← Eesti

3-06-1295/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1295 Haldusasi Eevi Koti kaebus Tõstamaa Vallavalitsuse 3. mai 2005. a korralduse nr 36 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tõstamaa Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. september 2007 Menetlusosalised Kaebaja Eevi Kott Vastustaja Tõstamaa Vallavalitsus Kolmas isik Aino Siig RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2006. a otsus muutmata. 2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 2360 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 20. septembril 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eevi Kott on x vallas, x külas asuva X elamu korterite nr 1, 2 ja 3 (kokku 89,96% elamust) omanik. Aino Siiale kuulub 10,04% nimetatud elamust. 27. mail 2003 sõlmisid E. Kott ja Tõstamaa Vallavalitsus haldusasjas nr 3-15/2003 erastatava maa piiride looduses kulgemise ja suuruse (ca 1,5

  1. ha)osas kohtuliku kokkuleppe. E. Kott allkirjastas samal päeval korteriomandi seadmise eesmärgil erastatava maa asendiplaani. Pärnu Halduskohtu 5. juuni 2003. a määrusega kinnitati kokkulepe ja lõpetati haldusasja menetlus. 28. augustil 2004 koostati piiriprotokoll, millele kirjutasid alla maa taotlejad (sh E. Kott), maamõõtja ja vallavanem. Naaberomanikud protokollist nähtuvalt katastriüksuse piiride kättenäitamisele ei ilmunud. 3-06-1295 Tõstamaa Vallavalitsuse 28. septembri 2004. a korraldusega nr 86-E määrati Värati külas asuva 4-korterilise X elamu juurde kuuluva krundi suuruseks 18 323 m2. Kinnitati ka moodustatava maaüksuse maksumus ja määrati maa ostu-müügihind. 3. jaanuaril 2005 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded Tõstamaa Vallavalitsuse teadaanne, mille kohaselt võeti mitmed Tõstamaa valla teed, sh Meremasti tee, arvele peremeheta ehitistena. 29. märtsil 2005 alustas maavanem järelevalvet Tõstamaa Vallavalitsuse 28. septembri 2004. a korralduse õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks ning palus esitada sellega seotud dokumendid. 1. aprillil 2005 võttis Tõstamaa Vallavolikogu vastu otsuse nr 105 teede, sh Meremasti tee peremehetuteks ehitisteks tunnistamiseks. E. Kott esitas Tõstamaa Vallavolikogu 1. aprilli 2005. a otsuse peale kaebuse halduskohtusse. 19. aprillil 2005 saatis maavanem Tõstamaa Vallavalitsusele kirja, milles juhiti tähelepanu sellele, et 28. septembri 2004. a korralduses puudub viide eluruumide erastamise seaduse §-le 212, mis reguleerib ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramist, ja asuti seisukohale, et 28. septembri 2004. a korralduse p-d 5 ja 6 (arvutuslik osa) ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Tõstamaa Vallavalitsuse 3. mai 2005. a korraldusega nr 36 muudeti 28. septembri 2004. a korraldust. x külas asuva 4-korterilise X elamu juurde kuuluva krundi suuruseks määrati 16 892 m2 ja tõsteti maatüki hinda. Tallinna Halduskohtu 5. mai 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-89 tunnistati vallavolikogu 1. aprilli 2005. a otsus Meremasti teed puudutavas osas õigusvastaseks ulatuses, mis on takistanud ja võib takistada Pärnu Halduskohtu 5. juuni 2003. a määrusega kinnitatud kokkuleppe täitmist ning maa erastamise lõpuleviimist lähtuvalt kokkulepitud asendiplaanist. Tõstamaa Vallavalitsuse 1. juuni 2006. a kirjast kaebajale nähtub, et lähtuvalt järelevalvemenetluse tulemustest oli vallavalitsus sunnitud muutma 28. septembri 2004. a korraldust ja võtma 3. mail 2005 vastu korralduse, mille alusel on võimalik erastada 1,6 ha suurune maatükk. E. Kott palus 5. juunil 2006 saata 28. septembri 2004. a ja 3. mai 2005. a korralduste koopiad. 7. juunil 2006 saatis vallavalitsus viidatud korraldused ja lisas, et 3. mai 2005. a korraldus saadeti välja juba 19. mail 2005. 2. E. Kott esitas kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 3. mai 2005. a korralduse. 3. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2006. a otsusega rahuldati kaebus ja vallavalitsuse korraldus tühistati. Kaebuse esitaja kasuks mõisteti välja õigusabikulu 4720 kr. Kohtuotsuse põhjendused:
  2. a)Kaebus on tähtaegne. 19. mail 2005 ei saadetud korraldust kaebajale tähtkirjaga. Vastustaja ei ole kaebaja väidet haldusakti kättesaamise osas ümber lükanud. Kaebaja poolt viidatud kuupäevast arvestatuna on kaebus tähtaegne. Ainuüksi haldusakti posti panemine ja sellekohase väljavõtte esitamine väljasaadetud kirjade raamatust ei tõenda saadetise kättesaamist.
  3. b)Korraldusest ei nähtu sisulisi kaalutlusi, miks varasemalt kokkulepitut ja kaebaja jaoks soodsat haldusakti oli vaja muuta. Kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse. Protsessiosaliste vaheline kohtulik kokkulepe ei hõlmanud mitte ainult erastatava maa suurust, vaid ka piiride kulgemist. Haldusasjas nr 3-06-89 tehtud lahendist nähtub, et vald on seostanud maatüki erastamata jätmist tee peremehetuks tunnistamisega. Maavalitsuse poolt järelevalvemenetluse raames saadetud kirjas asuti seisukohale, et teenindusmaa hulka ei saa lugeda teisel pool teed asuvat katastriüksust. Vallavolikogu otsus tunnistati Meremasti teed puudutavas osas õigusvastaseks ulatuses, mis on takistanud ja võib takistada kokkuleppe täitmist. Nimetatud lahend on jõustunud. Riigikohtu 10. oktoobri 2005. a otsuses nr 3-3-1-42-05 asuti muuhulgas seisukohale, et üldjuhul on teeomand ja maaomand lahutamatult seotud. 2

(4)3-06-1295 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tõstamaa Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel:
  1. a)Meremasti tee ei ole kunagi kuulunud kaebaja korterite juurde eraldatava teenindusmaa hulka. Vastustaja ei ole sidunud erastamata jätmist tee peremehetuks tunnistamisega. Pärnu maavanema poolt teostatud järelevalvest vallavalitsuse 28. septembri 2004. a korralduse seaduslikkuse üle selgus, et sõlmitud kohtulik kokkulepe on vastuolus seadusega ja korteriomandite juurde ei saa kuuluda maa kahe lahustükina.
  2. b)28. augustil 2004 koostati kaebaja poolt tellitud maamõõtmise käigus piiriprotokoll, mille kaebaja allkirjastas. Vastavalt sellele mõõdeti talle maa kahe tükina, mille vahele jäi kõrvalasuvale kortermajale ja neljale tagapool asuvale kinnistule juurdepääsuks vajalik tee. Tegemist on Tõstamaa valla teede nimekirjas oleva teega. Lähtudes teeseaduse § 5 lg-st 6 võeti tee Tõstamaa Vallavolikogu 5. märtsi 2004. a määrusega nr 22 Tõstamaa valla kohalike maanteede ja tänavate nimekirja.
  3. c)Maavanem algatas pärast kohtulahendit järelevalve vallavalitsuse 28. septembri 2004. a korralduse kontrollimiseks ja leidis, et korterite omanikud on taotlused esitanud suuremale maale kui ehitise teenindamiseks vajalik. Kohtulikus kokkuleppes on fikseeritud 1,5 ha ning teenindusmaa hulka ei saa lugeda teisel pool teed asuvat katastriüksust. Lähtudes maavanema ettepanekust andis vallavalitsus korralduse nr 36, millega muudeti korralduse nr 86-E p 1, 4, 5 ja 6 ning teenindusmaaks määrati maatükk suurusega 1,6892 ha. Arvestades seda, et maatüki pindala oli suurem kohtulikus kokkuleppes toodud pindalast (1,5 ha), ei rikkunud vallavalitsus kohtu poolt kinnitatud kokkulepet teenindusmaa suuruse kohta. Kuna seadus ei võimalda korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks määrata kahte katastriüksust, siis ei saanud vallavalitsus teisiti toimida. 5. E. Koti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib kaebaja, et maavanema seisukohad ei ole vallavalitsusele siduvad, kui vallavalitsusel on oma arvamus asjast. Samuti ei saa maavanema seisukoht olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 6. A. Siig teatas oma vastuses, et ta jääb eelneva seisukoha juurde, olles rahul erastatava maa suurusega 1,6892 ha ja Meremasti tee jäämisega vallateeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata, sellega on rikutud kaebaja õigust ärakuulamisele ning korraldus on ka sisuliselt õigusvastane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse motiive korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Varasema haldusakti muutmiseks ei ole piisav haldusakti õigusvastasus, vaid haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 66 kohaselt tuleb varasema haldusakti muutmisel isiku kahjuks arvestada ka isiku põhjendatud huvi ja usaldust ning kaaluda neid koos avaliku huviga haldusakti muutmiseks. Vastustaja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud seletuse kohaselt ei olnud käesoleval juhul varasema korralduse muutmiseks muud avalikku huvi kui abstraktselt seaduslikkuse tagamine. Säärane huvi ei ole haldusakti muutmise motiveerimiseks piisav, kui muutmisel on isikut koormav iseloom. 3
(4)3-06-1295
  1. Vastustaja väide, et ta ei ole kunagi sidunud maa erastamata jätmist tee peremehetuks tunnistamisega ei ole asjakohane. Kaebaja ei nõua peremehetuks tunnistatud tee aluse maa erastamist. Tee peremehetuks tunnistamine on jõustunud kohtuotsusega tühistatud osas, milles see takistab kaebajale maa erastamist. Seega ei saa teega seonduvate asjaoludega põhjendada maa erastamata jätmist.
  2. Vastustaja tuginemine maavanema seisukohtadele ja viited varasema kohtuliku kokkuleppe õigusvastasuse kohta ei ole asjakohased. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 97 lg 1 sätestas vaidlusaluse kokkuleppe kinnitamise ajal, et jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Seega ei saa protsessiosaline kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppest taganeda selle seadusevastasuse motiivil ega maavanema seisukohtadele viidates. Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et erastatava maa piiride kulgemise osas on vaidlustatud korraldus vastuolus poolte kokkuleppega. Selle üle ei ole apellatsiooniastmes ka vaidlust. Kohtulahendi seadusjõu põhimõttest tuleneb, et maavanem ei saa teostada järelevalvet kohaliku omavalituse korralduse õiguspärasuse ega otstarbekuse suhtes, kui korraldusega reguleeritud küsimuses on tehtud kohaliku omavalitsusüksuse suhtes siduv kohtulahend, sh kokkuleppe kinnitamise määrus.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu ka vallavalitsuse väitega, nagu oleks Pärnu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrusega kinnitatud kokkulepe vastuolus seadusega. Õigusaktid ei keela märata elamu juurde teenindusmaaks kahte maatükki, kui nende vahel on avalik tee. Riigikohtu halduskolleegium asus
  6. oktoobri
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-06, p 14 seisukohale, et kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel pool teed. Maareformi seaduse § 6 lg 33, Vabariigi Valitsuse
  8. juuni
  9. a määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 alapunkt 2 ega Vabariigi Valitsuse
  10. juuli
  11. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p 29 ei piira ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka kuuluvate maatükkide arvu.
  12. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulu, milleks on advokaadi kulu 2360 kr. Oliver Kask Ivo Pilving Ruth Virkus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.