KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-554 Haldusasi M.R. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. detsembri 2006 käskkirja nr 1-3.11/375 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.R. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. september 2007 Menetlusosalised Apellant M.R. , esindaja Karmo Kalk Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Kolmas isik H.L. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o 21. septembrist 2007. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. M.R. esitas halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375, millega määrati ja maksti talle ühtset pindalatoetust osaliselt, tühistamiseks. Käskkirja aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 5 ja 143b, Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 art 134 ja 138 lg 1, Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 14 lg 1a, 21, 66 ja 67, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lg 1; 12; 13, põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-d 2; 8; 10; 12 lg 1, põllumajandusministri 24.11.2006 käskkiri nr 215 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäärade kehtestamine 2006. aastal“ ja PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkiri nr 1-3.1/199, mida on täiendatud PRIA peadirektori 23.08.2006 käskkirjaga nr 1-3.1/325. M.R. esitas eeltoodud käskkirja peale PRIA-le vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 12.02.2007 vaideotsusega nr 12-14/36 rahuldamata. Kaebuse kohaselt on käskkiri õigusvastane, kuna kaebaja on ilma jäetud pindalatoetusest tema poolt teadaolevalt õiguslikul alusel kasutatava põllu nr 15 (põllumassiiv 43252346870) eest ning samuti on vähendatud kaebaja poolt selgel ja vaidlustamata õiguslikul alusel kasutatavatelt maatükkidelt maksmisele kuuluvat pindalatoetust. PRIA on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna pole välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Käskkirjast ega vaideotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel asus PRIA seisukohale, et H.L. il on kaebaja ees õiguslik paremus maakasutuse suhtes, kuna PRIA on lugenud õiguslikul alusel maakasutajaks H.L. i. Kaebaja taotles asjas menetluse peatamist kuni tsiviilkohtus tegeliku maakasutaja selgumiseni põllu nr 15 osas. Ka on maatüki omaniku A. M. suhtes algatatud tsiviilasi eestkoste määramiseks, mis on samuti menetluse peatamise aluseks. 2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. PRIA on kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et kaebajal puudus põllu nr 15 osas maa kasutamiseks õiguslik alus, seetõttu on põllu pindalaks märgitud 0 ha (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1). Põllumassiivil 43252346870 taotlesid samale pinnale toetust kaks taotlejat – M.R. ja H.L. , kinnistu omanik on A.M. . PRIA tuvastas, et H.L. il on sõlmitud maaomanikuga 22.03.2004 rendileping, millele on järgnenud ka hilisem kinnitus 22.05.2006. Kaebaja esitas rendilepingu, mis on sõlmitud A.M. ga varasemalt. 3. Kolmas isik H.L. teatas kohtule, et harib ja kasutab kõnealust maad alates aastast, 22.03.2004 A.M. ga rendilepingu sõlmimisest. 2004. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 25.04.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt saab tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 toetust põllumajandusmaa eest isik, kes omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Tartu Ringkonnakohus on asunud 19.09.2005 haldusasjas nr 2-3-262/05 seisukohale, et toetuse saamise õigust ei ole põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu. Samale seisukohale tuleb asuda ka halduskohtul, kuna nimetatust tuleb käesolevas asjas juhinduda. Põllumassiivil 43252346870 on taotlenud samale pinnale toetust kaks inimest – M.R. (põld nr 15, 14
- ha)ja H.L. (põld nr 12, 13,5 ha). Nimetatud põllumassiiv asub katastriüksusel tunnusega 36803:001:0330 (L. kinnistu) ning selle omanik on A.M. . 25.07.2006 on PRIA 2 viinud läbi põllumassiivi 43252346870 kontrolli, mille kohta on koostatud kontrollakt nr 0639-43252346870. Kontrolli tulemusena selgitati, et maatüki kasutusõigus kuulub H.L. ile. PRIA on lähtunud H.L. i ja A.M. vahel 22.03.2004 sõlmitud rendilepingust, mille kohta on veel hilisem kinnitus 22.05.2006. Kaebaja on esitanud maakasutusõigust tõendava dokumendina rendilepingu, mis on sõlmitud 15.04.2006. Tartu Ringkonnakohus on asunud haldusasjas nr 2-3-262/05 seisukohale, et arvestama peab hilisemat rendilepingut, seega on PRIA õigesti võtnud aluseks hilisema, see on H.L. iga sõlmitud rendilepingu (s.o rendilepingu kinnituse 22.05.2006, tunnistajate kinnitusega). Kuna põllu nr 15 osas puudus kaebajal maa kasutamiseks õiguslik alus, on märgitud põllu osas kindlakstehtud pinnaks 0 ha. PRIA on järginud uurimisprintsiipi, selgitanud välja olulised asjaolud, teinud haldusakti väljaandmisel vajalikud toimingud ning ei ole rikkunud hea halduse põhimõtteid ega kaebaja subjektiivseid õigusi. PRIA on õigesti lähtunud hetkeseisuga maakasutusõiguse dokumentidest ja on ka selgitanud, et käesoleval hetkel on vaidlustatud pinna eest juba teine isik toetuse saanud ning juhul, kui kaebaja suhtes asjaolud muutuvad, on PRIA nõus toetust tagantjärele maksma ning toetus nõutakse tagasi isikult, kellel toetuse saamise õigus puudus. Asjas puudub vajadus menetluse peatamiseks maakasutusvaidluse tõttu, kuna see oleks olnud põhjendamatu asja arutamise venitamine, kaebajal puudusid dokumendid tõendamiseks, et on algatatud tsiviilasi tsiviilkohtus vaidlusaluse maakasutuse õiguse üle. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. M.R. taotleb apellatsioonkaebuses menetluse peatamist kuni A.M. suhtes Pärnu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-06-17640 tehtava lahendi jõustumiseni ning kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on rikutud uurimispõhimõtet ning kohtulahendi tegemisel ei ole rakendatud kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ega HMS §-dega 4 lg 2 ja 6, millega on rikutud adressaadi põhjendatud subjektiivseid huve. Kontrollimisel tuvastatud asjaolud on sisulise otsustuse tegemiseks puudulikud. Kohtuotsusest ei nähtu: millisel menetlusõiguslikul ja -kaalutluslikul alusel pidas kohus võimalikuks kolmanda isiku H.L. poolt osalemist kohtumenetluses üksnes kirjaliku seisukohaga, kuigi kaebaja pidas vajalikuks kolmanda isiku osalemist kohtuistungil; millisel õiguslikul alusel asus kohus seisukohale, et H.L. il on kaebaja ees õiguslik paremus maakasutuse suhtes hilisema lepingu alusel (arvestades, et maaomaniku A.M. teovõime suhtes on põhjendatud kahtlusi ning Pärnu Maakohtus on algatatud menetlus A.M. le eestkoste määramiseks (tsiviilasi nr 2-06-17640) ja kaebaja taotles menetluse peatamist haldusasjas kuni asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseni teistes menetlustes, sh tsiviilasjas nr 2-06-17640 ja võimalikus rendisuhtest tulenevas tsiviilvaidluses; vastustaja esindaja toetas istungil kaebaja taotlusi, kuid kohus jättis taotlused nii istungi edasilükkamiseks kolmanda isiku ära kuulamiseks kui menetluse peatamiseks rahuldamata. Kuna paljud asjaolud jäeti kohtumenetluses välja selgitamata, tingis see olukorra, milles ei saanudki teha kaalutlusvigadeta otsust. HMS § 54 järgi peab õiguspärane haldusakt olema kaalutlusvigadeta (sh ka halduskohtu otsus HKMS § 12 lg 1 alusel, millega on määratud eelmenetluse eesmärk ning § 25 lg 2 alusel, millega on määratud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue), vastasel juhul on see sisuliselt õigusvastane. HMS § 56 lg 3 kohustab haldusorganit viitama otsuses nendele kaalutlustele, millest ta otsuse tegemisel lähtus. Kui sellised kaalutlused toetuvad ebaselgetel või välja selgitamata asjaoludel (nagu H.L. i seisukoht väljendas), ei oma haldusorgani ega ka kohtu viide neile suurt tähtsust, kuna põhimõte laieneb ka halduskohtu sisulistele lahenditele. 3 Asjas on vajalik menetlus peatada seoses A.M. mentaalse seisundi uurimisega, kuna käimasolevates tsiviilmenetlustes tehtavate otsuste alusel selgub haldusmenetluses lahendatava toetusõigusliku subjekti küsimus (tegeliku maakasutaja küsimus). Käesolevaks ajaks on kaebajale teatavaks saanud uus probleem, mis seisneb selles, et H.L. on suutnud ära kasutada A.M. seisundit ning on koostanud tema nimelt ja tema allkirja jaoks ette valmistatud rendilepingu ülesütlemise avalduse põllumassiivi 43252333653 suhtes. Ülesütlemise avaldus on A.M. sarnase allkirjaga allkirjastatud 25.04.2007 ning kaebajale edastatud. Kuna PRIA 2007. a toetusavalduste esitamise lõpptähtaeg läheneb, on ilmne, et nii apellant, kellel on antud põllumassiivil reaalselt külvatud vili, ja ka H.L. esitavad põllumassiivi 43252333653 suhtes toetusavaldused PRIA-le. Eelnimetatust on ilmne, et vaidluses menetluse peatamine vähemalt A.M. suhtes Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-17640 lahendi tegemiseni on otstarbekas ning vajalik. 6. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt saab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi toetuseid taotleda isik, kes kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Tartu Ringkonnakohus on samuti 19.09.2005 haldusasjas nr 2-3-262/05 leidnud, et: „Toetuse saamise õigust ei ole selle põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu.“ Põllumassiivil 43252346870 taotlesid samale pinnale toetusi kaks taotlejat – M.R. (põld nr 15; 14
- ha)ja H.L. (põld nr 12; 13,50 ha). Nimetatud põllumassiiv asub katastriüksusel tunnusega 36803:001:0330 (L. kinnistu), kinnistu omanik on A.M. . 28.07.2006 viis PRIA läbi põllumassiivi 43252346870 kontrollimise, mille kohta koostati kontrollakt nr 06-03-43252346870. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et õiguslik alus selle maatüki kasutamiseks on H.L. il vastavalt 22.03.2004 sõlmitud rendilepingule A.M. ga ja hilisemale rendilepingu kinnitusele 22.05.2006. Kaebaja esitas maa kasutusõigust tõendava dokumendina rendilepingu, mis on sõlmitud A.M. ga 15.04.2006. Samas kinnitab maa omanik, et peale 22.03.2004 sõlmitud rendilepingu H.L. iga ei ole seda maad teisele isikule rendile antud (rendilepingu kinnitus 22.05.2006). Lisaks kontrolli teostamisele küsiti taotlejatelt ka koopiad vaidlusalusele põllule sõlmitud rendilepingutest. Seega on alusetu väide, et PRIA pole piisavalt rakendanud uurimispõhimõtet. Tartu Ringkonnakohtu 19.09.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3-262/05 võib välja lugeda, et arvestama peaks hilisemat lepingut. Antud juhul oli hiliseimaks dokumendiks 22.05.2006 sõlmitud rendilepingu kinnitus A.M. ja H.L. i vahel ning otsuse tegemisel lähtuski PRIA nimetatud lepingu kinnitusest. Kuna PRIA-l puudub võimalus ja kohustus tuvastada inimeste teovõimet, siis arvestab PRIA esitatud lepinguid heas usus ning antud juhtumi asjaoludest lähtudes puudub PRIA-l võimalus teistsuguse haldusakti väljaandmiseks. Kohus on õigustatult asunud seisukohale, et arvestada tuleb hiliseimat maakasutuse lepingut, mida toetab ka eelnev kohtupraktika. Arvestades esitatud tõendeid puudus kohtul võimalus lugeda õiguslikku paremust maakasutuse suhtes kaebaja kasuks alusel, et A.M. käitub ebaadekvaatselt, kuna puudub kehtiv kohtuotsus A.M. teovõimetuks tunnistamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 4 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Antud asjas on põhiküsimuseks see, kas antud põldu kasutas rendilepingu alusel apellant M.R. või kolmas isik H.L. . Kinnistu omanik A.M. on 22. märtsil 2004 sõlmitud rendilepingu alusel 13,5 ha maad andnud rendile H.L. ile 5 aastaks (tl 35). 22. mail 2006 on ta kinnitanud, et see leping on kehtiv ja ta kellelegi teisele maad rendile ei ole andnud (tl 37). 15. aprillil 2006 on A.M. andnud maa rendile 5 aastaks M.R. le (tl 36). Toetuse saamise õigust ei ole põllumaa suhtes, milles osas ei ole tõendatud kasutusõiguse olemasolu. Kuna H.L. iga oli rendileping sõlmitud tähtajaga 5 aastat. Siis oli M.R. ga rendilepingu sõlmimisel olemas juba eelnev kehtiv rendileping. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et A.M. oleks enne rendilepingu sõlmimist M.R. ga H.L. iga sõlmitud rendilepingust taganenud või selle üles öelnud. H.L. iga rendilepingu sõlmimisel oli A.M. talle üle andnud vaidlusaluse põllu valduse. Seega ei saanud ta M.R. ga rendilepingu sõlmimisel talle põllu valdust enam üle anda ning kuigi mõlemad sõlmitud rendilepingud on kehtivad, tuleb põllu kasutajaks lugeda H.L. it, kellele on reaalselt põllu valdus üle antud. Ka kohapeal teostatud kontrolli ajal 25. juulil 2006 oli H.L. il jõus olev rendileping 22. märtsist 2004 ja ta oli põllu kasutajaks. Seega kasutas H.L. maad õiguslikul alusel. Ka apellant ei ole kinnitanud, et H.L. oleks olnud teadlik sellest, et sama maa peale on temal rendileping 15. aprillist 2006. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tema polnud nõus asja arutamisega halduskohtus ilma H.L. ita ning seetõttu on kohtuotsus ebaseaduslik. Halduskohus on pidanud võimalikuks asjas arutada ilma kolmanda isiku osavõtuta. Sellele ei ole vastu vaielnud ka apellandi esindaja, kuna ta ei ole sellel põhjusel taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellandi taotlus asja menetluse peatamiseks seoses sellega, et Pärnu Maakohtus on pooleli menetlus A.M. le eestkoste määramiseks. Isegi kui selgub, et A.M. oma tervisliku seisundi tõttu vajab eestkostet, ei muuda see kehtetuks tema poolt sõlmitud rendilepinguid maa kasutamiseks, mis on sõlmitud 2004. aastal. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja seal on välja toodud kõik põhjendused, miks halduskohus sellisele otsusele jõudis. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Egon Konsand 5 Agu Timmi