2-06-31894/12

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-31894 Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse määramiseks lapse suhtes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2007 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017) Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus J S (volikirja alusel) Puudutatud isik: N T (IK xxx) avaldus vanema õiguste RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus rahuldada.
4. Ära võtta N T vanema õigused alaealise lapse V T (IKxxx) suhtes.
5. Ära võtta N T vanema õigused lapse V T (IK xxx) suhtes.
6. Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist IdaViru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtule
7. oktoobril 2006 esitatud avalduse kohaselt on N T ülalpidamisel kaks alaelist last: V T ja V T, kes on sündinud vallaslastena. Laste ema kuritarvitab alkoholi ning laste kasvatamisega ei tegele. SA Ida-Viru Keskhaigla teatest tulenevalt on alaealised lapsed toodud haiglasse kiirabiga. Haiglasse toomise hetkel olid lapsed räpased ja hooletusse jäetud. Haiglas viibimise ajal laste ema lapsi vaatamas ei käinud. Alates
8. oktoobrist 2006 elavad lapsed M M hooldusperes. 1 Avaldaja külastas koos politseiga N T elukohta, mille käigus selgus, et puudutatud isik ei ole kodus viimased kaks nädalat viibinud. Politsei teate kohaselt on N T suhtes algatatud kriminaalasi seoses laste eluohtlikku seisundisse viimisega. N T ei ole ajavahemikul
9. september 2006 kuni
10. oktoober 2006 Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitseinspektorite vastuvõtul, ei ole helistanud ega laste vastu huvi tundnud. Avaldaja palub ära võtta N T vanemlikud õigused alaealiste laste V T ja V T suhtes. Eelistung Eelistungil selgitas avaldaja esindaja, et laste ema ei tööta, kuritarvitab alkoholi ning laste eest ei hoolitse, oma korteris ei ela. Puudutatud isikut ei lastud haiglas laste juurde, kuna puudus kokkulepe lastekaitse inspektoriga ja avaldust selleks ei olnud. Sama kord kehtib ka hoolduspere kohta. Inspektorid on püüdnud emaga kontakti saada, mis on ebaõnnestunud. Emale on posti teel saadetud laste asukoha andmed. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on ta pöördunud sotsiaalhoolekandesse, kuid abi sealt ei saanud. Lapsed ei ole üksi olnud. Ajal mil lapsed viidi haiglasse oli ema läinud välja elukaaslasele appi, keda löödi pähe ning varastati rahakott. Elukaaslane on ka laste bioloogiline isa. Haiglas ei lastud lastega puudutatud isikut laste juurde, hiljem teatati, et lapsed on juba hooldusperes. Puudutatud isik midagi ette ei võtnud vaid ootas kohut. Lastekaitsest saadetud paberitest aru ei saanud kuna olid eesti keeles. Avaldaja poole pöördunud ei ole. Puudutatud isik soovib oma lapsi ise kasvatada. Puudutatud isik on valmis lapsi hooldusperes külastama. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas, et lapsed on hooldusperes elanud kaheksa kuud ning sel ajal ei ole ema laste vastu huvi tundnud. Emale on laste külastamise korda selgitatud. Puudutatud isiku elukaaslast iseloomustatakse negatiivselt. Kui laste ema soovib lastega kohtuda tuleb esitada sellkohane eavaldus avaldajale. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on töö otsingud lõppenud negatiivselt. Praegusel hetkel elab elukaaslase, kes töötab, kulul. Elukaaslane töötab ametlikult Jõhvis. Puudutatud isik elab elukaaslasega kolm aastat. Ema ei ole leidnud võimalust laste külastamiseks, kuna puudus raha. Puudutatud isik arvas, et kohtumine toimub kohtu kaudu. Ema soovib enne lapsi külastada siis alles enda juurde võtta. Tunnistaja hoolduspere hooldaja M M ütluste kohaselt oli V tuues alatoidetud ning tervislik seisund halb. Poisil oli peakuju ühel küljel magamisest ebaloomulik. Tüdruk olles 1,7 aastane, ei osanud lusikaga süüa, ei käinud hästi. Lastel olid peas täid. Kehaline areng oli halb. Praegusel hetkel on laste areng tunduvalt paranenud. Mõlemad räägivad eesti ja vene keeles. Ema ei ole lapsi vaatamas käinud, huvi laste käekäigu vastu tundnud ei ole. Laste emaga kontakti kuni istungini ei ole olnud. Lastega kohtamiseks tunnistaja takistusi ei tee, juhul, kui ema ei kahjusta lapsi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et V T on sündinud xxx ning tema emana on sünnitunnistusele märgitud N T. V T on sündinud xxx ning tema emana on sünnitunnistusele märgitud N T. Lapsed on sündinud vallaslastena. Käesoleval ajal elavad lapsed hooldusperes. 2 Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et N T täida oma kohustusi laste V T ja V T kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning avaldab oma käitumisega lastele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
11. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 ning p 5 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Tõendatud on, et puudutatud isiku käitumine on avaldanud kahjulikku mõju laste tervisele. Esitatud Ida Politseiprefektuuri tõendist /tl. 16/ nähtub, et N T suhtes on algatatud kriminaalasi seoses asjaoluga, et lapsed toimetati haiglasse eluohtlikus seisundis. Ida-Viru Keskhaigla teate kohaselt /tl. 11/ toodi alaealised lapsed V ja V haiglasse raskes seisundis. Tõendatud on, et puudutatud isiku käitumine on avaldanud kahjulikku mõju laste sotsiaalsele arengule. Perekonnas hooldamise lepingu kohaselt viibivad V ja V alates
12. oktoobrist 2006 hooldusperes. Hoolduspereema vastuse kohaselt on laste areng olnud positiivne ning silmaga nähtavad, kuid hooldusperesse sattumise hetkel olid lastel ilmsed puudujäägid sotsiaalsetes oskustes: noorema lapse käitumisest võis järeldada, et tema arenguga ei olnud tegeletud ning eakohased sotsiaalsed oskused puudusid ka vanemal lapsel (ei osanud süüa jm). Laste endist elu lastele ei soovita, kuna tagasilangus oleks lastele negatiivne. Tõendatud on, et puudutatud isikul ei ole oma käitumise õigustamiseks mõjuvaid põhjusi. Ida Politseiprefektuuri andmetel /tl. 16/ on N T töötu, kuritarvitab alkoholi ning korteris toimuvad pidevalt joomingud. Kodukülastusakti, mis toimus
13. märtsil 2007, kohaselt puudutatud isik kodus ei viibinud ning keegi ust ei avanud.
14. märtsil 2007 toimunud kodukülastusakti kohaselt oli kodus laste ema N T. Korter oli must ning sutsu täis. Korter oli pikemat aega koristamata. Riided on kottides ja põrandal, riidekapid puuduvad. Laste magamiskohad puuduvad. Laste ema ei tööta. N elukaaslane töötab, kuid ei tea kus. Küsimusele, miks ema lapsi ei külasta, saadi vastus, et ei ole veel õige aeg. Kodukülastusakti, mis toimus
15. juunil 2007, kohaselt keegi ust ei avanud ning telefonile ei vastatud. Need asjaolud annavad täiendavalt alust arvata, et puudutatud isik võib avaldada laste arengule kahjulikku mõju. Samuti on leidnud tõendamist, et puudutatud isik ei külastanud oma kasvatusasutuses viibivaid lapsi pikema aja jooksul. Hoolduspere ja avaldaja esindaja ütluste kohaselt ei ole puudutatud isik alates laste sattumisest hooldusperesse lapsi seal külastanud. Kohus leiab, et mõjuvaid põhjusi puudutatud isikul ei ole ning et vähene teadlikus laste külastamise korrast ei õigusta laste külastamata jätmist. TsMS § 230 lg 3 kohaselt /---/ lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi järelpäringu E-Maksuametisse, mille kohaselt sai V K käesoleva aastal tulu viimati märtsi kuus OÜ-st Balamton. Isik on töötanud OÜ-s Virumaa Trassid ning viimase tulu antud firmast saanud jaanuaris
16. Puudutatud isik ei tööta ning eeltoodust tulenevat saab järeldada, et puudutatud isik ei suuda täita kohustusi lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel. Avaldaja ja tunnistaja andmetel ei ole laste ema lapsi külastanud ning nende vastu huvi tundnud. 3 Kohus leiab, et kirjeldatud tegevusega on N T jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused laste V T ja V T kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Eeltoodud järeldust kinnitab ka asjaolu, et N T ei ole kordagi lapsi hooldusperes külastanud ning laste vastu huvi üles näidanud ning Ida Politseiprefektuuri õiend asjaolu kohta, et N T kohta on algatatud kriminaalmenetlus seoses sellega, et lapsed on viidud haiglasse eluohtlikus seisundis. Lapsevanemana on õigustatud N T oodata, et ta teeks kõik endast oleneva, et tegeleks laste kasvatamisega ning looks lastele tingimused eakohaseks arenguks. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks N T oma lapsevanema kohustuste täitmata jätmist. Lähtuvalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Arvestades N T käitumist laste suhtes, tuleb laste huvide kaitseks N T ära võtta vanemlikud õigused oma laste V T ja V T suhtes. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on vanema õiguste äravõtmine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses vanema õiguste äravõtmiseks V ja V suhtes ei pea kohus võimalikuks alaealiste laste arvamust ära kuulata, kuna mõlemad lapsed on alla seitsme aasta, seega leiab kohus, et arvestades laste vanusele omase kaalutulusvõimega ühelt poolt ning ärakuulamisest tingitud menetluse venimisega kaasnevate ohtudega teiselt poolt on laste huvides tema ärakuulamisest loobumine. Eeltoodu tõttu jõudis kohus järeldusele, et N T on jätnud ilma mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata oma kohustused alaealiste V T ja V T kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, mistõttu tuleb N T ära võtta vanemlikud õigused oma laste suhtes. Kohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et laste emalt on ära võetud vanemlikud õigused on lapse emal õigus külastada oma lapsi, eelnevalt kooskõlastades kohtumine sotsiaalhoolekandekeskusega ja hooldusperega. Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja 4 kasvatusasutusele, kus laps asub ning TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtla-Järve Linnavalitsus esineb menetluses avaldajana ning seega saadetakse määruse ärakiri talle üldises korras. Peeter Pällin Kohtunik 5