) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Vastavalt
lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi vastavalt lepingu sätetele (
Hageja ja kostja I vahel oli 29.04.2004 sõlmitud laenuleping tähtajaga üks aasta, seega pidi kostja I laenu tagasi maksma 29.05.2004. Kostja II oli 29.04.2004 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu järgi kostja I käendajaks eelnimetatud laenulepingu täitmise suhtes. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on käenduslepingu kohaselt 45 000 krooni. Lähtudes seadusest ja hagiavalduses toodud asjaoludest leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus ja intressid ning tasumata viivised kokku summas 30 000 krooni. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.