3-07-107/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-107 Otsuse kuupäev 28.veebruar 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus PRIA haldusaktide peale Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19.05.2006 pindalatoetuse taotluse nr 11006701009, taotledes ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ning keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust kokku 22-le erinevale põllule. Ühtset pindalatoetust taotles XXX kõikidele põldude loetelus esitatud põldudele, kokku 252,39 hektarile. 16.08.2006 ja 17.-22.08.2006 toimus XXX majandusüksuses kohapealne kontroll, mille käigus kontrolliti põllumajandusmaa toetusõiguslikkust ning seda, kas põldudele sätestatud nõuded on täidetud. Kontrolli käigus tuvastati, et põldude nr 5 ja 18 osas oli rohumaa niitmata või karjatamata. Inspektor tuvastas, et niite kvaliteet oli halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud. Kuna visuaalselt hinnates ei saanud pidada niitmise kohustust nõuetekohaselt täidetuks, siis anti eelnimetatud põldudele puudusekood KKP3-K. XXX esitas PRIA-le vaide, millega vaidlustas kontrolli toimingu kontrollaruandele nr 06007670-054, sest ei pidanud väidet põldude nr 5 ja 18 osas niitmata kohta õigeks, kuna põllud olid niidetud uue niidukiga. Põldude nr 20 ja 21 osas, milliseid ei loetud toetuskõlbulikeks seal kasvavatest ohakatest tulenevalt, kaebaja vaiet ei esitanud. PRIA jättis 15.12.2006 vaideotsusega nr 12-14/226 vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA kontrollaruanne nr 060076-70-054 osas, millega tuvastati tema poolt kohustuste täitmata jätmine põldude nr 5 ja 18 osas, samuti PRIA 15.12.2006 vaideotsus nr 12-14/

1. Kaebaja esitas vaide põldude nr 5 ja 18 kota, sest ei pidanud väidet põldude niitmata kohta õigeks, kuna põllud olid niidetud uue niidukiga. Kaebaja on seisukohal, et kuigi rohumaaviljeluse standart näeb ette rohumaa niitmist 31.juuliks ja niite äravedu või hekseldamist, siis standart ei kirjelda niite kõrgust, mistõttu kaebaja leiab, et niite kvaliteet ei saanud oluliselt erinevatel põldudel erineda. Põldude nr 21 ja 22 osas kaebaja vaiet ei esitanud põhjusel, et neid ei loetud toetusõiguslikeks seal kasvavatest ohakatest tulenevalt, kuigi ohakad hakkasid seal kasvama peale niitmist. Kaebaja on seisukohal, et selliste tulemusteni kontrollijad ei jõudnud ja ka kontrolldokumendis ei ole seda kajastatud. Kaebaja arvates on kontrollaruande otsus selles, et mitte kõikidel kontrollitud põldudel ei toimunud niitmist, põhjendamatu ja ebaõige. Haldusakt ei ole kaalutletult antud, kui rikkumist kvaliteedi osas nenditakse vaid läbi puuduste koodi, et põld on niitmata. Kaebaja leiab, et kuna toetuste vähendamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, siis tuleb haldusakti põhjenduses ära märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Kaebaja arvates puudub kontrollaruandes nõuetekohane rikkumise analüüs. Kontrollaruanne rikub kaebaja õigust saada toetust, kuna vastava haldusakti alusel tuvastatakse põldudel niite teostamine ja sellest sõltub toetuse saamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja - PRIA esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja väidab, et vaidlustatud PRIA haldusaktid on välja antud põhjendatult ja kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja taotluse uueks läbi vaatamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kontrollaruanne ei ole vastuolus vaideotsusega, kuna selles tehtud otsus kajastab täpselt neid põlde, mille osas leiti mittevastavusi ning mida XXX vaidlustas. Seega jõudsid kontrolli läbi viinud inspektorid ja vaide menetleja samadele järeldustele põldude kui ka põldudele märgitud rikkumiste raskusastme osas ning vastavate puudusekoodide omistamisel. Vastustaja väidab, et põldude nr 5 ja 18 osas tuvastas inspektor, et midagi on neil põldudel üritatud teha, kuid üleüldiselt oli neil põldudel niite kvaliteet halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud. Inspektor hindas, kui suurel alal puudused ilmnesid ning lähtudes kaalutlusõigusest ning põhimõttest, et karistuse suurus peab olema proportsionaalne tuvastatud rikkumisega, märkis nimetatud põldude osas rikkumise raskusastmeks kerge rikkumine. Põldude nr 21 ja 22 osas tuvastasid inspektorid, et maa on jäetud harimata, põldudel kasvasid ohakad ja nõgesed, mistõttu märgiti kontrollaruandele, et põld ei ole kontrolli aastal toetusõiguslik. Põld nr 9 oli täies ulatuses niitmata ning osa põllust oli võsastunud, mistõttu omistati sellele põllule raske rikkumine. 2 Vastustaja väidab, et paljudel taotleja põldudel avastati heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumisi, mida kinnitavad fotod, mis on tehtud kohapealset kontrolli teostanud inspektorite poolt. Vastustaja väidab, et kohapealse kontrolli sooritamise toimingu peale on PRIA andnud XXX le võimaluse arvamuse, märkuste ja vastuväidete esitamiseks, kuid XXX on jätnud selle õiguse realiseerimata, kuna kontrollaruande põhivormil PTV.K502 ei nähtu märkusi, järelikult neid ei olnud. Vastuväited kontrollaruandele esitas XXX alles vaidega 13.11.
2. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX 19.05.2006 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11006701009 (tl 34-50), taotledes ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ning keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust kokku 22-le erinevale põllule. Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja kõikidele põldude loetelus esitatud põldudele, kokku 252, 39 hektarile. Kohtule esitatud kontrollaruande nr 060076-70-054 (tl 5-13) kohaselt viidi kohapealne kontroll PRIA inspektorite poolt läbi 16.08.2006 ja 17.08.-22.08.2006, mille käigus avastati osadel põldudel puudusi. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse põllumajandusmaa toetusõiguslikkust ning seda, kas põldudele sätestatud nõuded on täidetud. Kontrolli ajaks ei olnud põldude nr 5, 9 ja 18 osas niitmise või karjatamise nõue täidetud. Põllud nr 21 ja 22 ei olnud kontrolli aastal toetusõiguslikud. Vaidlust ei ole menetlusosalistel põllu nr 9 osas, mis oli täies ulatuses niitmata ning osa sellest põllust oli võsastunud, mistõttu omistatigi antud põllule raske rikkumine ja mille tõttu vähendati ühtset pindalatoetust 5%. Kaebaja väide, et tal puudub ka pärast vastustaja vastuse saamist selgus, millisel õiguslikul alusel jäeti põllud nr 21 ja 22 toetusõiguslikest pindadest välja, ei ole tõene, sest juba kontrollakti nr 060076-70-054 lisas 1 märgiti nimetatud põldudele puudusekoodiks KKP6A (põld ei ole kontrolli aastal toetusõiguslik). Maa on toetusõiguslik, kui sinna on külvatud kultuur, maad hoitakse mustkesas, põllumajandusmaale või kasutusest ajutiselt väljasolevale maale on tehtud mehhaaniline umbrohutõrje või on tegemist rohumaaga, kus on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid – niita või karjatada. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et mittetoetusõigusliku maa alla kuuluvad ohaka- ja nõgesepõllud või võsastunud maa. Kuna aga põldude nr 21 ja 22 osas tuvastasid kohapealset kontrolli teostanud inspektorid, et maa olid täies ulatuses hooldamata, seal kasvasid ohakad ja nõgesed, siis tähendab see seda, et selliseid põlde ei ole võimalik vaadelda toetusõigusliku maana. Kaebaja väide, et ohakad hakkasid seal kasvama peale niitmist (esimene niide teostati juuli algul), on vale, mida kinnitavad ka vastustaja poolt kohtule esitatud fotod (tl 57). Selle väitega ei saa nõustuda ka kohus, sest tõepoolest ühe kuuga ei kasva sellist umbrohtu põllule, mida väidetavalt kuu aega varem on niidetud. Õige on vastustaja seisukoht, et kuna taotleja on oma taotluses märkinud toetuse taotlemist kogu oma kasutuses olevale pinnale, siis ei tähenda see seda, et kogu pind on ühtse pindalatoetuse 3 saamiseks toetusõiguslik. EL Komisjoni 21.04.2004 määruse nr 796/2004 art 30 lg 2 sätestab, et põllumajandusliku maatüki kogupindala mõõtmisel võetakse arvesse tegelikult kasutatav ala, mitu aastat niitmata ja umbrohtunud rohumaa ei kuulu tegelikult kasutatava maa hulka. Kohus on seisukohal, et kui toetust on taotletud põllumajanduslikus kasutuses olevale maale või kasutusest ajutiselt väljasolevale põllumajandusmaale, aga kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et vastav põld on harimata või võsastunud, siis on taotletud põld nõuetele mittevastav ja seda põldu ei mõõdeta ning põllu pindalaks märgitakse 0 ha, juhul, kui mittetoetusõiguslik maa moodustab mingi osa kogu põllu pindalast, siis mõõdetakse ainult toetusõigusliku maa alune pind. Antud juhul on mõlema põllu pindalaks märgitud 0 ha, seega õigesti. Menetlusosalistel on vaidlus põldude nr 5 ja 18 osas, mis olid 31.juuliks niitmata ja mille kohta esitas XXX ka PRIA-le vaide Vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 “Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 39) §-le 2 lg 1, põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51“ Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 51) §-le 3 lg 1 p 1 ja põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 49) § 3-le lg 1 võib pindalapõhiseid toetusi taotleda heas põllumajanduslikus korras olevale maale. Määruse nr 39 § 2 lg 3 ja määruse nr 49 § 2 lg 1 kohaselt peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne 31.juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31.juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud, samuti peab visuaalselt olema tuvastatav, et maa ei ole jäetud harimata. Põldude nr 5 ja 18 osas tuvastas inspektor, et midagi oli neil põldudel üritatud teha, kuid üldiselt oli neil põldudel niite kvaliteet halb, niidetud oli väga hõredalt ja ainult kõrte tipud, mistõttu visuaalselt hinnates ei saanud pidada niitmise kohustust nõuetekohaselt täidetuks, mistõttu antigi nimetatud põldudele puudusekood KKP3-K (rohumaa on niitmata või karjatamata). Antud juhul hindas inspektor, kui suurel alal ilmnesid puudused ja lähtudes kaalutlusõigusest ning põhimõttest, et karistuse suurus peab olema proportsionaalne tuvastatud rikkumisega, märkis eelnimetatud põldude osas rikkumise raskusastmeks kerge rikkumine. Puudus KKP3 on eelnimetatud põldudele märgitud lähtuvalt heade põllumajandus ja keskkonnanõuete rikkumisest ja see on objektiivne puudus, mis ei sõltu sellest, milliseid tegevusi on taotleja põldudel teinud. Kui konkreetse põllu pinnal avastatakse nõude rikkumine, omistatakse vastav puudus põllule tervikuna. Kaebaja väide, et kontrolldokumendis ei ole seda kajastatud, on vale. Kohtule esitatud kontrollaruande lisas 1 lahtrisse 17 „avastatud puuduste koodid“ on põldude nr 5 ja 18 osas märgitud KKP3 (tl 9-12). Kuigi kontrollaruandesse võib lisaks puudusekoodile märkida ka põhjuse, mille alusel inspektor nii otsustas, kuid see ei ole kohustuslik. XXX on ka ise oma 13.11.2006 esitatud vaides PRIA-le märkinud ja nõustunud väitega, et kuna käesolev aasta oli erakordselt kuum, siis olid ka kõrreliste kõrred sitked ja niiduk ei purustanud kõiki kõrsi, mistõttu ta pöördus niiduki müüja poole (tl 55). 4 EL Komisjoni 29.04.2004 määruse nr 817/2004 artikkel 39 sätestab juhud, milliseid võivad liikmesriigid käsitleda vääramatu jõuna. Kohus on seisukohal, et kuna erakordselt kuum suvi ei ole käsitletav vääramatu jõuna raske loodusõnnetuse tähenduses, samuti ei saa PRIA niiduki problemaatikat vaadelda erandliku asjaoluna ega vääramatu jõuna, mis vabandaks põllumajanduslike tegevuste tegemata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, siis oli PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 alusel toetuse vähendamine määruse nr 49 § 9 lg 4 alusel õigustatud. Vastustaja on vaideotsuses asunud õigele seisukohale, et niiduki kvaliteedi problemaatika on niiduki müüja ja ostja vaheline õigussuhe, mis kuulub eraõiguslikku, mitte avalik-õiguslikku õigussfääri, mistõttu PRIA ei sekku eraomanike vahelistesse suhetesse. Kaebaja väide, et kuna „Eesti maaelu arengukava 2004-2006“ tabelis toodud rohumaaviljeluse standard ei kirjelda niite kõrgust, siis niite kvaliteet ei saanud oluliselt erinevatel põldudel erineda, ei ole õige. Õige on vastustaja seisukoht, et standardi nõudeid hinnatakse lähtuvalt taotleja poolt pindalatoetuse taotlusel märgitud maakasutusest ning taotlevatest toetuse liikidest. Kui maa on kasutuses püsirohumaana, millel kasvatatakse heintaimi, siis kontrollitakse niitmise nõude täitmist, mitte ei hinnata heade põllumajandus ja keskkonnanõuete vastavust rajatud kultuuri või mustkesa osas. Antud juhul on kaebaja majandusüksuses hinnatud niitmise standardit. Täidetav standart on rohumaa niitmine või karjatamine ning nimetatud standarti rikkumine väljendub puudusekoodi KKP3 kirjelduses – rohumaa on niitmata või karjatamata. Kaebaja väide, et vaidlustatud kontrollaruanne rikub kaebaja õigust saada toetust, ei ole õige. Õige on vastustaja seisukoht, et PRIA, teostades taotluste menetlust, viib läbi nii kohapealseid kui ka halduskontrolle, mis võimaldavad tõendada toetuse võimaldamise nõuetele vastavust. Oma olemuselt on kontrollaruanne käsitletav järeldusena pindalatoetuse taotluse menetlemisel tähendust omava fakti olemasolu või selle puudumise kohta. Kontrollaktis sisalduvad kontrolli käigus tuvastatud faktilised asjaolud, õiguslikud asjaolud kajastuvad peadirektori poolt kinnitatud käskkirjas, kus võetakse seisukoht, kas taotlejal on konkreetse toetuse saamise õigus või mitte. Seega ei saa kontrollaruanne rikkuda kaebaja õigust saada toetust, kuna õigus saada toetust tuleb käskkirjast kui haldusaktist. Vaidlustatud kontrollaruanne koostoimes PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 13.11/375 tagab haldusakti motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse äratoomine tagab kontrollitavuse nõude järgimise. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kontrollaruanne ei ole vastuolus vaideotsusega, kuna see kajastab täpselt neid põlde, mille osas leti nõuetele mittevastavusi, mida kaebaja vaidlustas, seega kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 5 6