) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Vastavalt (
) § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.
lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Kiviõli Tervisekeskuse tõendi (tl 7) kohaselt on Olga Malmi keskmine töötasu 4529 krooni. Kostja selgituste kohaselt on ta Kiviõli Keemiakombinaadis ja tema keskmine netosissetulek on 3500 – 3800 krooni. Kostja väiteil on ta elatisena suuteline maksma kuus 300 krooni, kuna tema töötasu on väike, samuti on tal elatise võlgnevus. 2
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, või et tal oleksid sellised põhjused, mida kohus saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Halb materiaalne olukord, samuti elatise võlgnevus sellisteks asjaoludeks, mida kohus saaks tunnistada mõjuvateks ning mis annaksid alust elatise väljamõistmiseks alla
Samuti tuvastas kohus, et kostjal puuduvad teised lapsed, seega ei ole antud juhul kohaldatav ka
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1999.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud. Vastavalt
Kohus leiab lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 17.02.1999.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 22.03.2007 summas 1800 krooni kuni poja A J´e täisealisuseni, s.o. xxx .või vanema majandusliku seisundi muutumiseni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Helgi Vinni Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.