§-st 173, 174, 190, 192 kohus otsustas:
lg 1 on isik, kes on ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandanud vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
lg 6 kohaselt laienevad alusetust rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seetõttu Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kostjal puudus alus hageja poolt kostjale osutatud/vahendatud kommunaalteenuste eest tasumisest keelduda, kuna kostja, elades alaliselt ülaltoodud aadressil paiknevas korteris, on reaalselt tarbinud kommunaalteenuseid, jättes nimetatud teenuste eest hagejale tasumata. Hageja arvamuse kohaselt on kostja alusetult säästnud hageja arvel oma vara summas 3950,81.- krooni. Alusetust säästmisest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetaud võlgnevuse näol. Kohtu seisukoht: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 14.05.2007.a. Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 3 Kohtule hageja poolt esitatud tõendistest nähtub, et kostja TS on sissekirjutatud Tallinnas, XXX olevasse eluruumi. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et hageja korraldas XXX Tallinnas haldamist. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et seega on kostja olnud ka hageja poolt ostutud teenuste tarbijaks ning kostjal on puudunud alus hageja poolt kostjale osutatud teenuste tasumisest keelduda. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks.
lg 1 järgi on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
lg 6 kohaselt laienevad alusetult rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3950,81.- krooni tasumata reaalselt tarbitud kommunaalteenuste eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00.- krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.