TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-554 Otsuse kuupäev 25.04.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.R. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti käskkirjale nr. 1-3.11/375 01.12.
- Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2007 Istungil osalenud isikud M.R. esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta M.R. kaebus haldusasjas nr. 3-07-554 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja nr. 13.11/375 01.12.2006 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 25.04.2007 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M.R. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) käskkirjale nr. 1-3.11/375 01.12.2006 , millega on määratud ja makstud ühtset pindalatoetust osaliselt. Käskkirjal on aluseks võetud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr.. 1782/2003 art. 5 ja 143b, Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1973/2004 art. 134 ja 138 lg1 , Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr. 796/2004 art. 14 lg 1a, 21, 66 ja 67, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lg 1, 12 ja 13, põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr. 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-d 2,8,10 ja 12 lg 1, põllumajandusministri 24.11.2006 käskkirja nr. 215 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäärade kehtestamine
- aastal“, PRIA peadirektori 19.05.2006.a. käskkirja nr. 1-3.1/199, mida on täiendatud PRIA peadirektori 23.08.2006.a. käskkirjaga nr. 1-3.1/
- Kaebuses taotletakse käskkirja tühistamist. Kaebuse kohaselt on kaevatav käskkiri õigusvastane, kuna kaebaja on ilma jäetud pindalatoetusest tema poolt teadaolevalt õiguslikul alusel põllu nr. 15 (põllumassiiv 43252346870) kasutatava maatüki eest. Samuti on vähendatud kaebaja poolt selgel ning vaidlustamata õiguslikul alusel kasutatavate maatükkidelt maksmisele kuuluvat pindalatoetust. Sellise tegevusega on vastustaja pannud kaebaja põhjendamatult halba olukorda, kuna vähendab kaebaja võimalusi tema kasutuses oleva põllumajandusmaa reaalseks harimiseks. Kaebuses ollakse seisukohal, et halduskaebuse lahendamine tuleb peatada kuni tsiviilkohtus tegeliku maakasutaja selginemiseni põllu nr. 15 osas. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mida vastustaja on rikkunud, kuna pole välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Nimetatud tegevus on haldusaktide väljaandmisel vastuolus Eesti põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu, millisel õiguslikul alusel asub PRIA seisukohale, et H.L.il on M.R. ees õiguslik paremus maakasutuse suhtes, kuna PRIA on lugenud õiguslikul alusel maakasutajaks H.L.it. Kohtuistungil taotleb kaebaja esindaja menetluse peatamist asjaoluga, et vaidlustatud maatüki omaniku A.M. suhtes on algatatud tsiviilasi eestkoste määramiseks, mille kohta esitab vastava kohtumääruse ning lisab, et menetluse võiks peatada ka seetõttu, et kaebaja väidete kohaselt on tsiviilkohtus alustatud ka vaidlus vaidlusaluse maatüki kasutusõiguse üle. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. PRIA on kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et kaebajal puudus põllu nr. 15 kasutusõigus ning põllu pindalaks on märgitud 0 ha. Põllumassiivil 43252346870 taotlesid samale pinnale toetust kaks taotlejat M.R. ja H.L., mille kinnistu omanik on A.M.. PRIA on tuvastanud, et H.L.il on sõlmitud maaomanikuga rendileping, millele on järgnenud ka hilisem kinnitus 22.05.2006, millest PRIA on lähtunud. Taotleja M.R. on esitanud rendilepingu, mis on sõlmitud A.M.ga varasemalt. Kuna maa taotlejal puudus põllu nr. 15 osas maa kasutamiseks õiguslik alus, märgiti nimetatud põllu osas kindlakstehtud pinnaks 0 ha. (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1).
- isik H.L. on kirjalikult teavitanud kohut, et harib ja kasutab maad alates
- aastast, arvates 22.03.2004 maaomaniku A.M.ga rendilepingu sõlmimisest. Kohtu seisukohad: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt võib toetusi taotleda põllumajandusega tegelev isik, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ , millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootajate jaoks sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt l,00 ha põllumajandusmaad. Seega saab toetust põllumajandusmaa eest isik, kes omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale haldusasjas 2-3-262/05 19.09.2005, et toetuse saamise õigust ei ole põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu. Samale seisukohale tuleb asuda ka halduskohtul, kuna nimetatust tuleb käesolevas asjas juhinduda. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas PRIA on õigesti leidnud, et kaebajal puudus põllu nr. 15 osas maa kasutamiseks õiguslik alus ning nimetatud põllu osas on märgitud pinnaks 0 ha. Taotleja on ühtset pindalatoetust taotlenud kokku 183,23 ha-le ning põllu nr. 15 osas on taotletud pind 14 ha. PRIA kirjalikust vastusest nähtuvalt on taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuseks saadud 14 ha, mis moodustab 8,3% kindlakstehtud pinnast. Euroopa Komisjoni määruse 29.10.2004 1973/2004 /EÜ Art. 138 lg 1 kohaselt vähendatakse taotlejale kõnealusel aastal antavat ühtse pindalatoetuse summat lisaks leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevus on 3-30% kindlakstehtud pindalast. Eeltoodust tulenevalt on PRIA M.R. Tamme talule ühtset pindalatoetust määratud osaliselt. Põllumassiivil nr. 43252346870 on taotlenud samale pinnale toetust kaks inimest – M.R. (põld nr. 15 14 ha) ja H.L. (põld nr. 12 13,5 ha). Nimetatud põllumassiiv asub katastriüksusel tunnusega 36803:001:0330 (Lepandi kinnistu) ning selle omanik on kinnistusraamatu kande alusel A.M.. Asja materjalide kohaselt on 25.07.2006 viidud läbi PRIA poolt põllumassiivi nr.43252346870 kontroll, mille kohta on koostatud ka kontrollakt nr. 06-39-43252346870( tl.38). Kontrolli tulemusena selgitati, et maatüki kasutusõigus kuulub H.L.ile. PRIA on lähtunud H.L.i ja A.M. vahel sõlmitud maa kasutuse kohta sõlmitud rendilepingust, mis on sõlmitud 22.03.2004 ning selle kohta on veel hilisem kinnitus 22.05.
- Taotleja M.R. on esitanud ka maakasutusõigust tõendava dokumendina rendilepingu, mis on sõlmitud 15.04.
- Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale haldusasjas 2-3-262/05, et arvestama peab hilisemat rendilepingut, seega on PRIA õigesti asunud seisukohale, et aluseks on võetud hilisem, see on H.L.iga sõlmitud rendileping (so. rendilepingu kinnitus 22.05.2006 , tunnistajate kinnitusega tl. 37). Kuna põllu nr. 15 osas (14 ha) puudus M.R.l maa kasutamiseks õiguslik alus, on märgitud põllu osas kindlakstehtud pinnaks 0 ha. Õige ei ole kaebaja esindaja väide kohtuistungil, et kaebaja ei olnud teadlik, et ta pidi esitama täiendavaid dokumente oma õiguste kaitseks, kuna põllumassiivi kontrollaktist nähtuvalt on viibinud mõlemad taotlejad (H.L. ja M.R.) kontrolli läbiviimise juures , kus oli mõlemal õigus vajadusel esitada täiendavaid dokumente ning M.R. on ka hiljem peale 28.07.2006 (so. peale kontrollakti allkirjastamist taotlejate poolt) esitanud alles rendilepingu (sõlmimise kuupäev 15.04.2006) , mis tingis 04.08.2006 kontrollaktis paranduse tegemise. Kokkuvõttes leiab kohus, et PRIA on järginud uurimisprintsiipi , selgitanud välja olulised asjaolud , teinud haldusakti väljaandmisel vajalikud toimingud ning ei ole rikkunud hea halduse põhimõtteid ega kaebaja subjektiivseid õigusi. PRIA on õigesti lähtunud hetkeseisuga maakasutusõiguse dokumentidest ning on ka selgitanud, et käesoleval hetkel on vaidlustatud pinna eest juba teine isik toetuse saanud ning juhul kui M.R. suhtes asjaolud muutuvad, on PRIA nõus toetust tagantjärele maksma ning toetus nõutakse tagasi isikult, kellel toetuse saamise õigus puudus. Käesolevas asjas puudus vajadus menetluse peatamiseks maakasutusvaidluse küsimuse tõttu, kuna see oleks olnud põhjendamatu asja arutamise venitamine, kaebaja poolel puudusid dokumendid tõendamiseks, et on algatatud tsiviilasi tsiviilkohtus vaidlusaluse maakasutuse õiguse üle. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks