) § 401 lg 1). 3.
lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, jättis Marco Järss täielikult täitmata Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustused, st ei tagastanud hagejale Lepingus kokkulepitud tingimustel krediiti ega tasunud intressi. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et Marco Järss rikkus Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud seaduses sätestatud korras Lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemise seisuga oli Marco Järss’il hagejale tagastamata 70 000 krooni krediiti ning tasumata 9349.60 krooni sissenõutavaks muutunud intressi. Kuna Marco Järss, vaatamata hageja nõudele, nimetatud raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks, samuti nimetatud võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks, on hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. 4.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Marco Järss ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt peab kostja maksma viivitatud aja eest 5193.51 krooni viivist. Kostja ei ole viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 5.
lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et Lepingu ülesütlemise korral on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 20% Lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et Marco Järss’i tagastamata krediidisumma Lepingu ülesütlemise ajal oli 70 000 krooni, nõuab hageja temalt leppetrahvi 14 000 krooni. Marco Järss ei ole nõutud leppetrahvi suurust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude leppetrahvi saamiseks hagis nõutud ulatuses. 6.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 40 006.89 krooni, mis moodustab osa Lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja Lepingu ülesütlemisel kaotas. Saamata jäänud tulu võib
Kahju (saamata jäänud intresside) arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2
lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kusjuures käendaja vastutab täies mahus nii käendatava kohustuste eest kui ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise, eest. Hageja ja Aadu Kuurmaa vahel 18.07.2006.a sõlmitud käenduslepingu alusel vastutab Aadu Kuurmaa Marco Järss’i Lepingust tulenevate täitmata kohustuste, samuti kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede (viivis, leppetrahv) eest solidaarselt Marco Järss’iga ja seda 316 485 krooni ulatuses, st kogu hageja nõude ulatuses. Kostja Aadu Kuurma ei ole hageja nõude suurust ja õiguslikku põhjendatust vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hageja solidaarnõue Aadu Kuurmaa vastu on hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhejndatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. 8. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad hagi rahuldamise korral menetluskulude eest solidaarselt, st et ka antud asjas kannavad kostjad menetluskulud solidaarselt. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.