← Eesti

3-06-310/48

Obsah (4)§ 7§ 92§ 26§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-310 Haldu

§ 7

lg-st 1, mis sätestab, et tühistamiskaebuse halduskohtusse võib esitada üksnes isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi ja piiratud tema vabadusi. PlanS § 26 lg-st 1 ei järeldu, et igaühe kaebeõigus laieneb ka ehitusloa vaidlustamisele, ja see säte ei kohaldu kaebeõigust reguleeriva sättena ka siis, kui sama isik on eelnevalt vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. b) Kaebuse esitamisel ei avaldanud kaebaja, et tal ei ole korteriomandit. On selgunud, et kaebaja ei ole korteri omanik, vaid ta kavatseb kunagi osta selle korteri, kus ta praegu elab. Ta leiab, et kuna ta saab korteri omanikuks tulevikus, siis rikutakse ikkagi tema omandiõigust. Kaebaja seisukoht on oletuslik, sest omanik otsustab, kas ja kellele ta korteri müüb. Seega ei ole kaebaja suhtes rikutud põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Arvestades, et Pirita tee 26F–47 omanik on AS Sampo Pank ning eelmärge on tehtud OÜ Käpik kasuks ja et need isikud ei ole kohtule kaebust esitanud, tuleb järeldada, et korteriomandi omanik AS Sampo Pank on nõustunud, et piirkonda ehitatakse uus hoone. P. Ustav ei ole volitatud isik ja tal puuduvad õigused korteriomandi suhtes. AS Sampo Pank vastuses Skanska EMV AS 05.12.2006 kirjale märgiti, et AS Sampo Pank ei ole huvitatud ehitusloa vaidlustamisest, P. Ustavile ei ole antud mingeid õigusi korteriomandi suhtes ning OÜ-le Käpik ja P. Ustavile ei ole antud volitusi ehitusloa vaidlustamiseks. Seepeale esitas kaebaja tema ja OÜ Käpik vahel 01.03.2004 sõlmitud üürilepingu. Selle pinnalt selgitas AS Sampo Pank kolmandale 3

(7)3-06-310 isikule, et omanikuna ei ole ta kooskõlastanud seda üürilepingut ja ei kooskõlastagi, sest selles puuduvad olulised lepingutingimused.
  1. c)Kui kaebajal puudub omandiõigus, mida kaitsta, siis ei saa protokolliline otsus või ehitusluba rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi tulenevalt PS §-st 32. Kaebaja ja OÜ Käpik vahelise üürilepingu olemasolu ei muuda olukorda. Omanik ei ole veel teinud plaane korteriga seonduvalt. Kaebajal ei saa olla omaniku tahtest ja õigustest rohkem õigusi.
  2. d)Põhjendatud menetluskulud Skanska EMV AS puhul on 65 000 krooni ja Eesti Näituste AS puhul 49 000 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele kaebuse esitajalt. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Piret Ustavi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  3. a)Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkt 24 on vaidlustatav halduskohtus koos Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2006 ehitusloaga nr 15820. Selles ehitusloas viidatakse üheselt osundatud protokollile, mis pole internne haldusakt. Olukorras, kus kaebajale on tagatud küll õigus vaidlustada detailplaneering, kuid puudub õigus vaidlustada ehitusluba, mis on antud planeeringuvaidluse ajal, ei ole täidetud põhiseaduse §-st 15 tulenev efektiivse kaebeõiguse võimalikkus. Kohus ei ole motiveerinud, miks PlanS § 26 lg-st 1 tulenev kaebeõigus on välistatud ehitusloa suhtes olukorras, kus detailplaneering ja ehitusluba on õiguslikult lahutamatud. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal kuni 08.05.2005 kehtinud PlanS § 26 lg-st 3 lähtuvalt ei oleks tohtinud ehitusluba välja anda põhjusel, et toimus vaidlus detailplaneeringu kehtivuse üle.
  4. b)Kaebuse esitaja elab ehitusloa alusel püstitatava maja läheduses asuvas korteris. See, kas ta on üürnik ja kas tal on õigus tulevikus korter osta, omab tähtsust üksnes rikkumise ulatuse hindamisel. Detailplaneeringuga vastuolus oleva elamu rajamine on igal juhul kaebaja huvidega vastuolus. Ebaõige on kohtu seisukoht, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Ehitusluba, mis on välja antud kehtetuks tunnistatud detailplaneeringu alusel, on ebaõige ja ei saa olla kehtiv. Tegelikkuses püstitatakse hoopis 13-korruselist hoonet. Ehitusluba ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti tingimustele.
  5. c)Menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus, sest

§ 92

lg-st 7 tuleneb, et kolmandate isikute kulusid saab hüvitada üksnes siis, kui need hüvitatakse vastustajale. Kui kohus leiab, et menetluskulusid saab kaebajalt välja nõuda, siis palub kaebaja neid vähendada. 7. Vastustajate Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses paluti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:

  1. a)Kaebaja ei ole jätkuvalt osundanud ühelegi seaduse või mõne muu õigusaktiga tagatud õiguse või vabaduse rikkumisele. Detailplaneeringu vaidlustamise faktist iseenesest ei tulene õigust vaidlustada ehitusluba. Detailplaneeringu võib küll vaidlustada ilma, et see rikuks konkreetse isiku õigusi või vabadusi, kuid ehitusloa vaidlustamisel tuleb kaebajal viidata, milliseid tema õigusi ja vabadusi ehitusloa väljastamisega rikutakse. Ehitusloa väljastamine detailplaneeringu vaidlustamise ajal ei ole välistatud ja kohtu poolt detailplaneeringu tühistamisega ei kaasne ilmtingimata ehitusloa tühistamine.
  2. b)Ehitus on järgus, kus Pirita tee 28a krundile rajatakse hoone kümnendat korrust. Kaebaja ei ole näidanud, milliste faktiliste asjaolude alusel ta järeldab, et ehitatakse tegelikult 13-korruseline hoone. 8. Kolmandad isikud Skanska EMV AS ja Eesti Näituste AS leidsid, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta, ja nõustusid halduskohtu otsusega. 4

(7)3-06-310 Menetluskulude osas märgitakse, et

§ 92

lg-s 7 sätestatuga on otsus kooskõlas.

§ 92

lg 1 kohaselt kolmas isik on menetluskulude hüvitamise osas võrdsustatud poolega ja tema menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele § 92 lg-s 7 ettenähtud korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 7

lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Apellant ei väida apellatsioonimenetluses enam tema õiguste rikkumist vaidlustatud haldusaktiga, vaid tugineb kaebuse esitamisel PlanS § 26 lg-le 1, mille kohaselt planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Apellant märgib õigesti, et Riigikohtu 09.06.2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 on leitud, et PlanS § 26 lg 1 järgi ei ole kohtusse pöördumise aluseks planeeringu peale kaebuse esitamisel isiku õiguste ja vabaduste piiramine, vaid kohtusse võib pöörduda igaüks, kes leiab, et planeering on õigusvastane olenemata sellest, kas see rikub kaebaja õigusi. Ehitusloa vaidlustamiseks erinevat kaebeõigust

§-st 7 ei ole sätestatud.

  1. Käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2006 määruses (I kd, tl 182-184) märkis kohus, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. PlanS § 26 lõikest 3 sellist õigust ei tulene, sest
  2. aprillil 2005 vastu võetud planeerimisseaduse muutmise seaduses, millega viidatud sätte
  3. maist 2005 jõustunud redaktsioon kehtestati, puudub rakendussäte, mis näeks ette varasemast redaktsioonist tulenenud keelu edasiulatuva kohaldamise pooleliolevate planeeringuvaidluste puhul. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. PlanS § 26 lg 3 varasem redaktsioon ei omanud edasiulatuvat jõudu pärast selle kehtetuks tunnistamist selliselt, et varem kehtestatud planeeringute alusel oleks ehitusloa väljastamine olnud keelatud ka pärast sätte kehtetuks tunnistamist. Samale seisukohale asus ringkonnakohus 24.08.2005 määruses haldusasjas nr 2-3/944/05 (I kd, tl 98-101), kui ta tegi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutuse vaadata sisuliselt läbi Skanska EMV AS taotlus ehitusloa andmiseks Pirita tee 28 kinnistule. Asjaolu, et ehitusloa andmise aluseks olevat detailplaneeringut on õigus vaidlustada isikul sõltumata sellest, kas sellega rikutakse tema õigusi, ei too kaasa sama ulatuslikku kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel. Detailplaneering ja ehitusluba on erineva sisuga haldusaktid.
  4. Kaebeõigust ei anna apellandile ka

§ 26

lg 1 p 1, mis annab halduskohtule õiguse kaebuse lahendamisel teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, koosmõjus detailplaneeringu vaidlustamiseks antud kaebeõigust sätestava PlanS § 26 lõikega

  1. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel ei saa isik sellele sättele tuginedes nõuda planeeringu elluviimiseks antud haldusaktide tühistamist.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et apellandi õigusi vaidlustatud ehitusloaga ei ole rikutud. Ringkonnakohus asus 13.11.2006 määruses käesolevas asjas seisukohale, et isiku subjektiivne õigus, mille kaitseks on tal õigus ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, võib välja kasvada ka planeeringust, kui see on avaliku huvi kõrval mõeldud kaitsma ka selle isiku huve. Planeeringute normid, mille kohaselt vaidlusalune ala on ette nähtud avalikkuse poolt kasutatavateks ehitisteks, võib ringkonnakohtu määruse kohaselt kaitsta mitte üksnes avalikke huve, vaid ka näiteks lähialal elavate isikute huve. Käesoleval juhul on avalikkusele suunatud funktsiooniga alale korterelamu ehitamine 5

(7)3-06-310 ümbruskonnas elavate isikute jaoks võrreldes planeeringutest tuleneva lahendusega ebasoodsam. Ärifunktsiooniga alale on isikutel avatud juurdepääs seal pakutavate teenuste tarbimiseks (nt saavad ümbruskonnas elavad isikud kasutada hotelli restorani, majutada hotelli oma külalisi jne). Elamumaa ja sellel paiknev ehitis on avalikkusele suletud. Puudub alus ka arvata, et rajatav korterelamu looks ümbritsevale elukeskkonnale lisaväärtust ja tõstaks näiteks ümbritsevate kinnistute hinda. Ringkonnakohus on seisukohal, et planeeringuga naabruses elava, kuid kinnisvara mitte omava apellandi õigusi väljastatud ehitusluba sellisel määral ei puuduta, et tal tekiks ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus

§ 7lg 1 alusel.

  1. Apellant ei väida, et Tallinna Linnavalitsuse protokollilist otsust saaks ta vaidlustada erinevatel juhtudel võrreldes ehitusloaga. Ringkonnakohus ei pea seetõttu apellatsioonkaebuse läbivaatamisel vajalikuks kujundada seisukohta, kas protokolliline otsus on käsitletav haldusaktina või ehitusloa osana. Kuna apellandil ei ole kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel, ei saa seda tal olla ka linnavalitsuse istungi protokollilise otsuse vaidlustamisel.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse muutmiseks selles osas alust.
  3. Ebaõige on ka apellandi seisukoht, et menetluskulude väljamõistmine kolmandate isikute kasuks ei ole lubatav, kui menetluskulusid ei mõisteta välja vastustajatele.

§ 92

lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sätte viimase lause mõte ei ole piirata kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist vastustaja menetluskulude faktilise väljamõistmisega, vaid näidata, et kolmanda isiku kasuks kulude välja mõistmata jätmise suhtes kohaldatakse samu reegleid, kui vastaspoole kasuks kulude välja mõistmata jätmise kohta. 16. Küll tuleb aga välja mõistetud menetluskulude suurust vähendada.

§ 92

lõikest 7 nähtuvalt tuleb ka kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmisel järgida

§ 92

lg 10 ja § 93 lg 5 nõudeid.

§ 92

lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Halduskohus asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikud kolmandate isikute menetluskulud on Skanska EMV AS puhul 65 000 kr ja Eesti Näituste AS puhul 49 000 kr. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kolmandate isikute vajadus oma õigusi kaitsta ei olnud erineva määraga ning menetluskulude põhjendatuks lugemine kolmandate isikute puhul erinevas määras ei ole õigustatud. Kolmandate isikute õigusi ja huve puudutab kohtuasi võrdsel määral ning menetlusse kaasati nad samas staadiumis. Seetõttu ei erinenud nende vajadus õigusabi kasutamiseks. Teiseks ei ole halduskohus otsuses põhjendanud menetluskulude välja mõistmata jätmist asjaoluga, et kolmandate isikute poolt halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt taotletakse menetluskuluna ka tasutud käibemaksusumma väljamõistmist, vaatamata sellele, et tasutud käibemaksu saavad nad käibemaksukohustuslastena tagasi arvestada. Seda kinnitab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.04.2006 otsus nr 3-2-1-24-06 (punkt 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu poolt osundatud suuruses menetluskulude väljamõistmine, isegi, kui sellest maha arvata käibemaks, oleks kaebaja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kuigi käesolevas asjas on apellant esitanud halduskohtus 6

(7)3-06-310 toimunud menetluse ajal kahel korral taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohtu poolt taotluste lahendamisel tehtud määruste peale ringkonnakohtule edasi kaevanud, on kaebaja õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ülemääraselt piiratud, kui kaebuse rahuldamata jätmise tagajärjeks on ka 114 000 kr ulatuses kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine. Ringkonnakohus märgib, et kolmandate isikute positsioon ühtis kohtumenetluses vastustajate positsiooniga. Vaidlustatud ehitusluba anti Skanska EMV AS taotluse alusel. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel käitunud pahatahtlikult. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine apellandilt kolmandate isikute kasuks kummalegi 20 000 krooni ulatuses. Halduskohtu otsus tuleb menetluskulude väljamõistmise osas seetõttu tühistada ja uue otsusega mõista apellandilt välja Skanska EMV AS ja Eesti Näituste AS kasuks kummalegi 20 000 kr. 17. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses taotlesid kolmandad isikud apellandilt menetluskulude väljamõistmist. Skanska EMV AS menetluskulude nimekirja kohaselt taotletakse 22 740 kr väljamõistmist. Nimetatud summas on õigusabi eest tasutud. Eesti Näituste AS menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud tõendite kohaselt on tasutud õigusabi eest koos käibemaksuga 17 936 kr. Arvetest nähtub, et käibemaksuta on õigusabi eest tasutud 15 200 kr. Ringkonnakohus leiab, et taotlused tuleb rahuldada osaliselt, lähtudes samadest kaalutlustest, millest lähtudes vähendab ringkonnakohus halduskohtus kantud menetluskuludest välja mõistetavat summat. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning nende väljamõistmine apellandilt õiglane kummagi kolmanda isiku kasuks 5000 kr ulatuses. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.