← Eesti

3-07-527/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-527 Haldusasi OÜ PT Arendus kaebus Viimsi Vallavalitsuse 8.02.2007 korralduse nr 77 tühistamiseks. Kaebuse tagastamine Menetlustoiming Resolutsioon
  2. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale.
  3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (esindaja vandeadvokaat Andres Alaver; advokaat Merle Järvala kaudu) ja Viimsi Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3).
  4. Viimsi Vallavalitsuse 8.02.2007 korraldusega nr 77 algatati Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, kinnistu Keskuse ja selle lähiala detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine ärihoone (kaubandus-ja teeninduspinnad, büroopinnad) rajamiseks ja üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Planeeringuala suurus on ca 3,5 ha.
  5. OÜ PT Arendus esitas 12.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 8.02.2007 korralduse nr 77 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud korralduse täitmine, mille kohus oma 16.03.2007 määrusega nr 3-07-527 jättis rahuldamata.
  6. Eesti haldusmenetlusõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 1
  7. Praegusel juhul vaidlustatakse detailplaneeringu algatamise korraldust. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 järgmisele seisukohale: „/../Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Seetõttu on kohtud käesoleva vaidluse lahendamisel pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust ja põhjendamatult tühistanud Tallinna Linnavalitsuse korralduse/../“
  8. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsus haldusasjas nr. 3-31-53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. OÜ PT Arendus väited kaebajale kuuluva kinnistu Hotelli I kasutamise ja valdamise raskendatuks muutumise osas juhul, kui vaidlusalune detailplaneering kehtestatakse, on kohtu hinnangul oletuslikud ja käesoleval hetkel alusetud. Kaebajale kuuluva kinnistu Hotelli I ja kinnistu Keskuse vahel asub Eesti Vabariigile kuuluv teemaa koos sellel asuva Rohuneeme maanteega. Vastustaja kinnituste (tl 44) kohaselt ei kuulu kinnistu Hotelli I vaidlusaluse kinnistu Keskuse lähiala koosseisu, seega ei ole takistatud kaebajale kuuluvale kinnistule juurdepääs pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kohus on seisukohal, et planeeringu algatamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et detailplaneeringu algatamine oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega või ei oleks detailplaneeringu eesmärk õiguspärane. Kaebaja väited, et detailplaneeringu menetlus ei toimu kooskõlas üldplaneeringuga, eiratud on planeerimisseaduse sätteid ning vaidlustatud korraldus on motiveerimata, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi isegi siis, kui need oleksid tõesed, sest planeeringu algatamisega ja lähteülesande kinnitamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid ja tegemist on eelkõige haldussisese aktiga. Vaidlusaluse detailplaneeringu eesmärgiks on vastavalt Viimsi Vallavalitsuse
  9. veebruarist 2007 korralduse nr 77 Lisa 1 punktile 4 ehitusõiguse määramine ärihoone (kaubandus- ja teeninduspinnad, büroopinnad) rajamiseks ja üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbe määramine.(tl. 22). Need eesmärgid on igati seaduslikud ja õiguspärased.
  10. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering sellisena kehtestatakse. Algatamisest ei nähtu, et sellega rikutakse kaebaja õigusi või piiratakse tema vabadusi, mistõttu ei saa algatamist üldreeglina eraldi vaidlustada. Lisaks eelpooltoodule peab detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks kaebajal olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla asjaolu, et ei soovita maakasutus- ja ehitustingimuste seadmist linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Kaebajal on võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid detailplaneeringule esitada planeerimismenetluse kestel ning pärast planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest. On loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Seadus annab siin ettepaneku tegijale garantii läbi planeeringu kehtestaja kohustuse oma otsust põhjendada. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks. 2
  11. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui halduskohtud võimaldaksid detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu algatamise vaidlustamist ilma eelnevalt kindlaks tegemata, kas algatamisega on rikutud kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õiguseid ja kas tegemist on niivõrd raske haldusorgani poolse menetlusnõuete rikkumisega, mille tähelepanuta jätmine eeldaks lõpliku haldusakti õigusvastasuse, veniks planeerimismenetlus ebamõistlikult pikaks ja planeerimismenetluse efektiivne läbiviimine muutuks sisuliselt võimatuks.
  12. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
  13. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele. Daimar Liiv Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.