← Eesti

3-04-335/12

Obsah (5)§ 12§ 3§ 59§ 40§ 24

3-04-335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-0

, § 14 lg 1) tuleneb õigustus rajada vee ärajuhtimiseks trasse läbi teise isiku kinnisasja, nõudes selleks AÕSRakS § 152 lg 2 järgi servituudi seadmist. Kui olemasolevat veejuhet saab lugeda tehnovõrguks või -rajatiseks ja see on rajatud enne

  1. a.
  2. aprilli, peab kinnisasja omanik taluma seda AÕSRakS §-des 152-154 sätestatud ulatuses ja korras. Eeltoodust saab kinnisasja omaniku kohustuste sisu kohta seoses loodusliku vee teadliku juhtimisega tema maatükile ning sealt läbi sellekohaste rajatiste kaudu teha järgmise käesolevas asjas olulise järelduse. Kuigi seadusest tuleneb teatud tingimustel kinnisasja omaniku kohustus eeltoodud tegevust võimaldada, lubades ühtlasi sellekohaseid rajatisi oma kinnisasjale rajada ja neid seal taluda, ei ole ta kohustatud täitma teiste kinnisasjade omanike nõudeid selliseid rajatisi rajada ja korras hoida omal kulul. Seadme vastustaja kulul rajamist aga kaebuse esitaja käesolevas asjas nõuabki.
  3. Vaidlusaluse truubi rajamise ja parendamisega seoses esile toodud asjaolud (vt käesoleva otsuse p 6) näitavad, et kohalik omavalitsus on võtnud ette meetmeid truubi hooldamiseks ja parendamiseks. Vaid sellest, et need pole kaebaja hinnangul olnud piisavad, ei saa järeldada kohaliku omavalitsuse poolset rajatise talumiskohustuse rikkumist.
  4. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud nõue linnavalitsuse kohustamiseks rajama Kabelkivi truup, mis vastaks
  5. a. parameetrites (mis apellatsioonkaebuses toodud kaebuse täpsustuse kohaselt vastavad läbilõikele 1,4 m ja kõrgusele 8,54 m Kroonlinna nullist), mis tugineb üksnes asjaolul, et olemasolev truup ei taga vee piisavat äravoolu kaebaja kinnistult. II
  6. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, nagu poleks kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks võimalik kohalikule omavalitsusele ja halduskohtule seoses vaidlusaluse truubiga esitada üldse mingeid nõudeid.
  7. Asja materjalidest ilmneb, et vaidlusaluse truubi ümberehitus on
  8. a. teostatud Maardu Linnavalitsuse 17.05.2004 ehitusloa nr 1087 sadevetekraavi ümbertõstmiseks Viljapuu pst ja Kallavere teel tehtud tööde raames. Ehitusloa andmise aluseks oli OÜ Veka Inseneribüroo
  9. a. projekt (I kd tl 55-78). 15.03.2005 on Maardu Linnavalitsuse komisjon koostanud ehitustööde teostajale OÜ-le Torm Projekt akt-ettekirjutuse (I kd lk 53), mille kohaselt on tuvastatud, et projekti ja ehitusloa kohased tööd ei ole lõpetatud. Aktis on märgitud, et Kallavere tee alla on paigutatud lisaks endisele uus truup läbimõõduga 1 m, kuid 7

(9)3-04-335 projektis ettenähtud truubi läbimõõt on 1,2 m (faktiliselt paigutatud 0,7 m ja 1,0 m truupide ristlõigete summa on siiski suurem kui projektikohase 1,2 m läbimõõduga truubil); ehitatud kraavi kaldad ei ole kindlustatud ja kraav ning truup on osaliselt täitunud vesiliivaga. OÜ-d Torm Projekt kohustati teostama kraavi ja truupide puhastus ning kraavi kallaste kindlustamine vastavalt ehitusprojektile hiljemalt
  1. maiks
  2. Toimikusse on lisatud ka Keskkonnainspektsiooni 30.08.2005 objekti kontrollimise protokoll (I kd 152), milles avaldati kahtlust, et ehitusprojektist pole kinni peetud; erinevalt projektis märgitust ei ole Maardu Linnavalitsus teinud töövõtjale ülesandeks paigaldada geotekstiili (geovõrkusid), Karikakra tee kruntide sadevee ja pinnasevee äravool on tagatud valgumisega Viljapuu pst kraavi, samas aga on kraavidesse paigaldatud betoonrennid, mille tõttu on vee valgumine kraavi võimatu.
  3. Veenev ei ole linnavalitsuse kaebusele vastuses (I kd tl 51-52) toodud selgitus, et faktiliselt paigaldatud 1,0 ja 0,7 m läbimõõduga truupide ristlõigete summa ületab projektis ettenähtud 1,2 m läbimõõduga truubi ristlõiget, mistõttu vastab truup selles osas projekteeritule. See teoreetiline arutlus ristlõigete summeerimisest ei arvesta asjaolu, et väiksema läbimõõduga truup ummistub kergemini, mistõttu võib praktikas olla oluline vahe, kas truup koosneb ühest suure või mitmest väikese läbimõõduga torust. 16.

§ 12lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile.

Sama seaduse § 18 lg 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks selle seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele.

§ 3

lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

§ 59

lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse.

§ 40

lg 1 kohaselt peab inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Sama seaduse § 61 lg 3 p 2 kohaselt on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ehitusettevõtjale ettekirjutuse juhul, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on selle paragrahvi lg-tes 1–3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). Eelnimetatud sätetest tuleneb isiku subjektiivne avalik õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt ehitusseaduses ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses toodud meetmete rakendamist, kui ehitise mittevastavuse tõttu ehitusloa kohasele projektile seab ehitis ohtu isiku elu, tervise või vara. Kui sellisele ehitisele on väljastatud kasutusluba, on vajalikuks õiguskaitsevahendiks ka kasutusloa tühistamise nõue. Kui isik leiab aga, et ehitise mittevastavus ehitisele esitatavatele nõuetele on põhjustatud just ehitusprojektist, tuleb isikul õiguskaitsevahendina taotleda ehitusloa tühistamist, sest

§ 24

lg 1 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel keelduda ehitusloa väljastamisest juhul, kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Selliseid õiguskaitsevahendeid saab isik seega kasutada ka olukorras, kus kuivenduskraavi rajamine või rekonstrueerimine ehitusprojektile mittevastaval viisil või nõuetele mittevastava ehitusprojekti kohaselt toob kaasa isiku vara kahjustumise liigniiskuse või üleujutuste läbi selle tõttu, et kuivenduskraav ei täida enam oma eesmärki liigvee ärajuhtimise osas. 8

(9)3-04-335
  1. Käesolevas asjas esitatud nõue taastada Kabelkivi truup
  2. a. parameetrites (mis apellatsioonkaebuses toodud kaebuse täpsustuse kohaselt vastavad läbilõikele 1,4 m ja kõrgusele 8,54 m Kroonlinna nullist) ei ole aga samastatav ühegi eelviidatud õiguskaitsevahendiga, sh nõudega kohustada linnavalitsust konkreetse ehitusjärelevalve haldusakti andmiseks või toimingu teostamiseks, tagamaks rajatise (truup koos muude kuivendussüsteemi elementidega) vastavusse viimine 17.05.2004 ehitusloa nr 1087 kohase projektiga. Kuigi apellatsiooniastmes esindab kaebuse esitajat riigi õigusabi korras vandeadvokaat, ei ole kaebuse esitaja poolt esile toodud, et asja lahendamisel halduskohtus sai määravaks kaebuse esitajal kvalifitseeritud õigusabi puudumine, mille tõttu jäi esitamata kaebuse esitaja eesmärkidele vastav nõue. III
  3. Eeltoodud põhjustel jääb Vaike Kotkase apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Pooled ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.