3-07-1206/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1206 Otsuse kuupäev 24.september 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallina Vanglalt moraalse kahju nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.september 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ning vastustaja Tallinna Vangla esindajad Eda Oisalu ja Jüri Kutõrev Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 14.08 2006 käskkirjaga nr 278-k kohaldati eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav XXX suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta ei ole karistuse kandmise ajal täitnud vangla sisekorraeeskirju ja ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning on süstemaatiline režiimi rikkuja. Täiendavate julgeolekuabinõudena kohaldati: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise ja isiklike esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Nimetatud käskkirjas nähti ette ka kohustus vaadata üle täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise otstarbekus XXX suhtes kolme kuu jooksul. 04.09.2006 esitas XXX Justiitsministeeriumile vaide. Justiitsministeerium rahuldas oma 30.10.2006 vaideotsusega nr 4-1-08/3045 XXX vaide osaliselt ja tunnistas Tallinna Vangla direktori 14.08.2006 käskkirja nr 278-k punktid 2 ja 5 kehtetuks ning tegi Tallinna Vanglale ettekirjutuse otsustada uuesti XXX suhtes nimetatud punktides toodud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, mida Tallinna Vangla ka tegi. Tallinna Vangla direktori 08.11.2006 käskkirjaga nr 392-k muudeti eelmist käskkirja ja sõnastati ümber punktid 2 ja 5 (so isiklike riiete kandmise ja ohjeldusmeetmete kasutamise osas). XXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada nii Tallinna Vangla direktori 14.08.2006 käskkiri nr 278-k ja kui ka 08.11.2006 käskkiri nr 392-k õigusvastasteks. Tallinna Halduskohtu 02.04.2007 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-2299 rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori 14.08.2006 käskkirja nr 278-k punktide 2 ja 5 kohaldamine XXX suhtes. Kohtuotsus jõustus 03.05.2007. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vanglalt sisse nõuda kaebaja kasuks õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist summas 15 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Tallinna Vangla administratsioonil õigust omal äranägemisel kitsendada kaebaja õigusi ning administratsiooni ebaseadusliku suvaotsusega rikkuda kaebajale vangistusseadusest tulenevaid õigusi. Kaebaja leiab, et alates 14.08.2006 kuni 15.11.2006 Tallinna Vangla põhjendamatult keelas kolme kuu vältel kaebaja õigust kanda isiklikke riideid ja kasutada isiklikke esemeid ning liikuda vangla territooriumil ilma käeraudadeta. Kaebaja väidab, et tema suhtes kasutati Tallinna Vanglas 3 kuud saatmisel, kokkusaamisel (lapse ja abikaasaga), arsti vastuvõtul, uurija ja vangla personali vastuvõtul käeraudasid. Kaebaja leiab, et vanglaterritooriumil ei ole põhjendatud käeraudade kasutamine ainult selle põhjendusega, et tegemist on eluaegset vangistust kandva kinnipeetavaga. Kaebaja on seisukohal, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahju hüvitamisele Põhiseaduse § 25 alusel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja - Tallinna Vangla esindajad paluvad jätta kaebuse moraalse kahju nõudes rahuldamata, kuna kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja väidab, et XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omas julgeoleku abinõude kohaldamise hetkel seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav XXX on vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning on neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis näitab, et XXX on agressiivse käitumisega. Vanglaametnike julgeoleku tagamiseks ja vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevalt oli vajalik kinnipeetav XXX täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. 2 Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavatele vangla riietuse kandmise kohustuse panemiseks on seaduslik alus olemas ja isikliku riietuse kandmise lubamine VangS § 46 lg 2 kohaselt on vaadeldav konkreetsetele kinnipeetavatele antud erand-õigusega. Vastustaja väidab, et kuna kaebaja on süstemaatiline vangla sisekorraeeskirjade rikkuja, samuti on ta korduvalt tahtlikult kahjustanud oma tervist ja kõige tähtsam ohjeldusmeetmete rakendamise põhjus oli tema vägivaldsus teiste isikute suhtes, siis on ta julgeoleku abinõu käeraudadega liikumise vangla territooriumil ise oma käitumisega välja teeninud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas Tallinna Vangla direktor oma 14.08.2006 käskkirjaga nr 278-k (tl 11-12) kohaldada kinnipeetav XXX suhtes järgnevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine vaadatakse käskkirja kohaselt üle kolme kuu möödumisel. XXX esitas Justiitsministeeriumile eelnimetatud käskkirja peale vaide. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kuigi Justiitsministeerium tunnistas oma 30.10.2006 vaideotsusega nr 4-1-08/3045 (tl 13-15) Tallinna Vangla direktori 14.08.2006 käskkirja nr 278-k punktid 2 ja 5 kehtetuks põhjusel, et need ei ole selged ja üheselt mõistetavad, siis tegi ministeerium Tallinna Vangla direktorile ettekirjutuse otsustada uuesti XXX suhtes nimetatud punktides toodud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega Justiitsministeerium möönas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist XXX suhtes, kuid need vajasid täpsustamist ja üheselt mõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt andiski Tallinna Vangla direktor vastavalt Justiitsministeeriumi vaideotsuse ettekirjutuse kohaselt välja uue käskkirja 08.11.2006 nr 392-k (tl 16-17), millega muudeti Tallinna Vangla direktori 14.08.2006 käskkirja nr 278-k punkte 2 ja 5 ning sõnastati need järgmiselt: Punkt 2) isiklike riiete kandmise keelamine (kinnipeetav kannab vangla poolt antud riietust, mitte isiklikke riideid); Punkt 5) ohjeldusmeetmete kasutamine (kinnipeetav liigub väljaspool kambrit käeraudades, juhul kui vanglaametnik leiab, et on oht vangla julgeolekule). Seega on nüüd punktid 2 ja 5 selged ja üheselt mõistetavad, aga sisuliselt neid ei muudetud. Kohus märgib ära, et kuigi XXX vaidlustas mõlemad Tallinna Vangla direktori nii 14.08.2006 käskkirja nr 278-k kui ka 08.11.2006 käskkirja nr 392-k, siis Tallinna Halduskohtu 02.04.2007 kohtuotsusega nr 3-06-2229 (tl 36-52) rahuldati XXX kaebus osaliselt ja tunnistati Tallinna 3 Vangla direktori 14.08.2006 käskkirja nr 278-k punktide 2 ja 5 kohaldamine XXX suhtes õigusvastaseks, kuna Justiitsministeerium oli nende punktide osas oma hinnangu andnud, kuid seega on Tallinna Vangla direktori 08.11.2006 käskkiri nr 392-k jõus. XXX väidab, et moraalne kahju väljendub selles, et tal ei olnud Tallinna Vanglas kolme kuu jooksul võimalust kasutada isiklikke riideid ja isiklikke asju, samuti tuli tal liikuda vangla territooriumil käeraudadega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase käitumisega. Kohus leiab, et isiklike riiete või isiklike asjade kandmise mittevõimaldamine ei saa iseenesest olla inimväärikust alandav. Inimväärikust alandav võib see olla juhul, kui kinnipeetavale antud riided ei ole näiteks sihipäraselt kasutatavad või kui nad on katkised või ei ole piisavalt puhtad, on liialt väikesed ja tekitavad kandmisel füüsilist valu vms, kuid ainuüksi asjaolu, et tegemist on vangla riietega, ei saa vangla riided kinnipeetava inimväärikust alandada. Kohus ei tuvastanud, et vangla poolt antud riietusest oleks kaebajal mingeid füüsilisi traumasid või et nad oleksid mõjutanud kaebaja füüsilist olekut või oleksid tekitanud selliselt ebamugavust või vigastusi, seega ei ole XXX väitest lähtudes tegemist väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et kui esimeses vaidlustatud käskkirjas ei olnud täpsustatud, missugust ohjeldusmeedet ja missugusel ajal või tingimustel kasutab ametnik, siis täpsustamisel otsustas Tallinna Vangla direktor, et XXX liigub väljaspool kambrit käeraudades juhul, kui vanglaametnik leiab, et on oht vangla julgeolekule. Kaebaja väide, et tema suhtes kasutatakse käeraudades liikumist vangla territooriumil põhjusel, et tegemist on eluaegset vangistust kandva kinnipeetavaga, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omas 14.08.2006 seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks sellele on ta vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis tõendab, et kaebaja on agressiivse käitumisega. Asja materjalidest nähtuvalt alustati 03.01.2006 XXX suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel - kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes ja 21.03.2006 alustati tema suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 331 alusel - omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet. Kohus nõustub, et kuna kaebaja näol on tegemist probleemse kinnipeetavaga, seejuures kaasnevad turvalisuse suhtes ametnikele ja kinnipeetavale endale tema käitumisest iseäranis ohtlikud riskid ja kui seadusandja on sellise meetme sätestanud ning ka rahvusvahelisest praktikast on teada, et selline meede on kohaldatav, siis ei näe kohus põhjust, miks sellist meedet pidada inimväärikust alandavaks. Kohus asub seisukohale, et sellise meetme kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaebajaga seotud intsidente ja vangla kogemust. Seega kui ametnik tunnetab, et liikumisel on vaja kasutada käeraudu, siis tuleb seda meedet kaebajal ka Tallinna Vanglas taluda. 4 Kohus leiab, et Tallinna Vangla ei ole XXX tekitanud mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega, kohaldades tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (isiklike riiete kandmine ja vangla territooriumil liikumisel käeraudade kasutamine). Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuna kinnipeetava XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli ja on põhjendatud ning tuvastatud asjaolud kinnitavad, et Tallinna Vangla ei ole süüliselt tema väärikust alandanud ega kahjustanud tema tervist, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 5