldas Tele2 kaebuse ja tegi Sideameti kuluarvestuse ja tariifide osakonnale üleandeks teha Elionile ettekirjutus Sõbranumbri tasumäära peatamiseks ja vastavusse viimiseks

§ 51

lõike 4 punktiga 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määruse nr 313 „Püsiliini-ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika“ § 8 lõikes 2 punktis 4 sätestatud nõuetega. Käskkirjas leiti, et Sõbranumbrile tehtavad kõned konkurentsivõimet ja esitati alljärgnevad põhjendused: kahjustavad teiste ettevõtjate 1) Telefoniteenuse tasu koosseisu on lülitatud allahindlus, mis viib alates

1. minutist Sõbranumbrile tehtavate kõnede keskmise tasumäära madalamaks võrgusiseste kõnede pikaajalistest keskmistest kogukuludest. Alla pikaajalise keskmise võrgusisese kõne kogukulu müümine näitab selget ohtu, et võrgusisene kõne läheb alla omahinna olukorras, kus Elion osutab võrgusisest kõnet kulude piiril. See kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telefoniteenuse turul, kuna teistel ettevõtjatel on raskendatud võrguteenuseid ostes jaeteenustega konkureerida ning järelikult on nende konkurentsivõimet kahjustatud. 2) Kuna Sõbranumbrile tehtavad kõned kuuluvad telefoniteenuse hulka, on Sõbranumbrile tehtavate kõnede eest võetavad tasumäärad telefoniteenuse tasu koosseisus. Sõbranumbri keskmine tasumäär on alates
2. minutist madalam Elioni pikaajalistest keskmistest võrgusisese kõne kuludest, alates
3. minutist madalam võrgusisese kõne pikaajalistest keskmistest võrgukuludest ja alates
4. minutist madalam sidumisteenuse tasudest. Tulenevalt eespool toodust on telefoniteenuse tasu koosseisu lülitatud allahindlus. Võttes arvesse allahindluse olemasolu telefoniteenuse tasu koosseisus ning kuna võrguteenuseid ostes on teistel operaatoritel konkureerimine Elioni telefoniteenusega raskendatud, siis kahjustab võrgusisese kõne tasumäära lülitatud allahindlus teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telefoniteenuse turul. Seega rikub Elion Sõbranumbri pakkumisel

§ 51lõikes 4 punktis 1 sätestatut.

2 3) Kuna antud juhul Sõbranumbrile tehtavate kõnede eest võetav tasu läheb

1. minutist madalamaks kui sidumisteenuse tasumäär, siis ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse määruse 313 §8 lõikes 2 punktis 4 sätestatud nõue, sest kui juba kohu teenuse tasumäär on alla sidumisteenuse tasumäära, siis on ka selle teenuse üks kulukomponent „võrgusisese kõne keskmised kulud“ alla sidumisteenuse tasumäära ja ei ole täidetud nõue, et transferhinna tasumäär on võrdne sidumisteenuse tasumääraga. Kuna Sõbranumbrile tehtavate kõnede eest võetav tasu on alandatud alates
2. minutist madalamaks sidumisteenuse tasumääradest, siis sellega rikub Elion Sõbranumbrile tehtavate kõnede osutamisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 313 § 89 lõiget 2 punkti
4. 08.04.2005.a tegi Sideamet ettekirjutuse nr J.1-40.KTO/10, millega kohustati Elioni lõpetama Sõbranumbrile tehtavate kõnede pakkumisel

§ 51

lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määruse nr 313 „Püsiliini-ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika“ § 8 lõikes 2 punktis 4 sätestatud nõuete rikkumine.

1. 03.05.2005.a esitas Elion Tallinna Halduskohtule kohtule kaebuse, milles taotleb Sideameti 31.03.2005.a käskkirja nr J.1-1/79 (edaspidi Käskkiri) ja 08.04.2005.a ettekirjutuse nr J.140.KTO/10 (edaspidi Ettekirjutus) tühistamist.
2. Tallinna Halduskohtu 06.05.205.a määrusega võetu Elioni kaebus menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse kohaselt kuulub käesolevas asjas kohaldamisele

, kuigi

muutus elektroonilise side seaduse jõustumisega 01.01.2005.a kehtetuks. Elektroonilise side seaduse § 192 alusel kehtivad

-st tulenevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused kuni 31.12.2005.a. Kaebaja on seisukohal, et

§ 51

sätestatud tasu regulatsioon kujutab endast põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piirangut. Ettevõtlusvabadust saab piirata üksnes seaduse alusel. Sidemet saab sekkuda Elion tasudesse üksnes

-ga reguleeritud ulatuses. Muude teenuste tasud kontrollimisele ei kuulu.

ei reguleeri tasumäärasid ehk tariife. Erinevate tariifide rakendamine on kooskõlas direktiivi 98/10/EC artikliga 17 ja selle 2 lõikes osundatud direktiivi 90/387/EEC lisaga 2. Kontrollida saab vaid telefoniteenuse tasu. Telefoniteenuse tasumäärad ja kulukomponendid kogumis on kooskõlas

nõuetega. Käskkiri ja Ettekirjutus on vastuolus õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtetega, kuna Sideamet on varasemalt rahuldanud Elioni vaide samas asjas. Sideamet andis uue käskkirja ja tegi ettekirjutuse samadel alustel, mille osas Elioni kaebus rahuldati. Kaebaja leiab, et Sideamet tuvastas allahindluse ebaõigesti. Oluline ei ole see, kas Sõbranumbrile tehtavate kõnede tasumäärad on kulupõhised, vaid kas seaduse tasandil reguleeritud teenuse tasu ehk telefoniteenuse tasu on kulupõhine. Sideamet ei ole tuvastanud telefoniteenuse tasu koosseisu allahindluse lülitamist, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet. Sideameti järeldused on vastuolulised, Sideameti põhjendustest lähtuvalt ei ole rikkumine aset leidnud. Sideamet väidab Käskkirja lk 10, et iga telefoniteenuse alaliigi tasu tuleb seaduse mõttes kontrollida eraldi. Käskkirjast ja Ettekirjutusest nähtuvalt on Sideamet kontrollinud telefoniteenuse alaliigina telefonivõrgusisest kõnet. Seega on Sideameti käskkiri ja Ettekirjutus vastuolus Sideameti järeldustega. Sideamet sekkus üksikute kõnede – Sõbranumbrile – tehtavate kõnede tasumääradesse, kuigi leidis ise, et

ja Vabariigi Valitsuse 04.12.2000.a määrus nr 398 „Üldkasutava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava 3 telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded“ võimaldavad tal sekkuda üksnes telefoniteenuse alaliikide tasumääradesse, milleks on antud juhul võrgusisene kõne. Vastavalt Sideameti Käskkirja punktis 6.3 esitatud andmetele teostas Sideamet võrgusisese kõne kasumlikkuse analüüsi ja tubastas, et võrgusisest kõnet ei osutata alla omahinna. Kuna võrgusisese kõne kulud on tuludega kaetud, siis ei ole Sideameti enda põhjendustest lähtuvalt tegemist allahindlusega ning seega ei esine võrgusisese kõne teenuse puhul

§ 51lõike 4 punkti 1 rikkumist.

Elion ei kahjusta teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telefoniteenuse turul. Sideamet pole analüüsinud, kas vaadeldavad kõne tasumäärad mõjutavad telefoniteenuse turgu selliselt et konkurentidel puudub võimalus telefoniteenuse turul konkureerimiseks ega tuvastanud ka teiste ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamist. Konkurentsivõime kahjustamist on vaid oletatud. Käskkirja väide nagu rikuks Elion Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määruse nr 313 „Püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika“ § 8 lõike 2 punkt 4 nõudeid on ebaõige. Elion müüb ettevõttesiseselt võrguressurssi täpselt sama hinnaga, mis ta müüb teistele ettevõtjatele. Ettekirjutusest ei selgu, kui palju peaks Elion oma tasumäärasid tõstma, et

§ 51lõike 4 punkti 1 rikkumist ei esineks.

Elion leiab, et sellega on rikutud haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 sätteid. 11. Vastustaja leiab, et

§ 98lõike 1 kohaselt saab Elioni õiguste piiramine toimuda ettekirjutuse kaudu.

Kaebuse esitaja pole selgitanud, kuidas käskkiri tema õigusi rikub või vabadusi piirab.

annab Sideametile õiguse kontrollida tasude kehtestamise menetluskorda ja nõudeid tasudes kajastatud kulude arvestusele ja eristamisele ning tasude suurust. Sõbranumbrile helistamine on võrgusisene kõne, mis kuulub telefoniteenuse alla ja mille tasumäärad kuuluvad telefoniteenuse tasu koosseisu. Seega ei oma tähtsust tasumäärade (tariifide) ja tasude erastamine. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas kaebuse esitaja tõlgendus, mille kohaselt omades õigust kontrollida tasude kehtestamise korda ning tasu koosseisu, puudub Sideametil võimalus kontrollida konkreetsete telefoniteenuse lahenduste hinnakujundust. Vabariigi Valitsuse määrus nr 398 on kehtestanud alaliigid, millisteks telefoniteenus jaguneb. Igat eraldi müüdavat telefoniteenuse alaliiki tuleb seaduse mõttes kontrollida eraldi, kuna telefoniteenuse alaliikide koos vaatlemine ei tagaks seaduse eesmärgi saavutamist vaba konkurentsi soodustamisel.

§ 51

sõnastusest ja mõttest tuleneb, et hinnakontrolli rakendatakse telefoniteenuse tasu koosseisule ehk ka tasumääradele. Elioni väidet, et tulenevalt

§ 53

ja Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määrusest nr 312 „Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kantud kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika“ peab telefoniteenuse tasu olema kulupõhine, ei saa pidada korrektseks, kuna need sätted näitavad, milliste teenuste tasude kohta kehtestatakse kuluarvestuskohustus, mitte hinnakontroll. Käskkirja punktis 3 on Sideamet asunud seisukohale, et allahindluseks tuleb lugeda tasumäära, mis osutub madalamaks tavapärasest tasumäärast. Sõbranumbrile helistamisel on kehtestatud järgmised tasumäärad: normaalajal 22 senti/minut, soodusajal 18 senti/minut ja öösel 9 senti/minut ning alates 10./

1. minutist on kõned tasuta. Elion rakendab võrgusisestele kõnedele järgmiseid tasumäärasid: normaalajal 34 senti/minut, soodusajal 28 senti/minut ja öisel ajal 14 senti/minut. Kuna Sõbranumbrile helistamise tasumäärad on madalamad võrreldes Elioni võrgusisese kõne tavapärase tasumääraga, käsitleb Sideamet neid tasumäärasid allahindlusena, mis on lülitatud telefoniteenuse tasu koosseisu. 4 Vastustaja leiab, et on ilmselge, et olukord, kus OTE staatust omav äriühing pakub teenuseid hinnaga, millega teistel analoogilise teenuse pakkujatel ei ole majanduslikel põhjustel võimalik teenuseid pakkuda, on tegemist nii konkurentsivabadust kahjustava tegevusega. Kuna 96% telefoniteenuse osutajate teenusetarbijatest on Elioni võrgus, peavad telefoniteenuse osutajad ostma sidumisteenuseid Elionilt. Olukorras, kus Elioni sidumisteenuse tasumäärad on kõrgemad kui Elioni enda poolt oma klientidele pakutavad telefoniteenuse jaehinnad, siis puudub teistel telefoniteenuse osutajatel võimalus konkureerida, kaotamata kliente või kandmata kahju. Nimetatud olukord kahjustab oluliselt teiste teenuste osutajate konkurentsivõimet. Kuna Elion konkurendid osutavad teenust valdavalt Elioni telefonivõrgu baasil, siis on nad oma teenuse hinnakujunduses otseselt sõltuvad Elioni poolt nõutavate sidumisteenuste tasumääradest. Lõpptarbijatele teenuse otsutamiseks on Elioni konkurentidel reeglina vajalik Elioni sidumisteenuse ostmine. Sideamet on tuvastanud, et Elioni konkurentidel ei ole majanduslikel kaalutlustel võimalik pakkuda klientidele teenust, mis on odavam, kui on ettevõtte enda poolt Elionile tasutav sidumisteenuse tasu. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Sideameti järeldused on oletuslikud, vastuolulised, Sideameti põhjendustest lähtuvalt ei ole rikkumine aset leidnud. Sideamet on seisukohal, et igat telefoniteenuse alaliiki, sh Sõbranumbri tasumäärasid tuleb seaduse tähenduses eraldi kontrollida. Paketid on telefoniteenuse alaliigi koosseisus ja telefoniteenuse alaliigi tasumäär on telefoniteenuse tasu koosseisus. Elion kahjustab juba praegu teiste teenuse osutajate konkurentsivõimet seetõttu, et teistel ei ole võimalik hetkel pakkuda samaväärset, mitte sarnast, paketti. Tele2 ei saa osutada Elioni Sõbranumbriga analoogseid soodustusi kandmata kahju, kuna Elion pakub Sõbranumbritele helistamise näol jaeteenust tarbijatele madalama tasumääraga kui seda on sidumisteenuse tasumäär. Vastustaja on seisukohal, et Käskkiri ja Ettekirjutus ei ole vastuolus õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtetega. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et Sideameti 08.04.2005.a ettekirjutus nr J.1-40.KTO/10 tuleb tühistada. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. 12.1 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele

, kuigi

muutus elektroonilise side seaduse jõustumisega 01.01.2005.a kehtetuks. Vastavalt elektroonilise side seaduse § 192 kehtivad

-st tulenevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused kuni 31.12.2005.a. Elion on Sideameti 29.11.2004.a käskkirjaga nr 1-3/271 tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks 2005.a aastaks Eesti Vabariigi territooriumil üldkasutatava telefoniteenuse üldkasutatava sidumisteenuse ja üdlkasutatava püsiliiniteenuse turgudel. 12.2 Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kuna 18.02.2005.a tegi Sideamet vaideotsuse, millega rahuldas Elioni vaide ning tunnistas oma 26.11.2004.a käskkirja ja 08.12.2004.a ettekirjutuse kehtetuks, siis ei saanud Sideamet anda samas asjas uuesti välja käskkirja ja ettekirjutust, põhistades seda samade motiividega, mis kehtetuks tunnistatud käskkirja ja ettekirjutuse puhul. HMS § 85 punkti 1 kohaselt on haldusorganil vaiet sisuliselt lahendades õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed ning punkti 2 kohaselt teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. 5 Sideameti 18.02.2005.a vaideotsusest nähtub üheselt ja selgelt, et peale Sideameti oma 26.11.2004.a käskkirja ja 08.12.2004.a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise on vaideotsuses ette nähtud uue otsuse tegemine hiljemalt 31.03.2005.a Tele2 poolt 23.09.2004.a esitatud kaebuse asjas vastavalt

§-le 100. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et kehtima jääb ainult tema suhtes tehtud tühistamistaotlus, vaid pidi arvestama ka sellega, et Tele2 kaebus ei ole lõplikult lahendatud ja asjas tehakse uus otsus ning antakse välja uus haldusakt. Elion oli 18.02.2005.a vaideotsusest teadlik, mistõttu ei saanud Sideameti 31.03.2005.a käskkiri ega 08.04.2005.a ettekirjutus olla kaebuse esitaja jaoks ootamatu ega üllatuslik. Tele2 kaebuse lahendamine Sideameti poolt oli vastavalt

§-le 100 Sideameti pädevuses ning kaebuse esitaja oli teadlik asja uuest otsustamisest haldusorgani poolt. Seega ei ole uute haldusaktide väljaandmine Sideameti poolt vastuolus hea halduse põhimõtetega ega saa kahjustada kaebuse esitaja õiguspärast ootust. 12.3 Kaebuse esitaja on vaidlustanud nii Sideameti 31.03.2005.a käskkirja kui 08.04.2005.a ettekirjutuse. Käskkirjaga kohustas Sideameti peadirektor kuluarvestuse ja tariifide osakonda tegema Elionile ettekirjutuse Sõbranumbrile tehtavate kõnede tasumäära rakendamise peatamiseks ja nõudega viia Sõbranumbrile tehtavate kõnede tasumäärad vastavusse

§ 51

lõikes 4 punktis 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määruse nr 313 „Püsiliini-ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika“ § 8 lõikes 2 punktis 4 sätestatud nõuetega. Kohus leiab, et kaevatava käskkirja näol on tegemist halduse siseaktiga, mis ei riku kaebuse esitaja õigusi. Käskkirjaga on Sideameti peadirektor lahendatud Tele2 kaebuse ja teinud Sideameti kuluarvestuse ja tariifide osakonnale ülesandeks ettekirjutuse koostamine. Vastustaja leiab õigesti, et Elioni õiguste piiramine saab toimuda ettekirjutuse kaudu.

§ 98

lõike 1 kohaselt on Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalvet teostaval volitatud ametnikul õigus teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi õigusrikkumise lõpetamiseks või teatud toiminguteks, kui järelevalve teostamise käigus on avastatud

, muude õigusaktide või tehnilise loa tingimuste rikkumisi. Haldusaktiks, ei muuda käskkirja ka asjaolu, et kaevatavas ettekirjutuses on tuginetud selles sisalduvatele põhjendustele. Kuna Sideameti 31.03.2005.a käskkiri ei riku kaebuse esitaja õigusi jääb kaebus selles osas rahuldamata. 12.4

-st tulenevalt on Sideametil õigus kontrollida telefoniteenuse tasude kehtestamise menetluskorda ja nõudeid tasudes kajastatud kulude arvestusele ja eristamisele, samuti ka tasude suurust.

§ 51

lõike 4 punkti 1 kohaselt ei tohi olulise turujõuga ettevõtja lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooniteenuse turul või ei ole kooskõlas

§ 50

lõikes 1 nimetatud põhimõtetega.

§ 50

lõige 1 sätestab, et olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori rakendatavad sidumise, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu, püsiliiniteenuse ja universaalteenuse tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude analüüsil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.12.2000.a määruse nr 398 „Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded“ § 2 lõikele 13 on telefoniteenus telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab tarbijale ühenduse telefonivõrkudega ja kõne edastamist lõpp-punktide vahel. Selle määruse § 4 kohaselt jaguneb telefoniteenus järgmisteks alaliikideks:

1. a)telefonivõrgusisene kõne;
2. b)riigisisene kõne;
3. c)telefonivõrkude vaheline kõne;
4. d)telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vaheline kõne;
5. e)rahvusvaheline kõne;
6. f)kohalik kõne;
7. g)taksofoniteenus. 6 Telefoniteenuse tasu kujuneb erinevate telefoniteenuse alaliikide tarbimise mahust (kõneminutid) ja tasumäärast (ühiku kohta), mis konkreetsele telefoniteenuse alaliigile on kehtestatud. Telefoniteenuse alaliikidele on kehtestatud tasumäärad nii normaal-, soodus- kui ka öisel ajal. Lisaks sisaldab telefoniteenuse tasu kõnealustustasu tasumäära. Sõbranumbritele tehtavad kõned kuuluvad telefoniteenuse alla, järelikult on Sõbranumbritele tehtavate kõnede eest võetavad tasumäärad telefoniteenuse koosseisus. Kohus nõustub vastustajaga, et igat eraldi müüdavat telefoniteenuse alaliiki tuleb kontrollida eraldi, kuna telefoniteenuse alaliikide koos vaatlemine ei tagaks seaduse eesmärgi saavutamist vaba konkurentsi soodustamisel. Kuna Elion pakub Sõbranumbrile helistamisel võrgusisest kõneteenust alates 2. minutist pikaajalistest keskmistest kogukuludest, 9. minutist pikaajalistest keskmistest võrgukuludest odavamalt, alates 11. minutist on Sõbranumbrile tehtavate kõnede keskmine tasumäär madalam sidumisteenuse kuludest, siis on telefoniteenuse tasu koosseisu lülitatud allahindlus.

§ 51

lõike 4 kohaselt omab tähendust, kas allahindluse tulemusena kahjustatakse reaalselt teiste ettevõtjate konkurentsivõimet. Olulise turujõuga ettevõtja ei tohi lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooni turul.

§ 51

lõige 4 punkt 1 ei rakendu, kui keegi oletab, et konkurentsivõime võib kahjustatud saada. Sideamet kinnitab Käskkirjas, et „

§ 51

lõike 4 sõnastuse kohaselt omab tähendust mitte see, kas teenust osutatakse allahindlusega, vaid see, kas taolise hinnataseme tulemusena kahjustatakse reaalselt teiste ettevõtjate konkurentsivõimet. Kui teatava allahindluse rakendamise tulemusena ei ole teiste ettevõtjate konkurentsivõimet kahjustatud, pole ka

-i rikkumisi esinenud“ (tl 54). Sideameti Käskkirja motivatsiooni kohaselt kahjustab Elion Sõbranumbri pakkumisega teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telefoniteenuse turul, kuna teistel ettevõtjatel on raskendatud võrguteenuseid ostes jaeteenusega konkureerida. Sideamet ei ole aga analüüsinud ega tuvastanud, et Sõbranumbri valiku võimalus mõjutab telefoniteenuse turgu selliselt, et Elioni konkurentidel pole võimalik telefoniteenuse turul konkureerida oma teenuste, pakettide ja erinevate tariifidega. Kohus nõustub kaebajaga, et teistel ettevõtjatel ei pea olema võimalik pakkuda igale üksikule Elioni teenusepaketile või tasumäärale vastavat paketti või tasumäära. Vastupidise käsitluse kohaselt peaks Elioni ja tema konkurentide turukäitumine ja hinnaskeemid alati kattuma. Selline tõlgendus soodustab aga kooskõlastatud tegevust, mis on konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt keelatud. Sideamet ei ole tuvastanud teiste ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamist ning on seda üksnes oletanud. Nii on vastustaja leidnud, et Sõbranumbrile helistamise võimalus võib kahjustada konkurentsi olukorda telefoniteenuse turul (tl 56) ning, et see, kui palju tehakse kõnesid Sõbranumbritele ning kui pikad need kõned on, ehk millisteks kujunevad vastavate kõnede tulud ja kulud, selgub tagantjärele (tl 55) . Seega pole käesolevas asjas leidnud usaldusväärset tõendamist, et Sõbranumbrile helistamine kahjustaks vaba konkurentsi ning

§ 51lõige 4 punkt 1 ei rakendu.

Kohus ei ole tuvastanud, et Elion on rikkunud Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määruse nr 313 § 8 lõike 2 punkti 4 nõudeid. Selle määruse § 8 lõige 2 punkt 4 sätestab, et OTE transferthindade süsteem peab olema selline, et OTE enda tarbeks osutavate teenuste tasumäär peab olema võrde samade teenuste eest teiselt operaatorilt või teenuse osutajalt võetava tasu määraga. Määruse § 2 7 punkti 13 kohaselt on transferthind ülekandmishind ehk arvestuslik hind teenuse eest selle liikumisel ettevõttesiseselt ühelt tegevusvaldkonnalt teisele. OTE enda tarbeks osutavate teenuste transferthinna tasumäär on võrgusisese kõne keskmised võrgukulud (tl 56). Sideamet ei ole võrrelnud võrgusisese kõne keskmisi võrgukulusid sidumisteenuse tasumääraga, vaid võrdles Sõbranumbrile tehtavate kõnede eest võetavat tasu sidumistasuga. Selline lähenemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määrusega nr 313 ja Sideameti enda selgitustega. Vabariigi Valitsuse 11.12.2003.a määrusest nr 313 ei tulene, et üksikute kõneliikide võte teatud numbritele tehtavate kõnede tasud peaksid olema võrdsed sidumistasuga. Kohus leiab, et eeltoodud põhjustel ja juhindudes halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 26 lõike 1 punktist 1, tuleb kaevatav ettekirjutus tühistada. 13. Kaebaja taotleb vastustajalt kantud kohtukulude väljamõistmist kogusummas 63 904 krooni ja 30 senti, mis moodustub järgnevatest kuludest: Sideameti 31.03.2005.a käskkirja ja ettekirjutuse analüüs, nõupidamine R.Astriku, E.Parve ja S.Soomrega, kaebuse ettevalmistamine, nõupidamine M.Maripuuga, erikaebuse ettevalmistamine Tallinna Halduskohtu 06.05.2005.a määrusele kokku 28,2 tundi (arved nr 712 ja 975). HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lõike 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kuluks on HKMS § 85 punkti 3 kohaselt õigusabikulu. HKMS § 87 lõike 1 kohaselt on õigusabikuluks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega 32 000 krooni. Indrek Paukštys Kohtunik 8