← Eesti

3-02-16/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28.12.2006, Tallinn Haldusasja number 3-02-16 Haldusasi R.T. kaebus Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 p 2 õigusvastasuse tuvastamise ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 1 240 800 krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.T., tema esindaja adv Gennadi Kull ja vastustaja Saue Vallavalitsuse esindaja adv Viive Kaur. Resolutsioon Jätta R.T. kaebus rahuldamata Kohtukulud jäävad poolte endi kanda Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Harju Maavalituse Õigusvastaselt võõrandatud vara ja tagastamise ja kompenseerimise komisjoni (ÕVVTK) 06.12.1995 otsusega nr 8845 tunnistati Saue vallas asuva PORVALI 29 maaüksuse (kinnistu nr puudub, pindalaga 11,74 ha) maa suhtes õigustatud subjektiks terves ulatuse H.-M. T.. Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 „Õigusvastaselt võõrandatud Porvali 29 maaüksuse osaline tagastamine” p 1 alusel tagastati Saue valla haldusalast Laagri alevikus ja Alliku külas õigusjärgluse alusel 6,11 ha suurune PORVALI maaüksus maatulundusmaana õigusjärgluse alusel H.-M. T. omandisse vastavalt katastriüksuse plaanile. 1 Sama korralduse p 2 järgi Maareformi seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 ja 4 alusel jäeti tagastamata 5,36 ha maad, millest 0,88 ha asub Saue vallas Alliku külas ja 4,75 ha Laagri alevikus, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega. Saue Vallavalitsuse 18.05.2004 korraldusega nr 475 „Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 „Õigusvastaselt võõrandatud Porvali 29 maaüksuse osaline tagastamine” muutmine” muudeti Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korraldust nr 348, täiendades punkti 2 viitega Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusele „Maakorralduskava kinnitamine” ning loeti õigeks punkti 2 järgnev sõnastus: „

  1. Käesoleva korraldusega jääb Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 ja p 4 ning Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuse „Maakorralduskava kinnitamine” alusel tagastamata 5,63 ha maad, millest tänasel päeval asub Saue vallas Alliku külas 0,88 ha, Laagri alevikus 4,75 ha, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega. Nimetatud korraldust ega vallavolikogu otsust ei ole kohtus vaidlustatud. 27.11.2006 esitas kaebaja esindaja kohtule taotluse kahjunõude suurendamiseks. Kaebuse esitaja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et maa hind on vahepeal oluliselt tõusnud. Eksperthinnangu kohaselt Lehtmanni kinnistu selle osa hind, millest kaebaja ilma jäi, on 141 krooni ruutmeeter, seega 8800 x 141= 1 240 800 krooni. Kaebuse esitaja suurendas oma nõuet 170 000 kroonilt 1 240 800 kroonile (esialgse kahjunõude suuruseks oli 820 000 krooni, siis vähendati summat 170 000 kroonile). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja tunnistati Harju Maavalitsuse Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 06.12.1995 otsusega nr 8845 Saue vallas asuva PORVALI 29 maaüksuse, pindalaga 11,74 ha, õigustatud subjektiks terves ulatuses. Kaebuse esitaja H.-M. T. volitas oma poega R.T. ajama enda eest maaga seotud asju. Maa tagastamise käigust kaebuse esitajat ei informeeritud, mistõttu pöördus kaebuse esitaja esindaja 23.05.2002 Saue Vallavalitsuse poole teabenõudega. 13.07.2002 saatis Saue Vallavalitsus kaebuse esitajale 02.05.2002.a korralduse nr 348, mille p 2 alusel jäeti Maareformi seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 ja 4 alusel tagastamata 5,36 ha maad, millest 0,88 ha asub Saue vallas Alliku külas ja 4,75 ha Laagri alevikus. Kaebaja ei sea kahtluse alla katastriüksuste Hoiu 7a, Hoiu 5b, Hoiu 3c, Plokk. kasvuhoone I, Plokk-kasvuhoone II osas korralduse seaduslikkust. Kaebaja arvates rikub tema õigusi korraldusest ainult selles osas, milles katastriüksuste Kilekasvuhooned 1 ja Lehtmanni 32 aluste maatükkide osas jäeti talle maa tagastamata. Selles osas on vastustaja kaebajale maad tagastamata jättes läinud vastuollu maareformi seaduses sätestatud piirangutega, mis ei andnud vastustajale alust kaebajale maa selles osas tagastamisest keeldumiseks, kuivõrd kõnealusel maatükil ei asunud MRS § 6 lg 2 p 3 nimetatud ehitisi ja rajatisi. Kaebaja lähtub MRS § 6 lg 3.1, mille kohaselt ei loeta MRS tähenduses rajatisteks või ehitusteks neid hooneid ja rajatisi, mis on lagunenud ja kasutusest väljalangenud või maastikupilti (ka linnapilti) tunduvalt kahjustavad. Kõnealused kilekasvuhooned on ilma eesmärgipärase kasutuseta seisnud seal umbes 10 või enam aastat, on praeguseks täiesti lagunenud ning rikuvad ümberkaudset maastikupilti. Nimetatud asjaolu on tõendatud kaebaja poolt kohtule esitatud ehituseksperdi arvamusega. Lehtmanni 32 piirides maa on jäetud 2 kaebajale tagastamata ebaseaduslikult ja MRS § 6 lg 1 nõudeid rikkudes. Kaebaja ei ole nimetatud maatükist kunagi loobunud ega ole kooskõlastanud ka sellist maakorralduskava, mille vastustaja kohtule esitas. Kooskõlastuslehel, mis esitati kohtule, seisab küll kaebaja allkiri, kuid sinna juurde lisatud maakorralduskava pole ehtne, sellist plaani pole kaebaja varem näinud. Kaebaja väljendas allkirja andmisega nõusolekut sellisele maa tagastamise plaanile, mille järgi maid tegelikkuses tagastama ei asutudki ning mida pole vastustaja ka vaatamata kohtu nõudele esitanud. Maakorralduskava koostamise eesmärgist lähtuvalt ei saanud selle abil vormistada tagastamisele kuulunud maast nõudeõigusest loobumist, sest maa osalisest nõudeõigusest loobumiseks pidi väljendama selget tahet ja selliseks toiminguks oli olemas eraldi kord. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja väide, mille kohaselt kaebaja pidanuks vaidlustama kohtule esitatud maakorralduskava, mille juurde lisatud kaardimaterjalist aga nähtub tõsiasi, et see on subjektidega absoluutselt kooskõlastamata- seal ei seisa kaebaja ega ühegi teise subjekti allkirja. Nimetatud kaardimaterjal on vastustaja väidete tõendamisel täiesti ainetu ning ka asjassepuutumatu, sest vastustaja pole tõendanud kooskõlas HKMS § 15 lg 3 selle seost subjektide, s.h. ka kaebaja poolt kooskõlastatud maakorralduskavaga. Alles 18.05.2004 korraldusega nr 475 (lisatud toimikusse vastustaja poolt) muutis vastustaja vaidlustatud korraldust aluste osas ja täiendas punkti 2 viitega Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusele „Maakorralduskava kinnitamine“, mis kinnitab tegelikult seda, et kooskõlastamise päeval kohtule esitatud maakorralduskava pole eksisteerinud, seetõttu seda ei saanud kinnitada volikogus ega kooskõlastada ka subjektidega. Kaebaja esitas 15.08.2002 tühistamiskaebuse Saue Vallavalitsuse 02.05.2002.a. korralduse nr 348 punkt 2 osalise tühistamise nõudega, millega jäeti õigusvastaselt talle osa maast tagastamata, 05.07.2004 esitatud taotluses loobub haldusakti tühistamise taotlusest ja palub tunnistada osaliselt õigusvastaseks Saue Vallavalitsuse 02.05.02 korraldus nr 348 „PORVALI 29 maaüksuse osalise tagastamise kohta“, punkt 2, millega tunnistati Lehtmanni 32 ja Vae 14 maaüksuste piirides maa tagastamisele mittekuuluvaks. Kuna maad tagasi saada pole enam võimalik, ei ole otstarbekas nõuda enam ka vaidlustatud korralduse tühistamist, kaebaja saab nõuda vaid haldusakti osalise õigusvastasuse kindlakstegemist ja selle läbi tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb tema soovis saada kohast hüvitist talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Saue Vallavalitsuse 02.05.02 korralduse nr 348 punkt 2 on osaliselt õigusvastane, vastustaja on vaidlustatud korralduse punktis lähtunud MRS § 6 lg 2 p 3 ja 4 ning jätnud selle alusel tagastamata Saue vallas, Alliku külas 0,88 ha maad ja Saue vallas, Laagri alevikus 4,75 ha maad. Korralduses ei ole lahti kirjutatud, millistest konkreetsetest lahusmaatükkidest kaebaja ilma jäeti, praeguseks on kaebaja need maatükid, nende suurused ja keskmise turuhinna kinnisvaraeksperdi abiga ise välja selgitanud. Kaebuse esitaja esialgseks kahjunõudeks oli 820 000 krooni, kuid 16.12.2005.a taotlusega loobus 650 000 krooni suurusest nõudest. Nõude suurus tulenes hoonestamata kinnistu mõttelise osa kinnistusregistriosa asukohaga Harjumaa, Laagri alevik, Vae 14/Kilekasvuhooned 1 tagastamata jätmise eest kompensatsiooni saamises. 27.11.2006 esitas kaebuse esitaja uue taotluse kahjunõude suurendamiseks. Kaebaja poolt esitatud eksperthinnangu aktist nr 219-06 (lk. 7) nähtub, et Lehtmanni kinnistu selle osa hind, millest kaebaja ilma jäi on 141 krooni ruutmeeter. Seega 8800 x 141= 1240800 krooni. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kahju summas 1 240 800 krooni ning vastustajalt välja mõista kohtukulud, mis seisnevad tasutud riigilõivust ja kuludest õigusabile. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Endise maaüksuse Porvali 29 osas maa tagastamise õigustatud subjektiks tunnistatud H.-M.T. sündis xx xx xxxx. Maakorralduskava kooskõlastas ta
  3. 1994, olles 56-aastane. Seega puudub tänasel kaebajal, H.-M.T. õigusjärglasel mistahes alus väita, et tema ema ei saanud aru, millisele dokumendile ja milleks ta allkirja andis. Kaebaja on ise kohtule
  5. 2002 antud kirjalikus seletuses kinnitanud, et talle tutvustati Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsust. Nimetatud otsusega kinnitati vaidlusalune maakorralduskava. Ajal, mil H.-M. T. oli veel ise menetlusosaline, keeldus ta vaatamata kohtu korduvatele sellekohastele nõuetele kohtusse ise seletusi andma tulemast, tuues põhjuseks halva tervisliku seisundi. Vastustajal on alus arvata, et tegelikuks kohtusse tulemise keeldumise põhjuseks oli soovimatus kohtu ees valetada. Tegelikkuses aset leidnud asjaolude kinnitamine oleks tähendanud aga Porvali 29 osas kaebuse kohest äralangemist. Kaebaja jätkuvaks väiteks on Porvali 29 kinnistust 0.88 ha mittetagastamine Saue Vallavalitsuse õigusvastase tegevuse tõttu. Saue Vallavolikogu 29.11.1994.a. otsusega kinnitati Saue vallas Alliku külas maa õigustatud subjektile A. W.le tagasi mõõdetava maaüksuse Lehtmanni 32 maakorralduskava. Puudub alus vaidluseks selles, et 29.11.1994 otsusele, millega kinnitati maakorralduskava, oli ka nimetatud maakorralduskava lisatud. Maakorralduskava koostati ja kooskõlastati Lehtmanni 32, Kärbi 2 ja Porvali 29 maade tagastamise õigustatud subjektide või nende esindajate poolt 07.11.1994, so enne maakorralduskava vallavolikogule kinnitamiseks esitamist. Õigustatud subjektid andsid oma allkirjad vallasekretär Aino Kinep´i juuresolekul, kes tutvustas kõigile asjaosalistele ka tutvustatavaid ja kooskõlastatavaid dokumente. Kooskõlastusleht ja maakorralduskava olid volikogu otsuse lahutamatuteks lisadeks (viide otsuses). Kaebaja väide, et allkirja andmine maakorralduskava kooskõlastuslehele 07.11.1994 ja volikogu otsuse vastuvõtmine alles 29.11.1994 välistavad nimetatud dokumentide seose, ei ole tõsiselt võetav. Haldusakti, so volikogu otsuse, vastuvõtmisele pidigi eelnema otsuse vastuvõtmise aluseks olevate dokumentide vormistamine ja kooskõlastamine. Mis tahes haldusakti vastuvõtmisele eelneb haldusakti vastuvõtmiseks olevate dokumentide ja haldusakti enda eelnõu koostamine ja kooskõlastamine. Maakorralduskava kooskõlastas enne volikogu otsuse vastuvõtmist ka Harju Maavalitsuse maakorraldusosakond (22.11.1994, allkiri antud samale kooskõlastuslehele, kus olid eelnevalt õigustatud subjektide allkirjad). Maakorralduskava koostati lähtudes Lehtmanni 32, Kärbi 2 ja Porvali 29 maaüksuste õigustatud subjektide soovist saada kõigile kolmele kinnistule juurdepääs maanteelt. Lehtmanni 32 endine kinnistu piirnes maanteega, millelt oli otsene juurdepääs vaid Lehtmanni 32 kinnistule ja seda kogu maaüksuse pikkuses. Kõik kolm kõnealust kinnistut olid pikad kitsad siilud ja juurdepääs maanteelt puudus just nimelt Kärbi 2 ja Porvali 29 endistele maaüksustele (see puudub endiste maaüksuste vastavatele osadele tänaseni). Käesoleva haldusasja menetluse käigus on kaebaja muutnud oma väidet, asendades väite, et ta ei ole ühtegi maakorralduskava kinnitanud, väitega, et ta ei ole kooskõlastanud seda maakorralduskava, milline on esitatud asja materjalidesse (20.02.2003 kaebuse täpsustus haldusasjas nr 3-1203/2002). Kaebaja on ise kohtule 20.02.2003 (kaebuse täpsustuse lk 3) kinnitanud järgmist: „ Kaebaja kinnituste kohaselt selgitati talle Saue Vallavalitsuses ametniku poolt enne kooskõlastus allkirjalehele allkirja võtmist seda, et kuigi tagastatava maa ajaloolised piirid kulgesid praeguse teega paralleelselt, on mõistlikum Lehtmanni 32 maaüksuse osas teha uus maakorralduskava ning tagastada maa kõigile kolmele subjektile, k.a. kaebajale ja A. W.´ule, maad selliselt, et kõigil kolmel oleks oma maatükkidelt vaba pääs teele, seega ristivastupidi endisaegsele asendile, mis on maakorralduslikult ka igati põhjendatud ettepanek, millest ei ole mõistlik keelduda, et vältida asjatuid teeservituute ja võimalikke teede pärast tekkivaid vaidlusi tulevikus. Järelikult pidi praegune Lehtmanni 32 ruudukujuline maatükk jagunema hoopis kolme subjekti vahel pikkade siiludena, mille kõikide põhjapoolsemad otsad ulatuks viidatud teeni. Sellise ümberkorraldusega oli kaebaja kohe nõus, sest see oli igati 4 mõistlik lahendus ning sellisele kavale andis ta oma kooskõlastuse allkirja näol." Lisaks eeltoodule kinnitab kaebaja kohtuistungi 11.12.2003 protokollis (lk 2), et H. M. T. andis maa tagastamise kavale oma allkirja. Vald ei ole kunagi väitnud, et H. M. T. oleks maa tagastamisest loobunud või selle kellelegi loovutanud (kaebaja väited). Õigusruum
  6. aastal ja sel ajal kehtinud õigusaktid võimaldasid kokkuleppeid. Vastustaja on seisukohal, et nõusoleku andmisega Lehtmanni 32 osas koostatud maakorralduskava osas, sisuliselt kaebaja loobus osast Porvali 29 endise kinnistu maast eesmärgiga saada omanikuks sellisele tagastatud maatükile, millel on juurdepääs maanteele (ja seda Lehtmanni 32 ja Kärbi 2 endiste kinnistute arvelt). Tulenevalt asjaolust, et maakorralduskava tehti alati üksikute maaüksuse kaupa ja kohta (nt Lehtmanni 32), siis ei saanud ega pidanudki Lehtmanni 32 maaüksust puudutaval maa-korralduskaval olema näidatud Porvali 29 ja Kärbi 2 maaüksused. Porvali 29 ja Kärbi 2 maaüksuste osas pidid õigustatud subjektid kokku leppima selles, kummale jääb moodustava Lehtmanni kinnistu poolne osa ja kummale siis vastavalt kasvuhoonete poolne maaüksus. Lehtmanni maaüksus tagastati vastavalt maakorralduskavale, tagastati ja kinnistati. Õigusvastaselt võõrandatud Lehtmanni 32 endise maaüksuse ülejäänud osa (maanteeäärne siil), mille tagastamisest subjekt loobus (sellest pidi osa jääma Porvali 29 ja osa Kärbi 2 maaüksuseks), seisis aastaid omanikuta ja selle võttis riik enda omandisse
  7. aastal. Täiesti alusetud ja tõendamata on kaebaja väited maakorralduskava asendamises kavaga, mida kaebaja ei olnud kooskõlastanud. Kaebaja väide, et Lehtmanni 32 maaüksuse õigustatud subjekt ei olnud õigustatud saama maatükki Porvali 29 maast tasuta, annab tunnistust faktide meelevaldsest tõlgendamisest. Nii Porvali 29 kui ka Kärbi 2 endiste maaüksuste õigustatud subjektid pidid omakorda saama osa endisest Lehtmanni 32 kinnistust. Teisiti ei olnud see ka mõeldav, sest ainult nii oli võimalik saada juurdepääs teele ja selline oli ka asjaosaliste enda soov ja kokkulepe. Selle eest, et Porvali 29 ja Kärbi 2 maaüksusi tagasi taotlevad isikud omavahel aastaid kokkuleppele ei jõudnud, ei ole vastutavaks kohalik omavalitsus. Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsus, millega kinnitati vaidlusalune maakorralduskava ja milline võeti vastu MRS § 6 lg 1 alusel, on kehtiv. Nimetatud otsust keegi (sh ka kaebaja) kunagi ei kohtuväliselt ega kohtus vaidlustanud ei ole. Kehtiva haldusaktiga kinnitatud maakorralduskava oli aluseks Lehtmanni 32 maaüksuse tagastamiseks õigustatud subjektile. Haldusasjade kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahend haldusasjas nr 2-3/404/2002) on asutud seisukohale, et maareformi õigustatud subjekti õiguste kaitsmine ja nendega arvestamine on võimalik ka enne maa tagastamises/mittetagastamise korralduse vastuvõtmist. Tuleb asuda seisukohale, et ka pärast maa tagastamise avalduse esitamist ja enne õigustatud subjektiks tunnistamist ei ole välistatud, ja eriti juhtumil, kui avalduse esitanud isikud seda ise soovivad, nende vahel kokkulepete sõlmimine. Seega ei olnud välistatud
  8. aastal maakorralduskava kooskõlastamine H. M. T.´ga. Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 vastuvõtmisel lähtuti MRS § 6 lõikest 1, mille kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui MRS või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Vastustaja lähtus korralduse nr 348 vastuvõtmisel asjaoludest, et Porvali 29 mittetagastamine osas, mis jäi maakorralduskavast tulenevalt Lehtmanni 32 kinnistu alla, tulenes otseselt maa tagastamist taotlenud isikute kokkuleppest, st konkreetse vaidluse seisukohalt - kaebaja õiguseellase vabast tahtest ja nõusolekust. Kaebaja esitas kohtule nõude suurendamise avalduse ja eksperthinnangu nr 21906, millest tulenevalt nõuab vastustajalt kahju hüvitamist summas 1 240 800 krooni. Eksperthinnangus on hinnatud Lehtmanni kinnistut nr 29602, so kinnistut, mis moodustati maakorralduskava alusel. Hinnangust tulenevalt on lähtutud sihtotstarbe osas võimalikust tulevasest elamumaast, maa elamukruntideks jaotamisest, samuti asjaolust, et kinnistule on hea juuredpääs maanteelt. Vastustaja soovib siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et Lehtmanni kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja sellele, et vaidlusaluse endise maaüksuse Porvali 29 see osa, mis on hõlmatud Lehtmanni kinnistuga, asub maanteest kõige kaugemal (alates 5 maanteest kui ainsast juurdepääsuteest on järjekord järgmine - end. Lehtmanni, end. Kärbi, end. Porvali). Vaieldamatult mõjutavad kinnistu hinda juurdepääsutee puudumine ning turuväärtuselt madalam sihtotstarve (elamumaa vs maatulundusmaa). Alusetu on hindaja poolt võtta hüpoteetiliselt aluseks võimalus maa sihtotstarbe muutmises maa-tulundusmaast elamumaaks.
  9. aastal kehtestatud Saue valla üldplaneering ei näe ette võimalust Lehtmanni kinnistu sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. Seega vaidleb vastustaja vastu eksperthinnangus toodud väärtuse vastavusele tegelikkusega. Vaidlusaluse maatüki turuväärtuse hind on antud tulevikku suunatud eeldustel ja arvestusega, et tegemist on ühe maatükiga, aga samuti eeldusel, et tegemist on elamumaaga. Mitte millegagi ei ole põhjendatud ka endise Porvali kinnistu koosseisu kuulunud maatüki tinglik turuväärtus 40% kõrgemana võrreldes ülejäänud Lehtmanni kinnistuga. Ekspertarvamuse kohaselt, isegi juhul kui arvestada kruntidena realiseeritava elamumaa perspektiiviga, oleks maa ruutmeetri hinnaks 101 krooni, millest tulenevalt võiks kaebaja teoreetiline nõue kruntideks jagatava elamumaa puhul olla maksimaalselt 888 800 krooni. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja palub välja mõista kaebajalt kohtukulud summas 33 1930, 90 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 p 1 alusel tagastati Saue valla haldusalast Laagri alevikus ja Alliku külas õigusjärgluse alusel 6,11 ha suurune PORVALI maaüksus maatulundusmaa õigusjärgluse alusel H.-M.T. omandisse vastavalt katastriüksuse plaanile. Sama korralduse p 2 järgi Maareformi seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 ja 4 alusel jäeti tagastamata 5,36 ha maad, millest 0,88 ha asub Saue vallas Alliku külas ja 4,75 ha Laagri alevikus, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega. Saue Vallavalitsuse 18.05.2004 korraldusega nr 475 „Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 348 „Õigusvastaselt võõrandatud Porvali 29 maaüksuse osaline tagastamine” muutmine” muudeti Saue Vallavalitsuse 02.05.2002 korraldust nr 348, täiendades punkti 2 viitega Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusele „Maakorralduskava kinnitamine” ning loeti õigeks punkti 2 järgnev sõnastus: „
  10. Käesoleva korraldusega jääb Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 ja p 4 ning Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsuse „Maakorralduskava kinnitamine” alusel tagastamata 5,63 ha maad, millest tänasel päeval asub Saue vallas Alliku külas 0,88 ha, Laagri alevikus 4,75 ha, mille kompenseerimine lahendatakse Saue Vallavalitsuse eraldi korraldusega. Nimetatud korraldust ega vallavolikogu otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 korraldusega nr 254 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine” Saue valla haldusalast 4,53 ha suurune maa-ala asukohaga Laagri alevikus endise Lehtmanni talu maast vastavalt lisatud maaüksuse plaanile (metsa-ja põllumajanduslikuks otstarbeks) tagastati õigusjärgluse alusel A. W.´le. 6 Riigi Maakatastri tõendi kohaselt 15.12.1994 registreeriti Saue vallas Laagri alevikus asuv Lehtmanni maaüksus katastriüksuse pindalaga 4,53 ha A. W.´i nimele (alus: Saue Vallavalitsuse 18.11.1994 korraldus nr 254). Saue Vallavolikogu 29.11.1994 otsusega „Maakorralduskava kinnitamine” kinnitati Saue vallas Alliku külas maa omandireformi õigustatud subjektile A. W.´le tagasimõõdetava maaüksuse Lehtmanni 32 maakorralduskava (alus: Maareformi seaduse § 6 lg 1). Nimetatud otsuse lahutamatuks lisaks on Lehtmanni 32 maakorralduskava ja 07.11.1994 kooskõlastusleht, millel on kolme kinnistu- Porvali 29, Kärbi 30 ja Lehtmanni 32- omanike H.-M. T., E.M.´i ja A.W.´i volitatud esindaja K.Saveljev´i allkirjad, samuti Harju Maa-Ameti esindaja ja Saue Vallavalitsuse esindaja allkirjad. Loetletud isikute allkirjad tõestati vallasekretäri poolt 07.11.
  11. Käsitletavale otsusele on lisatud ka Lehtmanni 32 talu maakorralduskava plaan ning tagastatava maa piiride skeem. H.-M.T. (sünd. xx xx xxxx) oli maakorralduskava koostamise ja sellele kooskõlastuseks allkirja andmise ajal 56-aastane, kes teovõimelise isikuna oli võimeline aru andma oma tegudest, neist aru saama ning neid adekvaatselt hindama. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Saue valla endise maanõuniku Joel Viik´i ütluste kohaselt maade tagastamisprotsessis, mis algas peale
  12. aastat, tekkis probleem, kuidas nn ribasid tagastada. Neile anti suund koos maamõõtjatega läbi viia maakorralduskava. Selle eesmärgiks oli juurdepääsu tagamine kõigile maaüksustele. Maakorralduskava Lehtmanni 32 maaüksuse osas tehti kõigi asjaosaliste nõusolekul, mida kinnitati allkirjadega. Allkiri tõestas, et nad olid selle plaaniga nõus. Kooskõlastus saadi ka Harju Maavalitsusest. Selgitustööst ei jäetud kedagi kõrvale. Tehti ainult üks maakorralduskava, mis ei oleks läbi läinud, kui kasvõi üks subjektidest ei oleks oma allkirja andnud. Maakorralduskava tähendab maade ümberpaigutamist, H.-M. T. ei jäänud maast ilma. Ta andis allkirja selle kohta, et nõustub maaüksuse ümberpaigutamisega. Harju Maavalitsuse maakorraldusosakonna 22.11.1994 kirjast nr 131 nähtub, et maakorraldusosakond võttis teadmiseks Saue vallas Alliku külas A. W.´le tagastatava maaüksuse Lehtmanni 32 koostatud maakorralduskava. Vaidlus puudub selle üle, et Alliku külas jäi tagastamata 0,88 ha maad. Kaebuse esitaja väitel on kõnealuse maatüki tagastamata jätmisega tekitatud temale varaline kahju, mille suurust on kaebaja pool käesoleva kohtumenetluse käigus muutnud ning jäänud 170 000 krooni juurde, mida ootamatult haldusasja menetluse lõpus suurendas summani 1 240 800 krooni. Maareformi seaduse (MRS) § 6 (kuni 15.06.2002 kehtinud redaktsioonis) lõige 2 sätestas, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10 (punkt 3) ning maa jäetakse riigi omandisse vastavalt käesoleva seaduse § 31
  13. lõike punktidele 1 kuni 5; 7; 9 kuni 11 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt käesoleva seaduse § 28
  14. lõike punktidele 1 kuni 4 (punkt 4). Vastustaja väitel kinnistu Lehtmanni 32 maakorralduskava tehti ja kooskõlastati novembris 1994, kinnistute Porvali 29 ja Kärbi 30 õigustatud subjektid, kes andsid oma allkirjad ülalnimetatud maakorralduskava lisana olevale kooskõlastusele, oleksid võinud analoogselt teha maakorralduskava kuni 20.02.1995, mil jõustunud Maakorraldusseadus võimaldas maakorralduskavasid edaspidi teha ainult kinnisasjadega, kuid ei jõudnud omavahel 7 kokkuleppele. Novembris 1994 kooskõlastatud maakorralduskava nägi ette, et Lehtmanni 32 omanik loobub osaliselt oma maast ning saab selle asemele osa Kärbi 30 ja Porvali 29 maaüksusest. Nimetatud maaüksused olid enne tagastamist pikad ja kitsad siilud. Lehtmanni 32 maaüksuse maakorralduskava tegemise peamiseks eesmärgiks oli tulevikus Porvali 29 ja Kärbi 30 maaüksustele juurdepääsu tagamine maanteelt (see puudub tänaseni kinnistutel Kärbi 30 ja Porvali 29). Maakorralduskava eesmärgiks oli ka maaüksuste kuju muutmine, sest pikka ja kitsast maaüksust on keeruline iseseisvalt mingilgi otstarbel kasutada. Porvali 29 maaüksusele maakorralduskava ei tehtud, H.-M.T. (suri xx xx xxxx) või tema pojad seda ei taotlenud. Kohus tegi kaebaja poolele ettepaneku kohtus üle kuulata (vajadusel ka vande all) H.-M.T. faktiliste asjaolude selgitamiseks, kuid esindaja väitis, et tema tervis ei ole hea ning kohtusse tulla ei saa. H.-M. T. tervisliku seisundi kohta esindaja tõendit kohtule ei esitanud. H.-M. T. ei esitanud kohtule ka omapoolseid kirjalikke selgitusi faktiliste asjaolude kohta. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks. Kohus leiab, et kahjunõue ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei ole õigusvastane ning puudub alus selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja esindaja taotleb kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kohus möönab, et vastustaja on kandnud käesoleva asjaga seonduvalt kohtukulusid, võttes esindajaks vandeadvokaadi, kuid samas kohus leiab, et kohtukulude väljamõistmine oleks kaebuse esitajale ebamõistlikult koormav. Kohus võib jätta kohtukulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). Kohtu arvates käesoleval juhul oleks kohtukulude väljamõistmine kaebuse esitajalt vastustaja kasuks ebamõistlik ja kaebajat koormav. Elle Kask Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.