6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.02.2005.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. AS Elion Esinduse ja kostja vahel sõlmiti samal päeval mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, mille alusel sai kostja omale mobiiltelefoni Nokia 6 100. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 5 107 krooni ja 32 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 6 365 krooni ja 46 senti. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest hageja vähendab viivist ja soovib viivise tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 5 106 krooni ja 32 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 10 213 krooni ja 64 senti. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ning õigusabikulud 2 048 krooni ja 86 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113 lg. 1 alusel. 1 Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, müügileping, arved, võlanõue, hageja registrikaart, kinnituskiri, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Kostja kirjalik vastus. Kohus 13.09.2007.a. saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule vastama 20 päeva jooksul. Kostja 24.09.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses on hagiga nõus ega hakka hagile vastu vaidlema. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 048 krooni ja 86 senti on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus
1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 29. oktoobril 2007.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.