3-07-539/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-539 Haldusasi OÜ Toom Kauplused kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 otsuse nr 11 tühistamiseks. Kaebuse tagastamine Menetlustoiming Resolutsioon
2. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale.
3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (esindaja vandeadvokaat Andres Alaver; advokaat Merle Järvala kaudu) ja Viimsi Vallavolikogule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3).
4. Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 otsusega nr 11 algatati Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, maaüksustel Randvere tee 9 ja 9B detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kaubanduskeskuse rajamiseks ja üldplaneeringu järgse maakasutuse sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast ärimaaks. Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha.
5. OÜ Toom Kauplused esitas 14.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 otsuse nr 11 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Haabneeme alevikus, Randvere tee 9 ja 9B“ tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse täitmine, mille kohus oma 21.03.2007 määrusega nr 3-07-539 jättis rahuldamata.
6. Eesti haldusmenetlusõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 1
7. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja detailplaneeringu algatamise otsust. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 järgmisele seisukohale: „/../Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Seetõttu on kohtud käesoleva vaidluse lahendamisel pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust ja põhjendamatult tühistanud Tallinna Linnavalitsuse korralduse/../“
8. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsus haldusasjas nr. 3-31-53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. OÜ Toom Kauplus väide tema erahuvi kahjustumise kohta, mis väljendub Randvere tee 9 asuva kauplusehoone „Viimsi Market“ lammutamises, mille üürnikuks kaebaja on, on kohtu hinnangul ennatlik, oletuslik ja alusetu, kuna vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisele eelnevad veel mitmed menetlusetapid, mille käigus on kaebajal PlanS § 20 lg 1 alusel võimalus oma vastuväidete esitamiseks. Lisaks tuleb enne kaebaja poolt kardetava tegevuse juurde asumist saada vastavasisulised ehitus-ja lammutusload. Kaebusest ei nähtu, et planeeringu algatamine rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi planeeringu menetluse lõpptulemusest sõltumata.
9. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et detailplaneeringu algatamine oleks toimunud ilmsete ja oluliste menetlusvigadega, mis teeks võimatuks detailplaneeringu õiguspärase kehtestamise. Kaebaja väited, et detailplaneeringu menetlus ei toimu kooskõlas üldplaneeringuga, eiratud on planeerimisseaduse sätteid ning vaidlustatud korraldus on motiveerimata, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi isegi siis, kui need oleksid tõesed, kuna planeeringu algatamisega ja lähteülesande kinnitamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid ja tegemist on eelkõige halduse siseaktiga. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et lähtuvalt vaidlustatud korraldusest ja selle lisaks olevast lähteülesandest on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu tellijaks seadusevastaselt eraisik. Lähteülesande punktist 3 nähtub, et detailplaneeringu koostajaks on Viimsi vald ja detailplaneeringu ja selle menetlemisel vajaminevate tööde finantseerijaks OÜ Nordwest Kinnisvara. Kohus on seisukohal Planeerimisseaduse § 10 lg 6 sõnastusest nähtub selgelt, et planeeringu tellija all mõistab seadusandja eelkõige planeeringu koostajat, sest selle kolmandas lauses kasutatakse sõna „tellija“ koos sõnaga „koostamise“. Seega ei ole vastustaja seadust rikkunud, sest on detailplaneeringu koostamise kohustuse endale jätnud.
10. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering sellisena kehtestatakse. Algatamisest ei nähtu, et sellega rikutakse kaebaja õigusi või piiratakse tema vabadusi, mistõttu ei saa algatamist eraldiseisvalt vaidlustada. Lisaks peab detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks kaebajal olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla asjaolu, et ei soovita maakasutus- ja ehitustingimuste seadmist linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel ega huvi takistada võimalike konkureerivate ettevõtete avamist enda poolt kasutatavate hoonete läheduses. 2
11. Kaebajal on võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid esitada planeerimismenetluse kestel ning pärast planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest ja on loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui halduskohtud võimaldaksid detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu algatamise vaidlustamist ilma eelnevalt kindlaks tegemata, kas algatamisega on rikutud kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi või kas on tegemist niivõrd raske haldusorgani poolse menetlusnõuete rikkumisega, mille tähelepanuta jätmine eeldaks lõpliku haldusakti õigusvastasuse, veniks planeerimismenetlus ebamõistlikult pikaks ja planeerimismenetluse efektiivne läbiviimine muutuks sisuliselt võimatuks.
12. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
13. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele. Daimar Liiv Kohtunik 3