Obsah (12)

§ 79§ 116§ 89§ 121§ 1§ 108§ 8§ 94§ 120§ 82§ 154§ 180

3-05-442 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-442 Haldusasi S.E.’i k

) § 116 kohaselt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui lähtuda 2 KJPS ülema otsusest nr JOK-2.4-5.4/8

1. märtsist
2. a, siis tulnuks kaebaja vabastada ametikohalt hiljemalt
3. märtsil
4. a, s.t. 10 tööpäeva jooksul arvates komisjoni
5. märtsi
6. a koosoleku protokollist nr JOK-2.4-5.2/
7. Seadusandja ei näe ette, et seaduses nimetatud tähtaega võiks lepingupooled meelevaldselt pikendada. Kaebuse esitajale jäeti pakkumata tema kvalifikatsioonile vastavaid teisi ametikohti. ATS) § 117 lg-st 5 tuleneb kohustus pakkuda ametnikule teist ametikohta juhul, kui ametnik vabastatakse teenistusest ametikohale mittevastavusega. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi temaga oli sõlmitud kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping

alusel, ei anna see iseenesest alust tema teenistusest vabastamiseks ametikohale mittevastavuse alusel ATS-s sätestatud nõudeid mitte järgides. Arvestades kaebaja pikaajalist staaźi Kaitseliidus oleks tulnud talle pakkuda võimalust jätkata lepingulist teenistust mõnel teisel, tema kvalifikatsioonile vastaval ametikohal. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kaevatavatest haldusaktidest ei nähtu kaebuse esitajale tema vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suurus ning selle arvestamise metoodika, kaitseväe juhataja käskkirjas puuduvad ka olulised viited haldusakti andmise õiguslikule alusele. Vabastamise käskkirjast ei nähtu, millise osa sellest moodustab

1. a maikuu teenistustasu, millise osa korteri- ja toiduraha 16 päeva eest ja millise osa kasutamata jäänud puhkuse hüvitus 30 kalendripäeva eest. Võttes arvesse, et haldusaktis tehtud viited õigusaktidele on ebatäpsed või puudulikud, pole kaevatavad käskkirjad motiveeritud ja kontrollitavad ning kuuluvad seetõttu tühistamisele. Alternatiivtaotluste osas leiab kaebaja, et teda on ebaseaduslikult nimetatud ametikohtadele, millel töötamise tingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine. Vastustajate poolt on tegevteenistuse lepingu muutmisel ja kaebaja nimetamisel
2. oktoobrist
3. a. Kaitseliidu Võrumaa Maleva pealiku ametikohale kolonelleitnanti auastmes,
4. augustist
5. a Kaitseliidu Harju Maleva vaneminstruktori ametikohale ja
6. veebruarist
7. a Harju Maleva pealiku ametikohale rikutud RSS § 35 1 lg 1 ja 2, samuti

§ 79

lg 1 p 2, § 81 ja § 87 p 1 sätestatud nõudeid, lisaks on rikutud ka ATS § 17 ja § 23 lg 1 p

1. Kaebuse esitajal on haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi, mis seisneb hüvituse nõudes seoses ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumises. Vastustaja Kaitseväe juhataja ei nõustu kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kaitseväe juhataja 10.05.
2. a käskkiri nr 269P on seaduslik ning ei riku kaebuse esitanu õigusi. Harju Maleva vaneminstruktor kapten S.E.ile keelduti riigisaladuse loa andmisest, kusjuures tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks oli salajase tasemega riigisaladuse loa olemasolu. Taotluse tegevteenistuslepingu lõpetamiseks ning reservi arvamiseks tegi Kaitseliidu ülem oma 28.04.
3. a kirjaga nr 0.4-2.2/
4. Kapten S.E.i lepingulisest teenistusest vabastamine vastab

§ 116ettenähtud nõuetele.

Põhjendamata on väide, et kaebuse esitaja ja kaitseväe juhataja vahel sõlmitud tegevteenistuse leping ei näe ette staabiülema ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks riigisaladusele juurdepääsu loa nõuet.

sätestab üheselt, et juurdepääsuvajadus riigisaladusele ehk riigisaladusele juurdepääsu loa nõue kehtestatakse ametikohale; ametikohale kehtestatakse nõuded ametijuhendiga või muude asutuse tegevust reguleerivate aktidega. Seega ei pea kajastuma tegevteenistuse lepingus (ega kahepoolselt allakirjutava tegevteenistuse lepingut muutvas lisas) juurdepääsuvajadus riigisaladusele. Tegelikkuses nimetatud protsessid ühtivad, kuna koos lepingulisse teenistusse võtmisega määratakse kaadrikaitseväelane ka ametikohale ja kui sellel ametikohal on teenimise eeltingimuseks riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, siis isikut ei võeta enne lepingulisse teenistusse, kui tema osas on teostatud julgeolekukontroll ja väljastatud riigisaladusele juurdepääsu luba. Kapten E.i, kes on võetud lepingulisse teenistusse alates 06.02.1992, osas on toimunud RSS-st (jõustunud 28.02.

1. a) tulenevate nõuete rakendamine juba teenistuses oleva kaadrikaitseväelasele. Kaitseliidu ülema 3 28.06.
2. a käskkirjaga nr 130 on kehtestatud Kaitseliidu ametikohad, millel töötamise tingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine; 22.03.
3. a on nimetatud käskkiri tunnistatud kehtetuks ja ametikohtade loetelu, millele on kehtestatud riigisaladusele juurdepääsu loa omamise nõue, viidud kooskõlla kaitseväe juhataja 30.05.
4. a käskkirjaga nr 485P. Mõlemas Kaitseliidu ülema käskkirjaga kehtestatud ametikohtade loetelus on maleva pealiku ja vaneminstruktori ametikohad loa tasemega “salajane”. Asjaolu, et riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keelduti kapten E.ile alles märtsis 2005, on tekitanud kapten E. tahtlikult, kuna kapten E. ei täitnud vaatamata korduvatele meeldetuletustele riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks vajalikku ankeeti. Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas on viidatud RSS § 32 lg-le 5 kasutades analoogiat, kuna RSS ei näe ette juhtu, kus isik teenib ametikohal, millel teenimise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, ilma vastavat luba omamata. RSS-s üheselt sätestatud põhimõte, mille järgi ametikohal kohustuslikuks tingimuseks oleva riigisaladuse loa puudumise korral tuleb isik vabastada ametikohalt. Arvestamata ei saa jätta asjaoluga, et riigisaladuse loa andmisest keeldumine on seotud eelkõige julgeolekukaalutlustega. Põhjendamata on kaebuse esitanu väide, et tema osas tulnuks kohaldada ATS sätteid. ATS sätted kuuluvad kohaldamisele kaadrikaitseväelase osas juhul, kui

(eriseadus) antud küsimust ei reguleeri. Ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise korral teenistusest vabastamist ehk ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu lepingulisest teenistusest vabastamist reguleerib

§ 116. Seega ei kuulu kohaldamisele ka ATS § 117 lg 5 ja lg 7 sätted.

Kapten E.it ei oleks olnud võimalik kaitseväes ja Kaitseliidus määrata teisele ametikohale, kuna tulenevalt kaitseväe juhataja 30.05.2003. a käskkirjast nr 485P on kõigile ohvitseride ametikohtadele kehtestatud kas “salajase” või “täiesti salajase” tasemega riigisaladusele juurdepääsu nõue ning tulenevalt

§ 89lg 6 ei määrata kaadriohvitseri kaadriallohvitseri või kaadrisõduri ametikohale.

Seega puudub võimalus määrata ohvitseri auastmes olevat kaadrikaitseväelast teisele ametikohale kui ohvitseri ametikoht. Kaadrikaitseväelaste reservi võib kaadrikaitseväelase määrata kuni uuele ametikohale määramiseni, mis kapten E.i puhul oli võimatu. Kaadrikaitseväelaste reservi ametikohal kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisel saab määrata isiku, kui dokumendi väljastamist takistavaid tingimusi on võimalik kõrvaldada või isik on võimalik määrata teisele samatasemelisele või kõrgemale ametikohale. Põhjendamata on kaebuse esitanu väide, et tema teenistusest vabastamine on õigusvastane, kuna ei ole kinni peetud seaduses ettenähtud konkreetsest tähtajast lepingulisest teenistusest vabastamiseks. Kaitseliidu ülema taotlus kapten E.i lepingulisest teenistusest vabastamiseks jõudis KJPS, s.o sai teatavaks kaitseväe juhatajale, 29.04.

1. Käskkiri kapten E.i lepingulisest teenistusest vabastamise kohta on dateeritud kuupäevaga 10.05.
2. Seega on antud käskkiri välja 7 tööpäeva jooksul. Kui lähtuda seisukohast, et kaadrikaitseväelane tuleb vabastada lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul hetkest, kui ametikohal kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumine sai teada teenistust korraldavale ülemale, siis on käskkiri kapten E.i lepingulisest teenistusest vabastamise kohta antud välja 12 tööpäeva jooksul. Kaitsejõudude Peastaabi Luureosakonna teatis S.E.ile riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise kohta jõudis Kaitseliidu Peastaapi 24.03.2005; perioodil 30.03.2005 kuni 26.04.2005 oli kapten E. töövõimetuslehel, mistõttu (protsessi)tähtaja kulg peatub ja lugedes faktilisi tööpäevi anti käskkiri välja 12 tööpäeva jooksul peale ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise teatavakssaamist. Vastustaja ei saa nõustuda seisukohaga, et kui üks pooltest ei kasuta seadusest tulenevat õigust leping seadusest tuleneva tähtaja jooksul lõpetada, on ta tunnustanud lepingu kehtivust 4 teise poole jaoks. Konkreetses asjas ei ole haldusakti andjal võimalik kaalutlusõigust kasutada, kuna haldusakti andmata jätmise korral tegutseks ta seadusevastaselt. Põhjendamata on kaebuse esitanu väide, et haldusaktis puuduvad olulised viited haldusakti andmise õiguslikule alusele, samuti ei nähtu kaebuse esitajale tema vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suurus ning selle arvestamise metoodika. Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri on vormistatud vastavalt

§ 121lg 1 nõuetele.

Kaitseväe juhataja poolt antud lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale ei saa esitada nõuet vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suuruse ja selle arvestamise metoodika põhjendamiseks. Seejuures näeb

§ 121

lg 1¹ ette teenistustasu, hüvitise, kompensatsiooni ja nende summast kinnipidamisele kuuluva summa kindlaksmääramist, mitte nende arvestamise metoodika väljatoomist. Kuivõrd tegevteenistuslepingu lõpetamine oli seaduslik, on alusetu ka S.E.i nõue hüvitise maksmiseks kolme kuu teenistustasu ulatuses seoses ennistamisest loobumisega. Kui kohus leiab kaebuse olevat õiguspärase, ei ole alust hüvitise väljamõistmiseks Kaitsejõudude Peastaabilt, st kaitseväele eraldatud vahenditest, vaid Kaitseliidult kui kaadrikaitseväelase viimaselt teenistuskohalt. Vastustaja Kaitseliidu ülem peab samuti kaebust põhjendamatuks. ATS ja

sätteid koostoimes vaadates selgub, et kaadrikaitseväelaste teenistust reguleerib ainult

või selle alusel antud õigusaktid. Kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamine ning tegevteenistussuhte lõpetamine on

-s reguleeritud täiel määral, seega puudub vajadus ja ka võimalus rakendada ATS sätteid.

1. jao 1.-
2. §§ 79-125 jaotis annab ammendavalt kaadrikaitseväelase ametikohale määramise ja ametikohalt vabastamise sätted. S.E. oli teenistuses (
3. a) enne seda kui jõustus RSS, millega kohustati asutuse juhti määratlema ametikohad, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele. Sellest tulenevalt ei saa ka väita, et tema tegevteenistusse võtmisel oleks rikutud ATS § 124 mõttes teenistusse võtmise eeskirju.

§-dest 15 ja 89 lg 6 tulenevalt sai Kaitseliidu ülem S.E.ile pakkuda ainult sõjalise auastmega ohvitseri ametikohta, millel töötamise eeltingimuseks ei oleks olnud juurdepääsu omamine riigisaladusele. Taolist ametikohta sellel ajahetkel Kaitseliidus ei olnud. Kaitseliidu ülemal ei olnud õiguslikku alust pakkuda S.E.ile allohvitseri või riigiametniku ametikohta. Nii Kaitseliidu ülema 28.06.

1. a käskkirja nr 130 kui ka 22.03.
2. a käskkirja nr 89 kohaselt peab maleva pealikul ja vaneminstruktoril olema riigisaladuse luba tasemega „salajane”. Peale ametikohtadele nõuete kehtestamist hakati nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes jagama teenistujatele ankeete riigisaladuse loa taotlemiseks. Kuna kaitseväes ja Kaitseliidus on kokku ~3800 teenistujat, siis riigisaladuse loa taotlusi menetlev KJPS ei suutnud väljastada kõigile riigisaladuse luba üheaegselt. Aktsepteeriti seda, kui asutuse ülem tagas, et tema alluvuses töötav/teeniv isik ei puutu riigisaladusega kokku enne, kui vastav luba on väljastatud ning lubade taotlusi ei esitatud ühtse kogumina. Vaatamata asjaolule, et Kaitseliidu Peastaabi personaliohvitser nooremleitnant Kert Kaevats jagas juba
3. a kõikidele malevatele riigisaladuse loa taotlemise ankeedid laiali ning kõikidele malevapealikele tuletati korduvalt meelde, et ankeedid on vaja ära täita ning edastada Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonda, ei täitnud S.E. nimetatud korraldust. S.E. allkirjastas riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi
4. veebruaril 2004 ning edastas Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonda, ankeedi juurest oli puudu kohustuslik paber – taotleja kirjalik nõusolek. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele venitas S.E. teadmata põhjusel vajaliku paberi toomisega kuni
5. detsembrini
6. Kaebaja vabastati 10.08.
7. a Võrumaa Maleva ametikohalt ning määrati Harju Maleva vaneminstruktori ametikohale põhjusel, et S.E.il olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Kaitseliidu ülem leidis, et teenistuse huvides on otstarbekas anda inimesele uues keskkonnas 5 uus võimalus ennast parandada. Kaitseväes ja Kaitseliidus väärtustatakse korraliku sõjalise väljaõppega kaadrikaitseväelasi. Tegemist on kinnise karjäärisüsteemiga, kuhu väljaspool süsteemi on väga raske vajaliku hariduse ja kvalifikatsiooniga inimesi leida. S.E.i väljaõpe ning isikuomadused võimaldasid teda määrata maleva pealiku või maleva vaneminstruktori ametikohale. Alles siis kui selgus, et S.E.ile ei väljastatud riigisaladuse luba ning Kaitseliidus ei olnud vaba ohvitseri ametikohta, millel töötamisel luba vaja ei ole, oli Kaitseliidu ülem kohustatud tegema kaitseväe juhatajale ettepaneku lõpetada kaebajaga tegevteenistuse leping ning vabastada ta ametikohalt. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et KJPS ülem tegi
9. märtsil
10. a otsuse nr JOK2.4-5.4/8, millega keeldus S.E.ile riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest lähtudes RSS § 31 lg 1 p-st 13 (juurdepääsuluba andmast keeldutakse füüsilisele isikule, kellel on kinnistuvaid harrastusi, mis võivad kaasa tuua tema majandusliku või muu sõltuvuse) /I kd tl 13/. Kaebaja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Tulenevalt eelmärgitud otsusest on antud ka käesolevas asjas kaevatud kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema käskkirjad. Kaebusest nähtuvalt peab S.E. enda lepingulisest teenistusest vabastamist ja selleks kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema antud käskkirju õigusvastaseks järgmistel põhjustel: käskkirjad ei vasta HMS §-s 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele ja on ebapiisavalt motiveeritud; kaebuse esitaja tegevteenistuse leping nr 100010511 ei näe ette staabiülema ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks riigisaladusele juurdepääsu loa nõuet; kaebuse esitaja vabastamisel ei ole järgitud seaduses ettenähtud tähtaega ja talle jäeti pakkumata tema kvalifikatsioonile vastavaid teisi ametikohti.
11. Kõigepealt peatub kohus kohaldataval seadusel, eelkõige

ja ATS vahekorral, kuna väites, et kaebajale tulnuks pakkuda tema kvalifikatsioonile vastavaid teisi ametikohti, tugineb S.E. ATS § 117 lg-le 5. Vastavalt ATS § 12 lg-le 1 reguleerib see seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti.

§ 1

lg 1 ja 2 kohaselt

ja selle alusel antud õigusaktid sätestavad muu hulgas kaitseväeteenistuse korralduse, subjektid ja nende õigusliku seisundi. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse

-s. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kaitseväeteenistuse liigid on tegevteenistus ja reservteenistus, vastavalt lg 3 p-le 2 tegevteenistuse liigiks on ka lepinguline teenistus. Antud juhul S.E. vabastati lepingulisest teenistusest ja arvati reservi seoses ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisega. Vabastamise õigusliku alusena on toodud eelkõige

§ 108lg 1 p 8 ja § 116.

Seega peab kohus kontrollima, kas kaadrikaitseväelase (

§ 8

lg 2 p 2) ametikohalt vabastamine ning tema tegevteenistussuhte lõpetamine on niisugusel puhul

-s ammendavalt reguleeritud. Kaadrikaitseväelase vabastamine ametikohalt ja määramine teisele ametikohale on sätestatud

1. jaotises ning tema vabastamine just lepingulisest teenistusest on sätestatud
2. jaotises.

§-s 108 on toodud lepingulisest teenistusest vabastamise alused, sh lg 1 p 8 kohaselt kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses tegevteenistuse nõuetele mittevastavusega. Kohus on seisukohal, et nimetatud loetelu on ammendav. Järgnevates paragrahvides käsitletakse iga vabastamise alust eraldi, sealjuures

§ 116

järgi ametikohale mittevastavust kinnitavate atesteerimistulemuste põhjal või ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või tegevteenistusse 6 võtmist välistavate või tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavust kinnitavate asjaolude ilmnemisel, mida ei ole võimalik kõrvaldada, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul. Sama seaduse §-s 120 on sätestatud lepingulisest teenistusest vabastamise aeg ja tingimused, §-s 121 aga lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale esitatavad nõuded.

-s on reguleeritud ka lepingulisest teenistusest vabastamisel makstava hüvitise, asjaajamise ja vara üleandmise, tööraamatu kätteandmise ja lõpparve maksmisega seonduv, samuti reservi ja erru arvamine jms. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaadrikaitseväelase teenistusest, sh lepingulisest teenistusest, vabastamine ja tema reservi arvamine muu hulgas seoses ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisega on

-s selle avaliku teenistuse eriliigi erisusi silmas pidades ammendavalt reguleeritud ja seetõttu puudub selles osas alus ja vajadus kohaldada täiendavalt ATS-t. 3. Kohus peab seoses eeltooduga vajalikuks märkida veel järgmist. Isegi, kui eeldada, et hea halduse tava kohaselt ning kasutamaks säästlikult kaitseväealaste teadmiste- ja kogemuspagasiga inimressurssi tuleks konkreetsele ametikohale mittevastavuse korral isikule pakkuda teist ametikohta, siis antud juhul ei olnud see võimalik nii tulenevalt

-st (st kaitseväeteenistuse eripärast) kui ka vastavate vakantsete ametikohtade puudumise tõttu.

§ 89

lg 1 p 1 järgi kaadrikaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kaadriallohvitseri ei määrata kaadrisõduri ametikohale ja kaadriohvitseri ei määrata kaadriallohvitseri või kaadrisõduri ametikohale. Kaadrikaitseväelast ei määrata ajateenija ametikohale. Samas oli tulenevalt kaitseväe juhataja 30.05.2003. a käskkirjast nr 485P kõigile ohvitseride ametikohtadele kehtestatud kas “salajase” või “täiesti salajase” tasemega riigisaladusele juurdepääsu nõue. Kaebajale aga, nagu eelnevalt märgitud, oli keeldutud riigisaladusele juurdepääsuloa andmisest. Kui kaebajale oleks olnudki jõukohane (ta omaks vastavat erialalist ettevalmistust) mingi tsiviilameti täitmine kaitseväes (näiteks raamatupidaja, jurist, sekretär vms), siis oleks see igal juhul eeldanud S.E.i tegevteenistusest vabastamist ja vastava lepingu lõpetamist. Nn üleviimine teisele ametikohale ei oleks sellisel juhul mõeldav. 4.

§ 89

lg-st 2 tulenevalt kaadriohvitseri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväes kaitseväe juhataja. Analoogselt sätestab rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 14, et kaitseväe juhataja kaitseväe juhina määrab ametisse ja vabastab ametist kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere ja kaadriohvitseride ametikohtadel teenivaid kaitseväeametnikke. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri. Vastavalt

§ 94

lg-le 4, kui kaadriohvitser, kaadriallohvitser või kaadrisõdur vabastatakse ametikohalt kaitseväes või Kaitseliidus, märgitakse lepingulisest teenistusest vabastamisel tema ametikohalt vabastamise käskkirjas tegevteenistuse lepingu lõpetamise alus ja tingimused ning tegevteenistuse leping lõpetatakse sama käskkirjaga.

§ 108

lg 2 järgi lepingulisest teenistusest vabastamine lõpetab kaadrikaitseväelase tegevteenistuse lepingu. Vastavalt

§ 120

lg-le 1 kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas märgitud kuupäeval ja talle makstakse välja kõik saadaolevad teenistustasud, hüvitised ja kompensatsioonid (lõpparve) ning antakse kätte tööraamat.

§ 121

lg-s 1 on sätestatud, mida märgitakse kaadrikaitseväelase lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas: isikuandmed; viimane teenistuskoht ja ametikoht; ametikohalt ja lepingulisest teenistusest vabastamise kuupäev ja alus viitega seadusesättele; väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž. Kaevatud käskkirjade andmise ajal kehtis veel nõue märkida ka riigikaitseosakond, kus isik reservi arvele võetakse. 7 4. Eeltoodud sätetest tulenevalt saab kaebaja õigusi rikkuda tegelikult eelkõige kaitseväe juhataja käskkiri, kuna üksnes kaitseväe juhataja on pädev kaadriohvitseri kaitseväes, sh Kaitseliidus, ametikohale määrama ja ametikohalt vabastama ning temaga tegevteenistuse lepingut sõlmima ja vastavalt ka lõpetama. Et kaebaja ametkoht oli aga Kaitseliidus, siis andis Kaitseliidu ülem kui teenistust korraldav ülem oma 11.05.2005 käskkirja omakorda Kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkirja nr 269-P alusel, määrates ühtlasi kindlaks lepingu lõpetamisel väljamakstavad summad ja tööraamatu kättesaamise korra ja aja kooskõlas

§ 121lg-ga 11.

Sellest ka käskkirjade sõnastuse erinevus: kaitseväe juhatajal „vabastan“, Kaitseliidu ülemal aga „lugeda vabastatuks“. Kohus leiab, et kaebaja väited kaevatud käskkirjade motiveerimatusest ja sellest tulenevast arusaamatusest ja kontrollimatusest on nn otsitud põhjused haldusaktide vaidlustamiseks. Käskkirjades on toodud kõik

§ 121lg-s 1 nõutud andmed, sh õiguslikud alused.

Et S.E. oli teadlik talle riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumisest ning käskkirjades on viidatud vastavatele seadussätetele, siis on põhjendamatud kaebaja väited nende haldusaktide ebaselgusest ja mittearusaadavusest. Kaebajale vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suurus ei pea olema märgitud summaliselt, vaid piisab, kui see on määratletud päevadega, mille eest need arvestatakse ja välja makstakse. See on tavapärane praktika analoogsete käskkirjade puhul. Nimetatud summade arvestamise metoodikat ei kohusta seadus aga üldse käskkirjas märkima. Ei ole mingit alust arvata, et S.E. ei teadnud oma teenistustasu või korteri- ja toiduraha suurust. Järelikult oleks tal olnud võimalik raamatupidamises kontrollida lõpparve õiguspärasust. Samas nähtub Kaitseliidu ülema 29.07.2005 käskkirjast nr 239-P, et lõpparve määratlemisel oli eksitud (tasud aprillikuu eest olid jäänud välja jms). Vea parandamisel on esitatud kõik tasu- ja hüvitiseartiklid ka summaliselt. Võimalikud puudused on järelikult selle muutmiskäskkirjaga kõrvaldatud ja käesoleval ajal ei ole sellekohased väited enam asjakohased. Seega on kaevatud käskkirjad formaalselt õiguspärased haldusaktid. Ka vaidlustamisviite puudumine ei anna alust nõuda käskkirjade tühistamist, tulenevalt HMS §-st 58. Liiatigi ei ole see vormiline puudus takistanud kaebajal õigeaegselt ja motiveeritult kohtusse pöörduda. 5. Kaitseliidu ülema 28.06.2002. a käskkirjaga nr 130 (täiendus 04.07.2002 käskkirjaga nr 135) on kehtestatud Kaitseliidu ametikohad, millel töötamise tingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine /I kd tl 64-67, 68/. Kaitseväe juhataja 30.05.2003. a käskkirja nr 485P /I kd tl 74-83/ alusel tunnistas Kaitseliidu ülem 22.03.2004. a käskkirjaga nr 89 oma varasemad käskkirjad kehtetuks ja kinnitas uue ametikohtade loetelu, millel töötamise tingimuseks on kehtestatud riigisaladusele juurdepääsu loa omamine /I kd tl 69-72/. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kõikides neis ametikohtade loeteludes on maleva pealiku ja vaneminstruktori ametikohad loa tasemega “salajane”.

§ 82

lg 1 kohaselt tegevteenistuse leping on Eesti Vabariigi nimel lepingulisse teenistusse võetava isikuga sõlmitav kirjalik kokkulepe, mille kohaselt: lepingulisse teenistusse võetav isik kohustub teenima kaadrikaitseväelasena ja alluma käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele ja korrale, Eesti Vabariigi nimel käesoleva seaduse alusel tegevteenistuse lepingut sõlmiv ülem kohustub aga kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse ajal maksma tasu ja tagama muud käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja teistes õigusaktides sätestatud kaitseväelase õigused. Sama paragrahvi lg 2 järgi tegevteenistuse lepingu sõlmimisel sätestatakse lepingus lepingu tähtaeg, kaadrikaitseväelase nõusolek täieliku varalise vastutusega ametikohal teenimiseks ning tegevteenistusse võtmise tähtpäev ja tingimused (kuni 24.12.2004 ka kaadrikaitseväelase auaste ja ametikoha nimetus). 8 Kaevatud käskkirjade andmise ajal kehtinud

§ 154

lg 7 kohaselt kaadrikaitseväelasele, kes teenib ametikohal, millel teenimise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse lisatasu kuni 30 % riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest. Et kaadrikaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale käskkirjaga ja riigisaladusele juurdepääsu loa nõue kehtestatakse ametikohale ning arvestades ülalviidatud tegevteenistuse lepingu sisu ja kaadrikaitseväelase poolt lepingu sõlmimisega endale võetud kohustusi, siis ei oma mingit tähtsust, et S.E.i lepingus ei ole märgitud muu tingimusena riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Kuivõrd kaebaja täidetud ametikoht eeldas nimetatud loa kui ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi olemasolu ja kaebajale riigisaladusele juurdepääsu luba ei antud, siis tuleb asuda seisukohale, et Kaitseliidu ülemal oli õigus ja kohustus teha kaitseväe juhatajale ettepanek S.E.i tegevteenistuse lepingu lõpetamiseks /I kd tl 201/ ja kaebaja tuli vabastada teenistusest seoses tema ametikohale mittevastavusega. Vastustajate selgitustest, tunnistaja Kert Kaevats`i ütlustest /II kd tl 56-58/ ja kirjalikest materjalidest /II kd tl 48/ nähtub, et kaebaja on ise arusaamatutel põhjustel viivitanud riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks vajaliku ankeedi täitmise ja kirjaliku nõusoleku esitamisega. 6. Kohus nõustub vastustajatega, et käskkirjades oli põhjendatud viitamine ka RSS § 32 lgle 5 (st analoogia kohaldamine). Osundatud sätte kohaselt juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine. Seega, kui isik töötab ametikohal, millel töötamiseks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu omamine ja sellest tulenevalt vastava loa olemasolu, ja see luba tühistatakse, siis tuleb isik ka vastavalt ametikohalt vabastada. RSS-st koosmõjus

-ga ilmneb, et isik ei saa töötada niisugusel ametikohal, kui tal ei ole luba riigisaladusele juurdepääsuks. Samas, sõltumata loa olemasolust ja/või ametikohalt vabastamisest, ei vabane isik riigisaladuse hoidmise kohustusest (RSS § 32 lg-d 5 ja 6,

§ 180

). RSS mõtte ja sätte kohaselt ei saa isikut, kes pole positiivse tulemusega läbinud julgeoleku kontrolli ja kel puudub riigisaladusele juurdepääsu luba, julgeolekukaalutlustel lubada isegi asuda töötama ametikohale, millel on puutumus riigisaladusega. Just seetõttu näebki RSS isiku ametikohalt vabastamise ette üksnes juhuks, kui luba tühistatakse, mitte kui selle andmisest keeldutakse. Antud juhul kaebaja juba töötas ametikohal, mis eeldas kõnealuse loa olemasolu. Kohus leiab, et sugugi õigem ei oleks olnud viide RSS § 32 lg 1 p-le 3, mille kohaselt isikule keelatakse juurdepääs riigisaladusele ja juurdepääsuluba tühistatakse, kui isik on lakanud vastamast juurdepääsuloa saamise tingimustele. Ka selles sättes räägitakse juurdepääsuloa tühistamisest, samuti ei ole S.E. „lakanud“ vastamast juurdepääsuloa saamise tingimustele – tema puhul ei ole neile tingimustele vastavust varem tuvastatudki. Neil asjaoludel oli analoogia kohaldamine selguse huvides mõistlik. Just selle sätte kaudu sai selgeks, et ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendina peetakse silmas riigisaladusele juurdepääsu luba. Ka ei oleks võimalik ebatäpsus aluseks käskkirjade tühistamisele. Samas ei saa kohaldada ka RSS § 351, kuna antud juhul ei ole tegemist „piiratud“ tasemega riigisaladusele juurdepääsust. 7. Lõpuks S.E.i vabastamise tähtajast. Tõepoolest,

§-s 116 ei ole üheselt sätestatud, millisest ajast hakkab kulgema 10-tööpäevane tähtaeg. Seetõttu kohus nõustub kaitseväe juhataja seisukohaga, et kuna lepingulisest teenistusest vabastamise õigus on kaitseväe juhatajal, tuleb lähtuda sellest, millal vabastamise aluseks olevad faktid said teatavaks kaitseväe juhatajale. Et Kaitseliidu ülema 28.04.2005 taotlus kapten E.i lepingulisest teenistusest vabastamiseks jõudis KJPS 29.04.2005 /I kd tl 201/ ja sai siis teatavaks vabastamisõigust omavale isikule, siis on kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkiri S.E.i lepingulisest teenistusest vabastamise kohta antud tähtaegselt. Seetõttu puudub alus käskkirja 9 tühistamiseks ja kaebajale hüvitise väljamõistmiseks. Kaitseliidu ülem ei saanud anda aga omapoolset käskkirja enne, kui seda on teinud kaitseväe juhataja. Kaitseliidu ülema käskkiri on antud viivituseta, kohe järgmisel päeval – 11.05.

1. Mis puutub asjaolusse, et äkki Kaitseliidu ülem on asjatult viivitanud vabastamisettepaneku tegemisega, siis selles osas märgib kohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt jõudis Kaitsejõudude Peastaabi Luureosakonna teatis S.E.ile riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise kohta Kaitseliidu Peastaapi 24.03.2005 /I kd tl 202/. Tegemist oli neljapäevaga. Asjaolu, et 10 tööpäeva ei saa hakata lugema otsuse tegemisest, tuleneb juba RSS § 30 lg-st 6, mille kohaselt ainuüksi teatise saatmiseks on ette nähtud viis tööpäeva. 30.03.2005 jäi S.E. töövõimetuslehele, kus ta viibis kuni 26.04.2005 /I kd tl 204/ ja asus teenistusse uuesti seega 27.04.
2. Et

teenistussuhte peatumist ei reguleeri, siis tuleb lähtuda ATS § 108 p-st 3, mille kohaselt teenistussuhe peatub ajutise töövõimetuse ajaks. Tulenevalt ATS § 133 lg-st 1 ja

93 lg 2 o-st 1 ei saa isikut sel ajal teenistusest vabastada. Kuna Kaitseliidu ülema taotlus esitati 28.04.2005, siis puudub alus rääkida ka siin viivitusest. Ülaltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et Kaitseväe juhataja 10.05.2005 käskkiri nr 269-P ja Kaitseliidu ülema 11.05.2005 käskkiri nr 154-P ei ole õigusvastased haldusaktid ning nendega ei rikuta kaebaja õigusi. Seega jäävad S.E.i kaebused rahuldamata.

1. Kohtul puudub alus rahuldada ka S.E.i alternatiivtaotlust, kuna kohus juba eelnevalt märkis, et kaevatud käskkirjad ei ole õigusvastased. Kohus leiab, et kaebaja paneb ekslikult võrdusmärgi teenistusse võtmise ja ametikohale nimetamise vahele. S.E. võeti teenistusse juba
2. a, RSS jõustus aga alles 28.02.
3. Seetõttu ei ole mingit põhjust rääkida teenistusse võtmise eeskirjade rikkumisest ega muuta kaebuse esitaja vabastamise alust.
4. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg 1 järgi mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema menetluskulud välja juhul kui enne kohtuvaidlusi esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud asjas teeb kohus otsuse S.E.i kahjuks, järelikult tuleb kaebaja kohtukulud jätta tema enda kanda. Et vastustajad ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad kõigi menetlusosaliste võimalikud kohtukulud nende enda kanda Hurma Kiviloo kohtunik 10