3-07-1051/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1051 Otsuse kuupäev 24.september 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallina Vangla direktori 25.04.2007 käskkirja nr 163-K peale Asja läbivaatamise kuupäev 05.september 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ning vastustaja Tallinna Vangla esindajad Eda Oisalu ja Jüri Kutõrev Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 25.04.2007 käskkirjaga nr 163-k kohaldati eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav XXX suhtes alates 25.04.2007 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta ei ole karistuse kandmise ajal täitnud vangla sisekorraeeskirju ja ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning on süstemaatiline režiimi rikkuja. Täiendavate julgeolekuabinõudena kohaldati: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise ja isiklike esemete kasutamise keelamine (kinnipeetav kannab vangla poolt antud riietust ja kasutab vangla poolt antud esemeid); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine (kinnipeetav liigub väljaspool kambrit käeraudades, juhul, kui vanglaametnik leiab, et on oht vangla julgeolekule). Nimetatud käskkirjas nähti ette ka kohustus vaadata üle täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise otstarbekus XXX suhtes kolme kuu jooksul. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallina Vangla direktori 25.04.2007 käskkiri nr 163-k õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirja näol on tegemist Tallinna Vangla administratsiooni ebaseadusliku suvaotsusega, millega rikuti kaebaja vangistusseadusest tulenevaid õigusi. Kaebaja leiab, et tema suhtes on kohaldatud piiranguid põhjuseta ja põhjendamatult, sest Tartu Vanglas olles on ta tõestanud, et ta ei ole teiste isikute suhtes vägivaldne. Kaebaja leiab, et kuigi väljaspool kambrit on tema suhtes pidevalt käeraudu kasutatud, ei ole ta selleks samuti põhjust andnud. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla direktoril ei ole õigust omal äranägemisel kitsendada kaebaja õigusi. Viidates eelnevatele jõustunud distsiplinaarkaristustele, rikub Tallinna Vangla põhiseaduse § 23 lg 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi teist korda karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kaebaja väidab, et ta ei ole Tallinna Vanglas sisekorda rikkunud, kedagi rünnanud ega andnud põhjust isegi nii mõelda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja - Tallina Vangla esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnike julgeoleku tagamiseks ja vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevalt oli vajalik kinnipeetav XXX täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Vastustaja väidab, et kinnipeetav XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel viit kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis näitab, et kinnipeetav on agressiivse käitumisega . 06.01.2006 alustati XXX suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel (kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes). 21.03.2006 alustati XXX suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 331 alusel (omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet). Samuti on XXX tahtlikult mitmel korral kahjustanud oma tervist. Ka antud juhul tingis käskkirja väljaandmise tervise kahjustamine. 16.04.2007 lõikas XXX endal vasakut küünarvart. 17.04.2007 tekitas ta endale vasaku käe küünarvarre siseküljele ca 1 cm lõikehaava ja keeldus selle lõikehaava õmblemisest. 18.04.2007 saadeti XXX tervishoiuosakonda, kus talle püüti anda meditsiinilist abi, kuid ta keeldus ravist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 2 VangS § 66 lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning julgeoleku eest vanglas vangla direktor. Sellest tulenevalt on vangla direktoril kohustus hinnata pidevalt vangla julgeolekuriske ning otsustada, kas ja milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta julgeoleku tagamise parandamiseks. Juhul, kui vangla direktoril on olemas konkreetse kinnipeetava kohta piisavalt sellist informatsiooni, millest võib järeldada, et ennetava abinõuna oleks vajalik kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, võib ta seda teha igal hetkel. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Sama paragrahvi 2 lõike alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse näol on tegemist ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud seaduserikkumised ning nende läbi kinnipeetava enese või teiste isikute psüühiline või füüsiline kahjustamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lg 1 sätestatud tingimusele. Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele. Kaebaja väide, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist teistkordse karistamisega ja põhiseaduse § 23 lg 3 rikkumisega, ei ole õige. Kohus selgitab, et kuna õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldatakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi, mille põhjal saab anda hinnangu kinnipeetava käitumisele vanglas, siis ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine süüliste rikkumiste toimepanemise eest määratud karistus, vaid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist eelkõige ennetava abinõuga. Kohtule on vastustaja esitanud väljavõtte XXX distsiplinaarkaristustest (tl 32), millest võib järeldada, et XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel viit kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks sellele on XXX vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis tõendab, et kinnipeetav XXX on agressiivse käitumisega. Asja materjalidest nähtuvalt alustati 03.01.2006 XXX suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel - kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes ja 21.03.2006 alustati tema suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 331 alusel - omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav XXX oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, järeldas Tallinna Vangla direktor õigesti, et tegu on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Erinevad vahejuhtumid seoses enda tervise kahjustamisega ning vanglaametnike ähvardamisega viitavad aga sellele, et kinnipeetaval on 3 kalduvus kahjustada oma tervist ning teisi isikuid, seega oli Tallinna Vangla direktoril piisavalt alust XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ning ei esine asjaolusid, mis selle välistaksid, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4