Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (
ASJAOLUD
) § 11 lg 4 alusel keelduda. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. 4.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. 5. O.G. on esitanud kaebuse Loksa linna põhimääruse peale. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg-le 1 on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOKS § 22 lg 1 p 9 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse põhimääruse näol on tegemist määrusega ehk üldaktiga. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 88 sätestab, et määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. See tähendab, et määrus on õigustloov akt ning sisaldab endas õiguse üldnorme. Reeglina on üksikaktiga tegemist siis, kui subjektide ring on suletud ja see ei muutu ajas, seetõttu hõlmatakse endas ühte või enamat isikut, kes on ajas ja ruumis identifitseeritud. Samas üldakti hõlmab endas kõiki. Määrusandluse teostamine on sisuliselt seadusandliku funktsiooni teostamine volikogu poolt. Seetõttu on O.G. vaidlustanud halduskohtus üld-, mitte üksikakti. 6.
lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi ning kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks (
Eeltoodust tulenevalt võib halduskohtus vaidlustada ainult üksikakti. Kuna Loksa Linnavolikogu 07.09.2006 määrusega nr 29 kinnitati Loksa linna põhimäärus ja tunnistati kehtetuks Loksa Linnavolikogu 22.03.2006 määrus nr 5 „Loksa linna põhimääruse kinnitamine“, on tegemist üldaktiga, mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Kuna üldakti (praegusel juhul Loksa Linnavolikogu põhimääruse) peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada selle esitajale, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda (
lg 4 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on kaebuselt tasunud 27.07.2007 riigilõivu 80,00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda 2 riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.